Juust (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Juust-toiduaine igapäeva köögis
Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle.


Juustu säilitamine.
Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus . Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6–8 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli. Vahemere maadest pärinevaid juuste fetat ja mozzarellat müüakse ja säilitatakse sageli kas õlis või soolvees , mis on nende jaoks parim keskkond.
 Lõhna ja maitse esiletoomine.
Suupiste või leivakattena pruugitav juust võtke külmkapist toatemperatuurile vähemalt pool, veelgi parem aga terve tund enne söömist, et lõhn ja maitse jõuaksid esile tulla. Ülejääk pange võimalikult pea hoiukohta tagasi. Väike nipp: juustu on oluliselt hõlpsam riivida, kui hoiate seda eelnevalt lahtiselt pool tundi külmutuskambris.
 Import-margijuustud.
Kogu eelnev jutt käib muidugi nn igapäevajuustude kohta, mille kilohind vähemalt kodumaise toodangu puhul ei ületa sadat krooni. Mitmeid kordi kallimad margijuustud, eriti just pehmed sordid , vajavad väga erilisi säilitustingimusi, mistõttu tuleks need koju tuua alles serveerimise päeval ning täpselt kalkuleeritud koguses (vt Juustuvaagen). Margijuuste Brie ja Camembert pakutakse piduliku lõunasöögi lõpetuseks ka kuumalt, kas terve kettana taignas küpsetatult või tükkidena riivsaias paneeritult ja võis praetult; juurde serveeritakse puuvilju ja veini.
 Margijuustude ülejäägid.
Eksklusiivsete margijuustude ülejääkide tekkimisel peaks olema ettevaatlik nende kombineerimisel teiste toiduainetega, eriti aga kuumades roogades, kuna tulemus ei pruugi olla ootuspärane. Üks äraproovitud variant on siiski olemas – kuum röstsai pudendatud sinihallitusjuustuga ( eeldusel , et olete selle juustu sõber). Külmalt maitseb sinihallitusjuust suurepäraselt sellerit, pähkleid ja puuvilju sisaldavates salatites või niisuguste salatite kastmetes hästi peeneks pudendatult.
 Igapäevasel toiduvalmistamisel saate maitse poolest kasutada kõiki kõvu igapäevajuuste, samuti toor- ja sulatatud juustu; kodujuustu ja kohupiima pole vist tarvis mainidagi. Kuidas juustu valida vanuse ja muude omaduste järgi, selle kohta veidi allpool.


Külmadesse roogadesse,

Näiteks salatitesse sobivad peaaegu kõik igapäevajuustud väikesteks kuubikuteks või pulgakesteks lõigatuna. Et kergesti murenevad feta , toor- ja kodujuustud ei muudaks salati välimust sodiseks, puistake need valmissegatud salati peale või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade – kreemide , vahtude, parfeede ja tortide – koostises või isegi peamise komponendina.
 Kuumade roogade
Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku piiri ületamisel valgud koaguleeruvad ehk lähevad kokku ning eralduvad rasvast ja veest, moodustades suuri kõvu klompe või sitkeid niite . Kui see kord on juhtunud, ei suuda juustu endisse olekusse tagasi viia ükski segamine, kloppimine ega kuumutamine . Lisaks ühekordsele kõrgele temperatuurile allutamisele võivad juustuvalgud koaguleeruda ka tunduvalt madalama kuumuse juures, kui juustu hoitakse taolises soojuses küllaldaselt kaua. Juusturoa õnnestumise kindlustab niisiis sobiv temperatuur ja muidugi ka õigesti valitud juustusort.
 Sulatatud juustud .
Suppide ja kastmete niiskes kuumuses sulavad kiiresti ja ühtlaselt kõik sulatatud juustud, mille kohalikeks esindajateks on Merevaik ja suitsujuust, importtoodetest Soome Viola, Koskenlaskija ja Olympia . Väga hästi sobivad ka Bellette, Crème Bonjour ja teised taolised juustutaolised tooted, mis annavad ühtlase kreemise tekstuuri ja hea maitse, kuid ei paksenda suppi sel määral kui nn pärisjuustud. Suurepäraselt sulab ka sinihallitusjuust, mis lisatakse pisikeste tükikestena sõrmede vahelt.
 Kõvade juustude
Kõvade juustude hulgas valikut tehes oleks hea teada, et rasvased juustud on märgatavalt leplikumad kui lahjad , millest mõned näiteks võivad üldse keelduda sulamast. Lahjad juustud jätke seetõttu võileivale ja salatitesse ning tehke rasvasest saadud lisa-rasvagrammid tasa mõnes teises roas, mille puhul rasvade vähendamine ei ohusta roa välimust ega maitset . Ka võite suure koguse lahja juustu asemel kasutada oluliselt väiksemal hulgal, aga tugevama maitsega rasvast juustu. Rasva üldkogus jääb samaks, maitse ja konsistents aga paranevad oluliselt.
Vanuse ehk küpsuse põhjal
Vanuse ehk küpsuse põhjal valides taluvad otsest kuumust (pitsad, gratäänid, kuumad võileivad) kõige paremini kaua küpsenud ja kõvad juustud, mille puhul rasvasisaldus võib isegi tagaplaanile jääda. Kohalikest juustudes on parimaks valikuks Campanello, Cheddar või Emmental , importjuustudest on kahtlematult parimaks valikuks väga vanad ja kõik parmesani - või pecorino-tüüpi juustud; muidugi sobivad ka teised vanad juustud. Pitsajuustuks valivad itaallased alati mozzarella , kuid ei jäta seda kunagi liiga kauaks kuumuse võimusse.
 
