Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhan Smuul “Kirjad Sõgedate Külast” (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Juhan Smuul “Kirjad Sõgedate Külast”
Selle romaani puhul haaras kohe pilku pealkiri. “Sõgedate küla” – see pidi midagi imelist olema. See, et Sõgedad ei olnudki eriti sõgedad, oli osati pettumus, aga nimesaamise lugu mulle meeldis. Romaanis oli oluline koht meremeheelul ja meremeeste omavahelise arutlemisega kogu teos ka algab. Palju on looduskirjeldusi ja loodusel on pea kõigis kirjades oma kindel roll. Ka esimene kiri algab murega tapetud puude pärast. Põhiliseks ning auväärseks ideeks on siinkohal, et loodust tuleb hoida ja ilus kodumets ei saa olema vaid küttemetsaks. Selles kirjas on ära mainitud ka paljud edasised tegelased. Kuigi alguses arvasin ka selle teose olevat üsna sügavalt nõukogude hõngulise, oli rohkem rõhku pandud inimesele
Juhan Smuul-Kirjad Sõgedate Külast #1 Juhan Smuul-Kirjad Sõgedate Külast #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kootchi Õppematerjali autor
essee romaani \"Kirjad Sõgedate külast\" põhjal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
38
doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t

Lastekirjandus
thumbnail
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

4.29. Jonne Jenkin Sünnikoht: Harala Välimus: ühesilmaline Olemus: usklik Surmapõhjus: loomulik surm 4.30. Evald Huljata Sünnikoht: Harala Olemus: peeti veidrikuks ja kohtlaseks sest tal oli eluaeg külm; Lugu: Elu oli kurb, sest tal oli kogu aeg külm. Mitte miski ei aidanud, isegi mitte, vooder, kasukas või tuli. Seetõttu peeti Evaldit imelikuks. Ta sai külmatundest alles hauas lahti. Perekond: Tal oli ühtekokku kolm naist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.31. Juhan Orav Sünnikoht: Harala Unenägu: Stalin tuli, kummisaapad jalas, tuppa, võttis kõrviku peast ja ohkas eesti keeles, et küll võib selles kolkas igav olla. Pärast sõid nad ühest kausist seajalgadega hernesuppi, sest parajasti oli vastlapäev. Kui jutt libises normipäevatasule, kadus juht nagu tina tuhk. Vaid tema piip jäi lauanurgale tossama. Lugu: Paha aimamata rääkis Juhan oma elu tähtsaimat unenägu oma tuttavatele

Kirjandus
thumbnail
48
doc

Maailmakirjandus III

sajandist. Kui valgustus on võimsa ilukirjanduse taastekke sajand, siis ilukirjandus tugineb valgustuse puhul poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr. Kuna kommunikatsioon muutus tihedamaks, siis läks kiri ka inimeselt inimesele kiiremini kohale. Kiri oli nii tähtis kirjatükk, et sellest ajast on meil nii palju kirju lugeda. Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale. Eksamis: Richardson ja kiriromaan! Kiriromaane kirjutati 18.sajandil ja ka edasipidi väga palju. Tuntud vorm on ka avalik kiri ehk kiri rahvale. Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
thumbnail
98
rtf

tom

Mida sa tegema hakkad? Me kõik palume isa ­ STANKEVITS: Mis juhtus? MIHHAIL: Dahin! Dahin! Laß uns ziehn! (Sinna! Sinna lase meil minna!) TATJANA: Millal sa tagasi tuled? MIHHAIL: Mitte iialgi! (Mihhail hakkab Stankevitsit läbi ukse aeda vedama.) 20 Ma saatsin Semjoni ütlema, et kirjad peetaks kinni ­ ma lähen Moskvasse! (Varvara tormab sisse ja ühineb lahkuva seltskonnaga.) VARVARA: Sa murdsid oma isa südame! Kui sa Moskvasse jõuad, mine Pliva juurde ja lase veel üks meeter halli siidi saata. Jäi sul meelde? Seda halli siidi! (Mihhail, Stankevits, Varvara, Varenka, Tatjana, Aleksandra ja nüüd ka kaks teenijat koos pagasiga suunduvad läbi aia üldise hala ja etteheidete saatel.)

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
thumbnail
28
doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull ­ kulli pilk j.talvet ­ tõrjumatu äär r.veidemann ­ olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing ­ vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" ­ Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis

Kirjandus
thumbnail
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Talupoegi õpetavad Bakuu tööline, Siberist Aserbaidzaani põgenenud revolutsionäär,, rahvavalgustaja. 7 Kadir on usaldav ja naiivne noormees. Mõisnik Bebir piidleb tema naist. Et oma plaane teostada, ajab ta noormehe külast välja. Kadir satub armeesse, liitub revolutsionääridega, hakkab aktiivselt võitlema nõukogude võimu eest. 8 Üks parimaid proosateoseid 1930. aastatel. Peategelane on noor talusulane Mardan. Ta lõi mõisnikku. Et vältida arveteõiendamist, põgeneb külast. Suhtleb revolutsionääridega. Pöördub hiljem külla tagasi, saab seal teada, et tema Luule, proosa. Suure Isamaasõja aegse kirjanduse parimaiks näiteiks olid R. Rza, S. Vurguni, Mehdi Husseini luuletused (vastavalt ,,Leitnant Bairami päevik", ,,Elufilosoofia", ,,Rindemälestused"), A. Abulgasjani (1906) jutustused (näiteks ,,Lapsed ja isad": poisid kipuvad rindele, saavadki ja võitlevad seal ennastsalgavalt; jutustustes ,,Laula, ööbik, laula!", ,,Haavatu",

Ajalugu
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

ühiskonnakriitikat ei tahetud kirjutada. ) Võiks olla juhtautor, kuid pole, sest proosateosed mängivad draama üle. Aino Kallas Soome päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keele. (,,Mare ja tema poeg") Hella Wuolijoki Eesti päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keeles. Saab tuntuks nii Soomes kui ka Eestis oma ,,Niskamäe" sarjaga. Nii Kallasel kui ka Wuolijokil on tektinäiteid, kus tuleb välja Eesti aines. · August Adson · Juhan Sütiste (ebatavalised ponnistused värssdraama vormis) · Karl August Hindrey · Evald Tammlaan (kõige tõsisem kandidaat juhtautori positsioonile, aga ta ei jõua end piisavalt kirjanduses näidata ­ sureb liiga noorelt. 30ndate aastate näited on tõsiseltvõetavad. Kasutab pseudonüümi ,,Jänkimees".) · Andres Särev (ehk kõige olulisem autor ­ ,,Mahtra sõda", ,,Mäeküla piimamees", ,,Kõrboja peremees" - dramatiseerib Eesti autorite proosatekste

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun