John Locke „Teine traktaat valitsemisest“
John Locke oli inglise filosoof , kes oli materialistliku sensualismi
rajaja. Ta põhjendas empirismi ning kritiseeris moodsat
tunnetusteooriat. Oma teoses „Teine traktaat valitsemisest“
arutleb ta inimeste loodusliku seisundi, sõjaseisundi ja omandi üle.
Samuti peatub ta pikemalt ka poliitika ja valitsemise teemadel ,
mõtiskledes sealjuures seadusandliku ja täidesaatva võimu
vahekorrast ning valitsuse laialisaatmise võimalustest.
Looduslikuks seisundiks peab Locke sellist seisundit , milles
inimesed loomu poolest on. See on täiusliku vabaduse ja võrdsuse
olukord. Inimesel on loomuõiguse piirides vabadus oma elu
korraldamiseks ning kogu võim ja kohtumõistmine on vastastikune.
Looduslikku seisundit valitseb looduslik seadus, mida filosoof
kirjeldab mõistusena, mis õpetab inimkonda mõistusega nõu pidades
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiston
Õppematerjali autor
kaugemale ühisest hüvest; vaid on kohustatud kaitsma igaühe omandust. Ta peab valitsema läbi erapooletute ja õiglaste kohtunike,kes lahendavad õigusvaidlusi vastavalt seadustele. Esimene ja peamine eesmärk iga riigi positiivses seaduses on seadusandliku võimu rajamine ja seda loodusseadusest lähtuvalt kaitstes ühiskonda ja selle iga liiget. Need seadused on rahva poolt määratud ja valitud seadusandlikult organilt ja mitte ükski teine võim ei kohusta inimest kuulekusele. Riigi seadusandlik võim tegutseb vaid teatud eesmärkidel, mistõttu jääb rahvale alles ülim võim seadusandlikku võimu muuta või laiali saata. Seniks aga kuni ei ole valitsust laiali saadetud ei saa rahva võim kunagi aset leida. Seadusandliku võimu olemasolu ei ole ilmtingimata hädavajalik, kui see pole otstarbekohane. Küll aga on vajalik täidesaatev võim kes seadusi täide viiks. Seadusandliku võimu kokkukutsumine ja laialisaatmine on antud
üldise hüve eest. Õigus tegutsemisvabadusele on võim järgida avalikku hüve väljaspool seadust. valitsust võib laiali saata kui muudetakse seadusandlikku võimu: valitseja asendab seadused oma tahtega, valitseja takistab seadusandlikul võimul töötamast, kui muudetakse valijamehi või valimisviise ilma rahva nõusolekuta, kui seatakse rahvas võõrvõimu ikke alla, vastuvõetud seaduste täitmise järele ei valvata ja põhjustatakse tahtlikult anarhiat. Teine viis kuidas valitsus kaotab kehtivuse on kui seadusandlik kogu või kuningas või mõlemad käituvad usaldust reetes, püavad tungida alamate omandi kallale ja teha endast rahva üle omavolilist käsutajat.
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta
Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord John Locke 2014 Loomuseisund • Täieliku vabaduse seisund • Võrdsuse seisund • Ei ole omavoli seisund • /…/, Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõistus, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olles kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjustada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. • /.../,Igaüks on kohustatud ennast alal hoidma ja mitte lõpetama oma
JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest Kulla Kroon 10HP 1. Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest. 2. Millise võimu (alg)allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe, on muutumatu ja jumalik.Ei ole ju enam maailmas perekonda, keda saaks pidada vanimaks või võimu pärijaks,seega on Locke arust vale arvata,et kogu võimu allikas on Aadamalt tulnud. 3
John Locke “Teine trakaat valitsemisest. Essee tsviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest, eesmärgist.” paragrahv 1-14: poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle. Niisiis, poliitiliseks võimus pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatiseks, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seatuste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramise ülekohtu eest- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. et mõista pol.võimu õigest ja tuletada see tema alguses, peame võtma arvesse seisundis, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki lu
Jean Bodini ja Hobbesi käsitlus monarhi võimust oled üpriski sarnased. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul, kui ta sellega hakkama ei saa, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust valitsejale vastu panna. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke, kes oma raamatus ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugelti vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Olukord muutus alles üleminekul põlluharimisele, kui tekkis varanduslik ebavõrdsus. Locke pidas väga oluliseks, et seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim ei looks seadusi
leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid