MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat...
Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anth...
Pastinaak sarikalised viljakas muld kuni 2 m viljakas, neutraalne ja parajalt Aedspinat maltsalised niiske 5-20 cm vajab päikesepaistelist sooja kasvukohta ja huumusrikast, hästi Basiilik huulõielised vett läbilaskvat mulda 15 - 40 cm Kurgirohi karelehelised eelistab niiskemat kasvukohta 20-60 cm päikeseline ja vaikne kasvukoht, Apteegitill sarikalised viljakas ja lubjarikas muld kuni 1,5 m keskmise raskusega huumusrikas madalad sordid neutraalne muld, tuulevaikne 25 - 40 cm, kasvukoht, valguse suhtes pole lattaeduba kuni...
Sellised inimesed ei peaks kummeliteed ka silmade loputamiseks kasutama, sest see võib ärritada erinevaid kesti. 24 KURGIROHI Borago officinalis Karelehelised (Boraginaceae) Botaaniline iseloomustus rohttaim VARS lihakas, püstine ning harunev, 20 60 cm kõrgune LEHT suur, üle 5 cm lai. Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on rootsuta ja varreümbrised ÕIS helesinine, kuni 2 cm suurune, longus. Õied on koondunud hõredateks õisikuteks. Kroonlehti 5 ja nad on teravatipulised ning õiekroon on ratasjas SEEMNED idanevus säilib 2-3 aastat. 1000 seemne mass on 16-20 g. Ajalugu Sellest ajast, kui araablased kurgirohtu Hispaanias...
Eestis kasvavad mitmed madara liigid ja loometsades tavaline nt. värv-varjulill. SUGUKOND: vesihernelised (Lentibulariaceae) Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna suurim perekond on vesihernes (Utricularia), kuhu kuulub ka Eestis kasvav harilik vesihernes. Perekonnad võipätakas ja vesihernes Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) Karelehelised- mitmekesine õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid, puid ja rohttaimi. valdavalt karedakarvaliste lehtede ja vartega ühe- või mitmeaastaste rohttaimede sugukond. Karelehelisi on u. 100 perekonda, üle 2000 liigi. Nad kasvavad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Kareleheliste noorena tigujalt keerdus omapärane õisik on arenenud võnkõisikust. Õied on tavaliselt sinised, viietised, vili koosneb 4 osapähklist...
21) püsiksannikas Swertia perennis SININE KOPSUROHI Pulmonaria angustifolia Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase SININE KOPSUROHI Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Iminõgeselaadsed (Lamiales) Sugukond: Karelehelised (Boraginaceae) Perekond: Kopsurohi (Pulmonaria) Liik: Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) SININE KOPSUROHI Teada 3 kohta Tartumaal, kus taim kasvab piiratud alal. Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Õied: lehterja krooniga, mitmekümne kaupa, ebasarikas, karmiinpunased/ taevasinised. Viljad on mustjaspruunid läikivad pähklikesed. SININE KOPSUROHI Suured juurmised lehed: kuni 30 cm pikad ja umbes 45 cm laiad...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65...
meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on lillakad ja väga nektaririkkad. Viljad valmivad septembris. Valguslembene. Vajab kuiva happelist mulda. Liivastel aladel sobib iluaedadesse, aretatud rohkesti kultuursorte. Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) Sugukond: karelehelised (Boraginaceae) Mitmeaastane puhmikutena kasvav Nakatub kergesti jahukastesse. 1535cm kõrgune ühekojaline Dekoratiivne varakevadest rohttaim. augustini. Kasutatakse Püstised varred kaetud karvakestega. rahvameditsiinis. Õitseb aprillis, mai alguses. Puhkemisel on õied roosad, hiljem lillakad. Vili (pähklike) on kaetud magusa lisemega abivahend sipelgatega levinemisel....
Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist....
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen...
Page 4 Sheet1 Ld Mo Jo + + + + + Ld Mo Jo Sugukond TULIKALISED TOBIVÄÄDILISED ROOSÕIELISED + + + + + + + LIBLIKÕIELISED SARIKALISED + + + + JÄNESEKAPSALISED KUREREHALISED + LEMMALTSALISED + UBALEHELISED Ld Mo Jo KARELEHELISED + + HUULÕIELISED MAILASELISED + KANNIKESELISED KORVÕIELISED + + + + + UIBULEHELISED + NELGILISED + NURMEUKULISED Page 5 Sheet1 + NÕGESELISED LIILIALISED + + + + Ld Mo Jo + LOALISED + + PIIMALILLELISED + LÕIKHEINALISED KÕRRELISED +...
1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised , kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav...
Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
SUGUKOND: nurmenukulised (Primulaceae) PEREKOND: nurmenukk (Primula) harilik nurmenukk (Primula veris) SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium) hobumadar (Galium verum) SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae) PEREKOND: kassitapp (Convolvulus) harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis) SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia)...
eebenilised - Ebenaceae Diospyros ebenum - must eebenipuu Diospyros kaki - idadiospüür ehk kakidiospüür ehk kakiploomipuu on pärit Ida-Aasiast (vili - hurmaa) teepõõsalised Theaceae o p. Camellia - Kameelia aktiniidialised Actinidiaceae o kiivi (Actinidia deliciosa) sug Polemoniaceae o p. Phlox floks ehk leeklill PÄRISASTERIIDID I e LAMIIDID Sugukond Boraginaceae karelehelised Vahelduvad karedakarvalised lihtlehed Kerisõisik Kroon: liitlehine, aktinomorfne, tihti soomustega neelus, mis takistavad sissepääsu putke Vili: jaguvili, mis jaguneb 4-ks Pulmonaria officinalis kopsurohi Borago officinalis kurgirohi Seemned sisaldavad palju (17-28%) gammalinoleen-hapet (GLAOmega-6 rasvhappe) ja palju teisi rasvhapped mis...
aastane karjamaad Kesalill korvõielised Ühe kuni kahe Põllul, aias seemnetega põld aastane Vesihein nelgilised Ühe või Põllud, aiad, Seemnetega, põld kaheaastane teeservad varretükkidega Põld-lõosilm Karelehelised Ühe või Põllud, aiad, seemnetega rohumaa kaheaastane teeservad Verev huulõielised Ühe või Põllul, aias seemnetega rohumaa iminõges kaheaastane Roomav madar madralised üheaastane Metsaservad, seemnetega põld võsad...
Käbi ehitus. Käbisid on kahesuguseid: isaskäbid ja emaskäbid. • Isaskäbides areneb väga palju õhupõitega varustatud tolmuteri, mis levivad tuulega. • Emaskäbides paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees munarakk. 5. Katteseemnetaimed e õistaimed. Ühe- ja kaheidulehelised taimed. Õistaimede sugukondade iseloomustus (iseloomustada neist valikuliselt kolme): huulõielised, kanarbikulised, karelehelised , kellukalised, korvõielised, kõrrelised, käpalised, liblikõielised, liilialised (vanas laiemas tähenduses), lõikheinalised, madaralised, mailaselised, nelgilised, nurmenukulised, ristõielised, roosõielised, sarikalised, tulikalised (vt faili „Õistaimede_sugukonnad“ seitset punkti). Üheidulehelised taimed - õistaimed, mille seemnes on üks iduleht. Kaheidulehelised taimed - õistaimed, mille seemnes on kaks idulehte. Sugukondade iseloomustus...