Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kahepaiksed (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris






Kahepaiksed
Referaat








sisukord


sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
KAHEPAIKSED 4
Kahepaiksed Eestimaal 4
Ohustatus Eestis 5
Kahepaiksete kaitse 6
Kahepaiksete esinemine Balti regioonis 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9


SISSEJUHATUS


Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii maismaal kui ka vees. Nad on kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad läbi naha ja kopsudega. Kahepaiksetel on niiske, märgatavate soomusteta nahk. Kahepaiksed on konkurentsivõimelisemad olukordades , kus saadaval on vähe toitu võrreldes imetajate ja lindudega, sest kahepaiksetel on hoopis erinev energiarežiim.
Kolmandik maailma kahepaikseteliikidest on väljasuremisohus 2. Ohustatud kahepaiksete suur osakaal kõigi Eestis esinevate liikide hulgas on tingitud nii nende leviku iseloomust meil kui ka kahepaiksete väga suurest tundlikkusest keskkonnamuutuste suhtes 1.
Selles referaadis vaaldetakse, mis kahepaiksete liigid elavad Eestimaal. Ülevaade on kahepaiksete elukohtadest ja ohuteguritest, käsitletakse kaitse korraldamise teemat ning ülevaade on kahepaiksete esinemisest Balti regioonis.

KAHEPAIKSED


Sabakonnaliste (Caudata) selts hõlmab umbes 420 liiki. Kõigil sabakonnalistel on üsna pikk keha, paljudel niiske, soomusteta nahk ja hästi arenenud saba. Enamik sabakonnalisi elab vees. Nimetust „salamander“ kasutatakse peaagu kõigi sabakonnaliste, nimetust „ vesilik “ aga peamiselt Triturus’e perekonda kuuluvate liikide kohta. Vesilikud on osaliselt maismaaelulised loomas, kes lähevad vette sigima 6.
Päriskonnaliste (Anura) seltsi kuulub umbes 5000 liiki. Enamik päriskonnalisi elab troopikas ja lähistroopikas. Päriskonnalistel on lühike keha, üsna pikad tagajalad ja tavaliselt soomusteta nahk; saba ei ole. Graatsilisemaid, niiskema ja siledama nahaga ning hüpates liikuvaid päriskonnalisi nimetatakse konnadeks, jässakamaid, kuivema ja krobelisema nahaga ning pms. kõndides liikuvaid päriskonnalisi kärnkonnadeks 6.
Eestimaal elab 11 erinevat liiki kahepaiksed. Nad jagunevad kahte seltsi (saba- ja päriskonnalised) ning moodustavad neli sugukonda (salamanderlased, muda -, kärnkonlased ja konlased ).
Kahepaiksed Eestimaal
Eestimaal elavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kahepaiksed #1 Kahepaiksed #2 Kahepaiksed #3 Kahepaiksed #4 Kahepaiksed #5 Kahepaiksed #6 Kahepaiksed #7 Kahepaiksed #8 Kahepaiksed #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ado Viisut Õppematerjali autor

Lisainfo

Referaat kahepaiksetest Eestis. Nende liigirikkus, ohustatus ja kaitse. Võrdlus välisriikide liigirikkusega. Kahepeaiksete taksonoomia. Kahepeaiksete esinemine Baltiregioonis.
kahepaiksed , vesilikud , konnad , taksonoomia , liigirikkus , ohustatud liigid

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
doc
Kahepaiksed
10
ppt
Kahepaiksed
15
pptx
Eesti kahepaiksed
76
ppt
Kahepaiksed roomajad
2
doc
Kahepaiksed ja roomajad
2
docx
Eesti kahepaiksed
6
odt
Kahepaiksed ja roomajad
1
docx
KAHEPAIKSED-Konn



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun