Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KT evolutsioon Kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel tingimustel jääb uus liik püsima?
  • Mis näitab et tekkinud on uus liik?

Lõik failist

KT evolutsioon Kordamisküsimused.
1 Loomariigi klassid : imetajad , linnud, kalad , roomajad , kahepaiksed
2. Kuidas inimtegevus võib soodustada uute liikide teket.
Uute teede või suuremate rajatiste ehitamise tulemusena võivad populatsioonid olla üksteisest eraldatud. Selle tulemusena toimuvad muudatused. Näiteks ei lase kiirteed tigudel liikuda ühest piirkonnast teise.Aja jooksul kujunevad eraldatud populatsioonid geneetiliselt erinevateks.
Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid.
3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist
* Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv.
* Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine on pöördumatu.
Kohastumine on organism ehituse ja talituse pöördumatu pärilik muutumine, kohanemine aga on organism ehituse
KT evolutsioon Kordamisküsimused #1 KT evolutsioon Kordamisküsimused #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silvester16 Õppematerjali autor
Head kordamisküsimused bioloogia kontrolltööjaoks.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Bioloogia „Evolutsioon“

145 Kriit ­ meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud, karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire ­ putukad (liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased), dinosaurused surid välja 65,5 Paleogeen - mereelustikus valitsevaks selgrootute rühmadeks karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud, selgroogsetest luukalad, kiire imetajate evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised), lindude seas palju lennuvõimetuid 23 Neogeen ­ kliima, taimestik, loomastik tänapäevaga sarnane, kiiresti arenesid tänapäevased taime- ja loomarühmad, esimesed inimese eellased 1,8 Kvaternaar ­ jääajad, vaheldusid jäävaheaegadega, elusorganismid ei erinenud tänapäevastest, paljud liigid aga väljasurnud, hominiideide areng viis tänapäeva inimeseni

Bioloogia
thumbnail
2
odt

OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK

OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK olelusvõitlus ­ organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavatele teguritele populatsioon ehk asurkond ­ rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik ­ loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik ­ loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik ­ loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine ­ organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine ­ organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus ­ organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve p

Bioloogia
thumbnail
5
docx

BIOLOOGIA - EVOLUTSIOONIÕPETUSE KORDAMINE

EVOLUTSIOONIIÕPETUS, 12.KLASS 1. Mis on: Populatsioon ­ rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja on võimelised saama arenemisvõimelisi järglasi Looduslik valik ­ seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus ­ organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine ­ organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2. Olelusvõitlus (mõistete liigid, näited) Otsene olelusvõitlus ­ organismid reaalselt võitlevad omavahel. Näiteks võivad kakupojad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad emase pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus ­ isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel. Kokku ei puutu, kuid ärasöödud toit võib kaasa tuua teise organismi s

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Bioloogia konspekt m- Evolutsioon

Olelusvõitlus ­ konkurents piiratud ressursside ja suure sigivuse pärast. 4. Liigid erinevad üksteisest- esineb muutlikkus. 5. Keskkond ei mõjuta evolutsiooni erilisel määral. 6. Loodusliku valik on see, et ogranismides tekivad muutused ehk kohastumused, mis aitavad isenditel ellu jääda ja paremini toime tulla, ning kahjulikud ja ebavajalikud tunnused kaovad. Nii saavad järglased paremini eluga toime tulla. 7. Tekivad uued liigid 8. Evolutsioon vajad väga palju aega Milllised loodusteaduslikud uurigud tõendavad bioevolutsiooni? 1. Fossiilid- elanud organismide jäänused 2. Võrdlev anatoomia- mida sarnasemad on organismid seda lähemas ajas on nende esivanemad. homoloogilised elundid on sarnase ehituse kuid erineva funktsiooniga elundid. Inimestel käed, lindudel tiivad analoogilised elundid on erineva päritoluga kuid täidavad samat ülesannet. Kärbeste tiivad, lindude tiivad. 3

Bioloogia
thumbnail
22
pdf

EVOLUTSIOON - Bioloogia kontroltööks kordamine

● Teooria positiivsed küljed: Esimene terviklik evolutsiooniteooria. ● Negatiivsed küljed: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele; hindas üle keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. Charles Darwin (1809-1882) - ​Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase evolutsiooniteooria rajajaid. 1. Evolutsiooni mõiste – bioloogiline, füüsikaline, keemiline ja sotsiaalne evolutsioon? Evolutsioon on süsteemi ajalooline ning pöördumatu areng. Füüsikaline evolutsioon ​Elementaarosakestest tekkisid aatomid. “Suure paugu” hüpotees - 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon​ - Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid

Arengubioloogia
thumbnail
5
doc

Evolutsioon

Evolutsioon 1. Evolutsioon. Evolutsiooni 4 vormi (füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne) ning nende sisu. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Füüsikaline ­ ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline ­ aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon

Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun