KT 3 kirjakeele ajalugu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

pptx

EESTI KIRJAKEEL 17.-18.sajandil. Vana kirjaviis

EESTI KIRJAKEEL 17.- 18.sajandil. Vana kirjaviis "Keel ja ühiskond" X klassile 9. ptk Mare Hallop KiNG 14.10.2013 30.10.2012  17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 ­ 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 ­ pole säilinud),

Kirjandus

8

doc

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19

Eesti keele ajalugu

8

doc

EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU

EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse

Keeleteadus

14

odt

Eesti kirjakeele ajalugu

• Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). • Anton Thor Helle tuntud kui piiblitõlkija: eesti kirjakeele arendamine ja soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721 annab välja esimese olulisema töö eesti keele ala „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos“. Lisaks vaimulike tekstide tõlkimisele ja toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu koostasid ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. 1732 saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest

Eesti kirjakeele ajalugu

16

doc

Nimetu

Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. 1715 Uus Testament Forseliuse - Hornungi ortograafias. Uuendusmeelsed (Bengt Forselius, Johann Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele. 1732 Anton Thor Helle ,,Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises

Kategoriseerimata

21

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Talupoegadel oli õigus astuda ülikool, kuid see oli tegelikult võimatu eelhariduse puudumise ja pärisorjuse tõttu. Vajadus vaimuliku kirjanduse järele oli üheks motiiviks kohalike trükikodade asutamisel Tartus (1631) ja Tallinnas (1633). Juriidiliselt vormistatud pärisorjus, eestlaste surumine ainult alamklasside seisundisse ja Eesti ala administratiivne killustatus takistas rahva normaalse ühiselu arenemist ja pidurdas ühtse kirjakeele väljakujunemist. Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste jm puhkudel hakkasid kirjutama luulehuvilised Tallinnaski. Kreeka, ladina jt keelte kõrval on luuleharrastajad mõnelgi juhul teadlikult kasutanud eesti keelt. Uusladina luule ­ protestantlikul Saksamaal, eeskujuks rooma luule, teatraalne. Kaks suurt rühma: Akadeemiline luule Tartus, säilinud u 1000 luuletust, luulering Emajõe Muusad

Kirjandus

8

docx

Eesti keele konttrolltöö konspekt

 Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest  Keelemuutuste kohta kirjalikud allikad!  Toimusid häälikumuutused: lõpukadu ja sisekadu, mille tulemusena suured muutused grammatikas  Murranguperioodi muutused olid suuremad kui vanaeesti ja uuseesti perioodil toimunud muutused. Uuseesti keel (1700 kuni tänapäev)  Sel perioodil ilmus eestikeelne täispiibel (1739.a)-peetakse perioodi alguseks  Piiblis normeeritud kirjakeele mõjul muutus keelekasutus tasapisi ühtlasemaks  Seetõttu pole viimase neljasaja aasta jooksul suuremaid muutusi toimunud  Suurim muutus kaasaütleva käände väljakujunemine (oli alanud juba tegelikult varem). 3) Miks keel muutub? (3 põhjust)  1. Keel muutub, sest inimesed on mugavad ja ei pruugi sõnu õigesti välja hääldada ning selle tulemusena toimuvad häälikumuutuused 2

Eesti keele ajalugu

8

pptx

Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis.

Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis. Uljana Lvova Stefania Boiko 10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5

Kirjandus, ajalugu

Kommentaarid (0)