HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
4.29. Jonne Jenkin Sünnikoht: Harala Välimus: ühesilmaline Olemus: usklik Surmapõhjus: loomulik surm 4.30. Evald Huljata Sünnikoht: Harala Olemus: peeti veidrikuks ja kohtlaseks sest tal oli eluaeg külm; Lugu: Elu oli kurb, sest tal oli kogu aeg külm. Mitte miski ei aidanud, isegi mitte, vooder, kasukas või tuli. Seetõttu peeti Evaldit imelikuks. Ta sai külmatundest alles hauas lahti. Perekond: Tal oli ühtekokku kolm naist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.31. Juhan Orav Sünnikoht: Harala Unenägu: Stalin tuli, kummisaapad jalas, tuppa, võttis kõrviku peast ja ohkas eesti keeles, et küll võib selles kolkas igav olla. Pärast sõid nad ühest kausist seajalgadega hernesuppi, sest parajasti oli vastlapäev. Kui jutt libises normipäevatasule, kadus juht nagu tina tuhk. Vaid tema piip jäi lauanurgale tossama. Lugu: Paha aimamata rääkis Juhan oma elu tähtsaimat unenägu oma tuttavatele
sajandist. Kui valgustus on võimsa ilukirjanduse taastekke sajand, siis ilukirjandus tugineb valgustuse puhul poolfiktsionaalsetele zanritele. Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr. Kuna kommunikatsioon muutus tihedamaks, siis läks kiri ka inimeselt inimesele kiiremini kohale. Kiri oli nii tähtis kirjatükk, et sellest ajast on meil nii palju kirju lugeda. Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale. Eksamis: Richardson ja kiriromaan! Kiriromaane kirjutati 18.sajandil ja ka edasipidi väga palju. Tuntud vorm on ka avalik kiri ehk kiri rahvale. Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Mida sa tegema hakkad? Me kõik palume isa STANKEVITS: Mis juhtus? MIHHAIL: Dahin! Dahin! Laß uns ziehn! (Sinna! Sinna lase meil minna!) TATJANA: Millal sa tagasi tuled? MIHHAIL: Mitte iialgi! (Mihhail hakkab Stankevitsit läbi ukse aeda vedama.) 20 Ma saatsin Semjoni ütlema, et kirjad peetaks kinni ma lähen Moskvasse! (Varvara tormab sisse ja ühineb lahkuva seltskonnaga.) VARVARA: Sa murdsid oma isa südame! Kui sa Moskvasse jõuad, mine Pliva juurde ja lase veel üks meeter halli siidi saata. Jäi sul meelde? Seda halli siidi! (Mihhail, Stankevits, Varvara, Varenka, Tatjana, Aleksandra ja nüüd ka kaks teenijat koos pagasiga suunduvad läbi aia üldise hala ja etteheidete saatel.)
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Talupoegi õpetavad Bakuu tööline, Siberist Aserbaidzaani põgenenud revolutsionäär,, rahvavalgustaja. 7 Kadir on usaldav ja naiivne noormees. Mõisnik Bebir piidleb tema naist. Et oma plaane teostada, ajab ta noormehe külast välja. Kadir satub armeesse, liitub revolutsionääridega, hakkab aktiivselt võitlema nõukogude võimu eest. 8 Üks parimaid proosateoseid 1930. aastatel. Peategelane on noor talusulane Mardan. Ta lõi mõisnikku. Et vältida arveteõiendamist, põgeneb külast. Suhtleb revolutsionääridega. Pöördub hiljem külla tagasi, saab seal teada, et tema Luule, proosa. Suure Isamaasõja aegse kirjanduse parimaiks näiteiks olid R. Rza, S. Vurguni, Mehdi Husseini luuletused (vastavalt ,,Leitnant Bairami päevik", ,,Elufilosoofia", ,,Rindemälestused"), A. Abulgasjani (1906) jutustused (näiteks ,,Lapsed ja isad": poisid kipuvad rindele, saavadki ja võitlevad seal ennastsalgavalt; jutustustes ,,Laula, ööbik, laula!", ,,Haavatu",
ühiskonnakriitikat ei tahetud kirjutada. ) Võiks olla juhtautor, kuid pole, sest proosateosed mängivad draama üle. Aino Kallas Soome päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keele. (,,Mare ja tema poeg") Hella Wuolijoki Eesti päritolu. Kirjutab enamjaolt soome keeles. Saab tuntuks nii Soomes kui ka Eestis oma ,,Niskamäe" sarjaga. Nii Kallasel kui ka Wuolijokil on tektinäiteid, kus tuleb välja Eesti aines. · August Adson · Juhan Sütiste (ebatavalised ponnistused värssdraama vormis) · Karl August Hindrey · Evald Tammlaan (kõige tõsisem kandidaat juhtautori positsioonile, aga ta ei jõua end piisavalt kirjanduses näidata sureb liiga noorelt. 30ndate aastate näited on tõsiseltvõetavad. Kasutab pseudonüümi ,,Jänkimees".) · Andres Särev (ehk kõige olulisem autor ,,Mahtra sõda", ,,Mäeküla piimamees", ,,Kõrboja peremees" - dramatiseerib Eesti autorite proosatekste
Kõik kommentaarid