ISIKUANDMETE
KAITSE AJALUGU
Mõningaid privaatsuse tunnustamise ilminguid võib
leida juba kaugest ajaloost. Näiteks esines andmekaitse elemente
Vana-Kreeka ning Hiina õiguses. Heaks näiteks on siin Hippokratese vanne . Lääneriikides on andmeid samuti kaitstud juba sajandeid . Õigusteadlase R. Alexy hinnangul on isiklike õiguste
juured vaieldamatult kristlikus ja antiikõiguses, kuid nende õitseng
sai alguse renessansimaailmas. Vanas Kreekas oli rõhk andmete
kaitsmisel eelkõige avalikul õigusel ( polis ) ning erasfäär
(oikos), kuhu kuulub otseselt privaatsuse kaitse, oli suhteliselt
vähetähtis. Ka Vanas Roomas olid avalikud asjad (res publica )
olulisemad eraasjadest (res privatae). Nii jätkus rõhuasetus
andmete kaitsmisel veel sajandeid nt. aastal 1361 kehtestati
Inglismaal Justices of the Peace Act, mis lubas vahistada piilureid
ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige
riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuandmete kaitses.
Isiku ja isiklike õiguste ning vabaduste väärtustamist võib
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisukeneeee
Õppematerjali autor
isikutele. Eraelu defineerimine mitmel moel on lihtne. Keerulisem on otsustada, kust läheb kaitstava elu piir. Reguleerimist ja sisustamist vajab küsimus, kas ja millisel juhul on kolmandatel isikutel, avalikkusel või riigil õigus eraellu sekkuda. Samuti vajab reguleerimist küsimus, kus võib isik eeldada, et tema privaatsus on kaitstud. On selleks kohaks ainult kodu? Eraelu on tunnetuslik kriteerium, millele ei ole võimalik anda ammendavat definitsiooni. Privaatsuse kaitse rahvusvahelised instrumendid Siseriikliku õigusega eraelu kaitse sätestamine sõltub paljudest komponentidest, nagu nt riigi arengutasemest, traditsioonidest, religioonist ja ka nt rahvuslikest eripäradest. Eraelu on õiguslikult sisustatud nii siseriiklike konstitutsioonikohtute kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) poolt. Privaatsusõiguse rahvusvahelise reglementeerimise kronoloogia: 10.12.1948 võeti ÜRO poolt vastu inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 12
vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(Annus 2006, lk 221) Üks huvipakkuvamaid ja põhilisi õigusi, mida üldjuhul teatakse on põhiseaduse paragrahv 26, milles käsitletakse perekonna- ja eraelu puutumatust. Eriti teravalt tuleb eraelu puutumatuse teema esile avaliku elu tegelaste puhul. Perekonna- ja eraelu puutumatuse küsimus on kerkindu ka minu lähedastel, kui seoses riigiametniku tööülessannetega nende andmeid
............................................................................................... 3 Andmekaitse seadus................................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed........................................................................................................ 6 Delikaatsete iskuandmete töötlemine ...................................................................................... 8 Delikaatsete isikuandmete registreerimine .............................................................................. 9 Kokkuvõte............................................................................................................................ 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 11 Sissejuhatus
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esiteks on igaühel võimalus
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Isikuandmed............................................................................................................................ 4 Isikuandmete liigitus............................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed ................................................................................................4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ?...........................................................................5 Isikuandmete kaitse algus Eestis.........................................................................................5
kooli, siis sellisena näitab ta end tahtlikult avalikkusele, aga kui ta metsas seeni korjab, siis ta ei ole avalikus rollis. Ka tema pereliikmed ei esinda teda tema igapäevatöös.[1] Avaliku elu tegelane võib olla kuulsus (inglise keeles celebrity), prominent või staar, kuid ei pea seda olema. Iga kuulus inimene ei ole automaatselt avaliku elu tegelane juriidilises mõttes. Andmete avaldamine: Kõikide inimeste, kaasa arvatud avaliku elu tegelaste isikuandmete töötlemisel ja avaldamisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seadusest. Isikuandmed loetakse avalikustatuks juhul, kui nende põhjal on võimalik isik tuvastada; selle täpsemad tingimused võivad sõltuda juhtumist.[2]. Kui keegi on avalikustanud inimese isiklikke andmeid, siis isikuandmete kaitse seadus lubab igal inimesel nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamist ilma edasise põhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada
1. Mis reguleerib isikuandmete töötlemist EV-s? Isikuandmete töötlemisvaldkonda reguleerivad peamised üldseadused (IKS ja AvTS). Regulatsiooni kohaldamine Isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) Valdkondade eriseadused (nt rahvastikuregistri seadus, reklaamiseadus, infoühiskonna teenuse seadus, elektroonilise side seadus jne) 24.oktoobri 1995 Direktiiv 95/46/EC isikuandmete töötlemise kohta EN 1981. a Üksikisikute kaitse konventsioon, mis puudutab isikuandmete automatiseeritud töötlemist. Regulatsiooni põhimõte on tagada isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. St millistel juhtudel peab ja millistel juhtudel ei pea isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldama? Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis
teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust. IO printsiibid Erinevalt asjaõiguslikust omandist on intellektuaalne omand alati seotud territooriumiga, st kehtib vaid riikides, kus vastavad õigused on tekkinud. Üldpõhimõte: iga riik on vaba otsustama, kuidas IO tunnustab. Väljapoole koduriiki laienevad õigused üksnes rahvusvaheliste lepingute alusel. Tähtsamad rahvusvahelised lepingud: Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967, 1979), Ajalooliselt esimene ja kõige tähtsam tööstusomandit reguleeriv konventsioon. Sõlmiti 1883, hiljem korduvalt parandatud. Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises Tööstusomandi Kaitse Liidus. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid