ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor
Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 12. Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks ettevõte pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisäästu ilmnemine tootmises loob eelduse suurte ettevõtete tekkimiseks. Mastaabisääst ilmneb näiteks autotööstuses, kus kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse. 13. Lorenzi kõver ja Gini indeks Lorenzikõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks
astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võim on mõistetud kui võimelisus saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides, mis rõhutab võistlevaid seisukohti. Keskkond on vaenulik ja anarhiline. Võimu nähakse eksisteerivat kolmel viisil: teiste üle, koos teistega ja eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Normid: Ühiskonna- ja riigielu oluliste regulaatorite hulka kuulub õigus. (sotsiaalne kord) Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete aktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike
läheksid kaasa proportsionaalselt sobilikud õigused ja kohustused. Seda tegevust nimetatakse delegeerimiseks. Delegeerida saab ka otseselt juhtimisülesandeid (ikka komplektina: õigused, kohustused, vastutus), mida juht muidu ise täidab see võib mõne alluva puhul olla ka oluliseks motivatsiooni allikaks, sest suurendab alluva mõjuvõimu kaastöötajate suhtes ehk sellise tegevuse käigus võimustatakse (empowerment) töötajat. Delegeerimisega seotud kuludest/tuludest loe mõjuvõimu peatükist edaspidi. Juht saab ja peabki tegelema delegeerimisega, samas kui spetsialist peab kõik tööülesanded ise teostama. Juhtimisülesannete delegeerimiseks valivad juhid (ja õigesti teevad!) tihti neid alluvaid, kes näitavad üles eestvedamisoskust. Eestvedamisoskus seostub tihti isiku sünnipäraste võimete, isiksuseomaduste ja oskustega. Sünnipäraste eestvedamisvõimete olemasolu on heaks eelduseks ehk stardipakuks edukaks juhiks kujunemisel
integreerumine, globaliseerumine ning regionaliseerumine; riikidevahelise tehnosiirde mudelid; multinatsionaalsed korporatsioonid; riikide avatus; rahvusvahelised organisatsioonid). Põhjus on selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse koguprodukti suhe on üks maailma suurimaid). Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatest teguritest ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Oleme paratamatult tuhande niidiga seotud maailmamajandusega. Eesti majanduskasv sõltub peaasjalikult välisnõudlusest (ekspordivõimalustest), välisinvesteeringutest, tootmise (ümber)paiknemisest, tööjõu liikumisest, geopoliitilisest olukorrast, samuti Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ja multinatsionaalsete korporatsioonide konkreetsetest otsustest jms. Välistegurite suhteliselt mahuka käsitlemise vajadus õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika raames tuleneb ka asjaolust, et alates 2007/2008
3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3.5 Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega 38 3.6 Organisatsioon ja keskkond 39 3.6.1 Organisatsiooni väliskeskkond 39 3.6.1.1 Organisatsiooni makrokeskkond 39 3.6.1.2 Organisatsiooni mikrokeskkond 41 3.6
advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise asemele. Järjest suurenev uute toodete ja teenuste hulk programmererimine, meelelahutusteenused jne. Tekkinud on ulatuslik nn ,,peidetud teenindussektor". Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest rohkem omavahel seotud. 2. Kliendikeskne teenindus Teeninduses lähtutakse kliendist, mitte oma tootest/teenusest. Uuritakse välja kliendi soovid ja arvestatakse nendega oma toote teenuse välja töötamisel ning müümisel. Klient osaleb tootmisprotessis juba arendusest alates. Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul 3. Arukas teenindusajastu inimene
sätteid. Vara jagamine – tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid – seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus – aktsiaselts – praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine – tõendamiskoormuse jagamine. 2.ÜHINGUÕIGUSE MÕISTE, ALLIKAD JA SEOSED TEISTE ÕIGUSHARUDEGA 2.1 Äriõiguse allikad. 1) Eesti Vabariigi Põhiseadus3 (PS) (§ 31, § 48); 2) äriseadustik (ÄS) – reguleerib äriühingutega (va tulundusühistu) seonduvaid küsimusi: äriregister, ärinimi, äriühingute asutamine, lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine. Samuti sisaldab ÄS regu- latsiooni füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kohta; 3) tulundusühistuseadus (TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse
Kõik kommentaarid