50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
56169951
Õppematerjali autor
Jäätmeseadus Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ni
suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte preili Karbik rikub? Preili Karbik eksib järgnevate punktide vastu: § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuete vastu. (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires:
000 krooni. Ida-Virumaal avastati metsast ebaseaduslik romula Keskkonnainspektsioon avastas tänavu septembris Ida-Virumaal Avinurme vallas metsa rajatud ebaseadusliku romusõidukite käitluskoha ning alustas juhtumiga seoses kriminaalasja. Romula rajamisega oli rikutud nii jäätmekäitlusnõudeid kui metsõigusnorme. Ebaseadusliku tegevusega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 337 000 krooni. Jäätmeseaduse järgi liigitatakse mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid, probleemtoodete hulka ning nende käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee 14.12.2007 Kiviõli keemiatööstus 2009. a tuvastati keemiatööstuses plaanilise kontrolli käigus jäätmeseaduse
’saastaja maksab’ põhimõtte abil. Meie riigis pole selle eesmärgi areng kuigi tõusev, kuna prahistajaid on palju ning alati ei suudeta iga väiksema prügihunniku tekitajat tuvastada. Tihti ei kata saastajad kõiki jäätmekäitluskulusid, osa sellest jääb siiski kohaliku omavalitsuse kanda. Saastajad tunnevad end seeläbi aina mugavamalt, mõeldes et kahjusid tasuvadki linna- või vallavalitsused. Selline suhtumine ning kohaliku omavalitsuse nõusolek kulutusi hüvitada on takistanud jäätmeseaduse põhieesmärgi täitmist (Ratas J., & Ratas R., 2005). 3. Probleemi õiguslik reguleeritus Jäätmete ebaseaduslik loodusesse jätmine on karistatav rahatrahviga. Kui saastajat ei õnnestu kindlaks teha siis seaduse järgi peab jäätmed koristama maaomanik. Näiteks RMK koristab igal aastal suuri hulki jäätmeid riigimetsast ning puhkealadelt. Lähtuvalt saastaja maksab printsiibist peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi.
teistkordse jäätmete metsa viimise eest määrati talle juba 3000 krooni trahvi. Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektori Kairit Kriisi sõnul on taoliste prügistamisjuhtumite arv maakonnas üldiselt vähenenud, kuid neid tuleb siiski ette. Pahatihti rändabki just korterite ja majade omanike vahetumisel majapidamises olev kraam metsa alla. Sageli üritatakse jäätmeid ka lõkkes põletada. Mõlemal juhul on tegemist jäätmeseaduse rikkumisega, mille eest saab eraisikut trahvida kuni 18 000 ja ettevõtet kuni 50 000 krooni suuruse trahviga. Täname kuulamast! Küsimused!?
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korra
1. loeng jäätmekäitluse alused Jäätmekäitluse areng • jäätmeprobleem tekkis koos asulate tekkimisega • esimesed teadaolevad faktid prügikorralduse kohta 3000eKr. • keskajal jäätmekäitlus taandarenes • jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele • lihtsaim käitlusviis – tuli otsa - see ei saanud kesta kaua aga linnades • 1875 London - moodsa jäätmekäitlussüsteemi algus, märge prügikasti kohta • linnast välja väljadele, vette ja mujale silma alt ära • jäätmete hulk hakkas kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni ajal • ohtlikud jäätmed tekkisid koos keemiatööstusega • esimene prügipõletusrajatis Inglismaal Nottinghamis 1874 • jäätmete taaskasutusel pikk ajalugu – hobusesõnnik väetiseks ja püssirohutoormeks, koldetuhast telliseid • prügimäed ehk prügilad tekkisid tiheasustuste lähedusse. Kaugele oli kallis vedada, siis veeti ühte hunnikusse. • jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohasel
aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. (Vt lisaks Mida teha ohtlike jäätmetega? ja Kuhu saab viia probleemtoodetest tekkinud jäätmed?.) Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid