Mõned lapsed on tavad. Ega asjata ei rõhutata õnne või juhuse tähtsust lapse arengus – on edukad vaid teata- väga oluline, et laps satuks oma elu olulistel etappidel kokku täiskasva- vates valdkondades, olles mõnel alal üsna nutega, kes oskaksid ära tunda tema võimeid, mõista tema iseärasusi ja nõrgad. Esineb ka vajadusi ning tema arengut kõige paremal viisil toetaksid. õpiraskustega ande- Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid kaid lapsi. lapsi. Feldhusen ja Jarvan (2002) on andekuse definitsioone uurides leid- nud, et neid võib jaotada kuude kategooriasse. Määratlused võivad olla seotud kas mingi psühhomeetrilise mõõdiku, tavaliselt intelligentsustesti skooriga, isiksusejoonte ja psüühiliste seisunditega, lähtuda sotsiaalsetest
ustamise protsess ja ?lesehitus 19 seotud muutuste d?naamikaga, kontseptuaalsete raamistikega (career craftehk karj??ri meisterdamine), n?ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat
tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult
jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma õppimisel, kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol, mis kujutab esimest koolipäeva? Kas ta on ärevuses, et kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud naine, kellel on imik süles? Kuidas sinu isik tuli tänasesse päeva? Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted jutustavad meile loo elu kui protsessi sisemistest ja välistest muutustest. Kuigi koduvideod ja fotod aitavad meil heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi.
strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad ESMATASANDIJUHID. Operatiivplaan haarab teatud väikese arvu tegevusi. 6. Äri idee, missioon, visioon Äriidee sõnastusest selgub: Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; Mille poolest erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti oluliseks lisaks kasumi teenimisele. Mõnes ettevõttes on missioon kirjas põhiväärtustena. Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid
Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4
juhtimissüsteeme. See mudel on oma olemuselt universaalne ja tegelikult saab niisuguseks mudeliks taandada kõiki juhtimissüsteeme. Samal ajal on esmatasandi juht ka alluv. Joonisel 1.2 on iseloomustatud juhi rolli alluvana ja ülemusena. 1 Inglise-Eesti majandussõnaraamat, Tea 1995, lk. 208 2 Koostatud Karjus, A. poolt. Joonis 1.2. Juhi roll alluva ja ülemusena3 Ülaltoodu põhjal saab esile tuua kolm kõige tähtsamat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks: · kahe osapoole olemasolu, · ühe osapoole mõju teisele, · tulemuste eesmärgivastavuse kontroll. Võib väita, et juhtimine on eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan mõjutab juhtimisobjekti. Juhtimiskursuses mõeldakse juhtimisorgani all alati inimest (juhti, mänedzeri) või selleks volitatud inimeste
Kõik kommentaarid