Mõnede juustude iseärasused.
Kõva juust Edam allub hästi mikrolainetele, kuid sulab tavalises ahjus väga tõrksalt. Algupärane, Vahemere äärest pärinev kitsepiimast fetajuust, mis on müügil kas soolvees või õlis kuubikutena hoidistatult, säilitab kuumtöötlemisel oma uhke üksilduse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Juust #1 Juust #2 Juust #3 Juust #4 Juust #5 Juust #6 Juust #7 Juust #8 Juust #9 Juust #10 Juust #11 Juust #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari Ibiza Õppematerjali autor

Lisainfo

Juust ja juustu valmistamisest.
juust

Mõisted

Sisukord

  • Juust-toiduaine igapäeva köögis
  • Juustu säilitamine
  • Lõhna ja maitse esiletoomine
  • Import-margijuustud
  • Margijuustude ülejäägid
  • Külmadesse roogadesse
  • Kuumade roogade
  • Sulatatud juustud
  • Kõvade juustude
  • Vanuse ehk küpsuse põhjal
  • Mõnede juustude iseärasused
  • Magusates kookides ja pirukates
  • Ebaõnnestumiste ennetamine
  • Juustusortide ajalugu
  • Cheddar
  • Emmental
  • Gouda
  • Maasdam
  • Juustud
  • Juustu valmistamine
  • Juustu klassifikatsioon
  • Pehmed laabijuustud erinevad kõvadest juustudest
  • Hallitusjuustud
  • Kõige tuntumad hallitusjuustud
  • Soolveejuustud
  • Mozzarella
  • Hapupiima juustud
  • Töödeldud juustud
  • Sulatatud juustud
  • Suitsujuust
  • Määrdejuustud
  • Serveerimine
  • Tuntud prantsuse juustusordid
  • Bleu d´Auvergne
  • Camembert
  • Livarot
  • Munster
  • Port- Salut
  • Reblochon
  • Roquefort
  • Bleu de Bresse
  • Cantal
  • Chevretine Chevres Doux
  • Dauphin
  • Epoisses
  • Mimolette
  • Olivet bleu
  • Riblaire
  • Rollot
  • Saint-Marcellin
  • Rondele
  • Tomme

Teemad

  • Juustu vead valmistamisel
  • Naturaalsed labidajuustud
  • Pehmed laabijuustud erinevad kõvadest juustudest
  • Kõige tuntumad hallitusjuustud

Kommentaarid (2)

lipfer profiilipilt
lipfer: liiga lühike, ei soovita.
00:23 30-10-2011
kiuks5 profiilipilt
kiuks5: Väga hea materjal.
09:39 02-03-2018


Sarnased materjalid

17
doc
Juustulaud
13
pdf
Juustud
2
docx
Juust
4
doc
Juust
16
pptx
Juust
30
pdf
Juust
6
doc
Juustud
12
pptx
Juustud





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !