$ 3 0.0000049999999999999996 10.200277308269968 50 5 50 152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 ...
---- KURSUSE PROJEKT Õppeaines: Ehitusgeodeesia II Ehitusteaduskond Õpperühm: GI 61 Juhendaja: Raudo Valgepea TALLINN SISUKORD 1. Seletuskiri - Kasutatud instrumendid - Kasutatud kindelpunktid - Punktide koordinaadid 2. Lauaplaat kõrgusel +10.720 3. Laua väljamärkimine - Lauaplaadi koordinaadid - Lauajalgade koordinaadid 4. Lauaplaadi teostusjoonis kõrgusel +10.720 - Mõõtude järgi - Koordinaatide järgi - Nivelleeritud ja tahhümeetriga mõõdetud kõrguste tabel 5. Postide mõõdistamine 6. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +11.150 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 7. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +12.500 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 8. Post nr 4 koordinaatide tabel ...
Praktikum II Pöördpendel liikuval alusel ja süsteemi stabiliseerimine tagasisidega 1.Pöördpendli lihtsustatud mudel (vt demoks nt https://youtu.be/bENXhqIPkBs ) m l x F M Olekumudeli muutujad ja parameetrid: - pendli nurk [rad] x aluskäru asend [m] M aluskäru mass [kg] m pendli varda mass [kg] l - kaugus pendli varda raskuskeskmeni [m] g - raskuskiirendus [m/s2] F jõud aluskäru liigutamiseks [N] (mudeli sisend u) Olekumudel (olekuvõrrandi maatriksid) ja olekumuutujate vektor X x1 - nurk X& = A X + B U & x - nurga tuletis ...
docstxt/13364087999514.txt
docstxt/13005698415668.txt
C 0.888 0.000000888 L 40 0.04 R0 60 6 v; Hz ω=2πv; s-1 I; mA Uc; V Ul; V I; mA 1400 8796.5 5.23 0.675 1.893 5 1300 8168.1 6.09 0.85 2.04 5.7 1200 7539.8 7.22 1.085 2.235 6.64 1100 6911.5 9.05 1.488 2.552 7.93 1050 6597.3 10.24 1.765 2.756 8.65 1000 6283.2 11.48 2.059 2.957 9.61 950 5969.0 13.36 2.534 3.25 10.39 900 5654.9 ...
docstxt/126285929134538.txt
docstxt/13364084809514.txt
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond FOTOGRAMM-MEETRIA JA KAUGSEIRE ALUSED Laboratoorne töö MI.0718 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Natalja Liba Tartu 2018 SISUKORD LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE ................................................................................................................. 3 LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE .............................................. 6 LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE Kasutatud töövahendid: Joonlaud, mall, snipping ja paint Töö eesmärk: Koordinaatide mõõtmine ning pi...
docstxt/135085101464.txt
Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.ee) kasutdes erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. Leidke üliõpilastööde vormistamise .pdf formaadis juhend, mida on uuendatud viimase aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Kirjutasin liitotsingusse ,,õliõpilastööde vormistamise juhend" . Uuendatud peab olema ,,viimase aasta jooksul". Failivorming .pdf. Kokin, E., Resev, J. (2009) Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Eesti. Maaülikool. [2010, veebruar 22] http://tehnika.eau.ee/Pages/oppeteated/Juhend%202009.pdf 2. Leidke Tallinna Tehnikaülikooli saidilt...
docstxt/135323736897.txt
docstxt/14633333542824.txt
Betooniõpetus EPM 0030 Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele. Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi ...
l1 l2 R Rx 5.00 5.00 688.9 688.900 4.97 5.03 672.0 663.984 5.06 4.94 696.9 713.829 t(n-1,b) 2.3 5.11 4.89 711.9 743.928 4.90 5.10 635.7 610.771 684.282 l1 l2 R Rx 5.00 5.00 538.8 538.800 4.97 5.03 530.8 524.468 5.06 4.94 549.9 563.258 4.90 5.10 516.4 496.149 ...
II rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5ml A-alarühma lahust, hapestasin seda 4 tilga konts. HCl-ga , lisasin 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2 , TAA) lahust ning hoidsin kuumas vesivannis 5 minutit. Keetmine oli vajalik seetõttu, et TAA hüdrolüüs on toatemperatuuril väga aeglane. Sadenemise käigus tekkis must sade, seega olid lahuses tõenäoliselt CuS ja Bi2S3 sademed. Tsentrifuugisin ning lisasin 0,5ml dest.vett tsentrifuugiklaasi ning jälgisin, kas tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. Võtsin tsentrifugaadi sademe pealt ära ning lahustasin sademe lämmastikhappega, lisades veel sademega samas koguses vett. Kuna lahust oli niigi vähe, ei hakanud ma seda 2-3 tilgani aurustama. E...
docstxt/135367107895.txt
docstxt/135616605726.txt
docstxt/135616610929.txt
docstxt/135670438398.txt
docstxt/13498875255.txt
docstxt/135498344338.txt
Arvutused koos mõõtemääramatustega 22,5 2,94 3,57 3,26 0,094 0,089 0,005 0,055 21,0 3,70 4,60 4,15 0,120 0,113 0,007 0,058 19,5 4,75 5,97 5,36 0,154 0,146 0,009 0,061 18,0 6,16 7,84 7,00 0,202 0,190 0,012 0,063 16,5 8,06 10,18 9,12 0,263 0,249 0,014 0,057 15,0 10,50 13,37 11,94 0,344 0,324 0,020 0,061 13,5 13,55 16,98 15,27 0,440 0,414 0,026 0,062 12,0 17,11 20,70 18,91 0,545 0,511 0,034 0,066 10,5 20,56 23,80 22,18 0,639 0,604 0,035 0,058 9,0 23,88 26,40 25,14 0,725 0,684 0,041 0,060 7,5 26,48 28,44 27,46 0,791 0,746 0,046 0,062 6,0 28,50 29,50 29,00 0,836 0,791 0,045 0,057 4,5 29,90 30,...
Arvutused koos mõõtemääramatustega Takisti nr.1 Jrk nr 1 4,80 5,20 455,00 492,92 2,86 8,16 2 4,90 5,10 472,00 491,27 1,21 1,45 3 5,00 5,00 493,00 493,00 2,94 8,64 4 5,10 4,90 509,90 489,90 -0,16 0,02 5 5,20 4,80 526,00 485,54 -4,52 20,44 6 5,30 4,70 550,00 487,74 -2,32 5,40 Takisti nr.2 Jrk nr 1 4,80 5,20 708,00 767,00 -0,61 0,37 2 4,90 5,10 737,00 767,08 -0,53 0,28 3 5,00 5,00 768,00 768,00 0,39 0,15 4 5,10 4,90 799,90 768,53 0,92 0,85 5 5,20 4,80 832,00 768,00 0,39 0,15 6 5,30 4,70 865,00 767,08 -0,53 0,29 Takistid nr.1 ja nr.2 paralleelselt Jrk nr ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvuda nihiku Töövahendid: Kruvik, nihik. ja nooniusega ja kruvikuga. Skeem: Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 1.2 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm ...
docstxt/13209354649102.txt
docstxt/13209357819102.txt
docstxt/135323762091.txt
N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 ...
Arvutatud, esitatud ja kaitstud praktikum nr 5 - Wheatstone'i sild. TTÜ Füüsika II laborid. Skänneritud versioon koos paranduste, teoreetilise materjaliga mis vajalik kaitsmiseks (sh osade küsimuste vastused, Kirchoffi reeglid) ja õppejõu allkirjaga.
docstxt/13686896054648.txt
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja ...
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui teg...
Inimese anatoomia praktikum II Ossa membri superioris et inferioris Õlavööde ja käsi Clavicula Scapula humerus ulna radius Ossa manus Ossa carpi Puusaluu ja jalg Os coxae pelvis pelvis femur patella Tibia et fibula Tibia fibula Ossa pedis
Informaatika II praktikum, variant 11., algoritm lahendamaks ülesannet nr 1. Eero Ringmäe (LAP 22) Mtrx Sisestus * * * * Mtrx dim_v, dim_h i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v dim_v, dim_h * * * 10? j:=1 .. dim_h mtrx[i , 1] :=min j:=1 .. dim_h j:=1 .. (dim_h 1) + - -- uus sisesta väljasta väljasta sisestus mtrx[dim_v, dim_h] ...
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu...
Tallinna Tehnikaülikool Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliini lähtudes nitrobenseenist ja taandates Sn-ga. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida nitrobenseen benseenist, lämmastikhappest ja väävelhappest. Sü...
Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 Sõnad köögileksikoni koostamiseks Sissejuhatav tund: Must pipar on üks maailma populaarsemaid maitseaineid, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks". Must pipar tõstab esile iga toidu maitse, ka magustoidu. Kvaliteetne jahvatatud pipar on jahvatatud tervest pipraterast, mille hele sisu annab heledat tooni pulbrile. Mida tumedam jahvatatud pipar, seda rohkem on selles koori, mis ei anna õiget, tugevat pipra maitset. Sellist pipart tuleb toidule mitu korda rohkem lisada. Valge pipar, pipraliaanil valminud kooritud mari, on pipardest kõige tugevama maitsega. Pipar sobib hästi keedetud kala ja linnulihaga, suppidesse ning kastmetesse. Võib panna ka liha-, maksa- ja munatoitudes ning salatites ja salatikastmetes. Roheline pipar...
punkt beta(mdt) +/- beta(tsnd) alfa rumb d mdt tasandatud x y punkt # deg min dec min deg min deg min qrt deg min m dx dy dx dx dy dy m m +/- +/- 99 -43,50 -155,45 99 273 55,1 IV 86 4,9 341,37 23,33 ### 0,00 23,33 0,00 ### 0 315 50,8 316 0,2 315 51 ...
Riski- ja ohutusõpetus praktikum Mõõtmised: Luksmeetriga hoones Kopli tn. 101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db Seisvas trammis: 85 db Vilistamine: 112 db Sissepuhumine 160 db Foon: 80-90 db Järeldus: Valgustatus: Arvestades, et normaalne valgustatus peaks olema 300-800 luksi, seda siis klassiruumides, stendidel jne. ehk kohtades, kus vaja midagi lugeda, kirjutada jne....
Aja kasutamise audit ja analüüs Töö eesmärk: · Kuhu kaob aeg? · Kes või mis ,,varastab" minu aega? · Milleks ja kui palju aega mul ööpäeva jooksul puudu jääb? Vt. töö lõppu. 17.nov.2013 (pühapäev) 00:00-2:00 Tähistame parima sõbranna Karina 19.sünnipäeva 2:15-5:30 Pidutseme klubis Prive 5:30-5:50 Lähen koju 6:00-15:00 Uni, magan 15:00-16:30 Pesen, söön, riietun 16:30-23:30 Õpin, vestlen sõpradega facebookis, vaatan 9gagi 22:30-23:45 Pesen 23:45 Lähen magama 18.nov.2013 (esmaspäev) (vaba päev, kooli pole paaris nädala esmaspäeviti) 00:00-9:00 Uni, magan 9:00-10:00 Pesen, söön hommikust, riietun 10:00-17:00 Õpin, vestlen sõpradega facebookis, vaatan 9gagi 17:00-19:00 Teen süüa, vaatan telekat 19:00-19:30 ...
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kae...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Orgaanilise keemia õppetool YKO5606 Orgaaniline keemia II praktikum Lõputöö Bensaalatsetofenooni süntees atsetofenoonist Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ainete omadused kirjanduse alusel lk 3 3. Ainete ohtlikkus lk 4 4. Vajaminevad ainehulgad lk 5 5. Reaktsioonide mehhanismid ja iseloomustused lk 6 6. Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused lk 8 7. Töö käik lk 9 8. Andmete töötlus ja analüüs lk 10 9. Pilte sünteesist lk 11 10. Kokkuvõte ...
Praktikum nr. 5. Tutvumine digitaalnivelliiriga Trimble DiNi. Nivelliiri ja lattide kontrollimine Vastavalt I, II ja III klassi nivelleerimise eeskirjale tuleb II klassi nivelleerimise puhul järgida nõudeid, mis on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Instumenti sisestatavad II klassi nivelleerimise nõuded Ülesanne 2. Kontrolli nivelliiri ümarvesiloodi ja nivelliiri peanõuet nivelliiri kasutusjuhendi ptk 8 lk 128-139 kohaselt. a) Nivelliiri ümarvesiloodi kontrollimiseks loodisime instrumendi ühes asendis ning seejärel pöörasime seda 180 ° . Ümarvesiloodi mull jäi samasse asendisse ning sellega on see nõue täidetud. b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’ (kollimatsioonivea) määramiseks kasutame Näbaueri meetodit. c’’ väärtuse määrame kolmel korral ning nende keskmine väärtus ei tohiks ületada 10’’. Üksikute tulemuste väärtused ei...
Praktikum 3 Maakasutuse raskuskeskme määramine Töö eesmärk: Leida joonisel 3.1. olevale plaanile märgitud talu tootmiskeskuse optimaalne asukoht - raskuskese, arvestades erinevaid tegureid. Koostaja: , 28.11.2012 Tabel 3.1. Kõlvikute kirjeldus Koordina Pindala S Kõlviku liik Kõlvik nr adid(m) (ha) X Y 1 6,2 180 315 Soo 2 7,0 195 790 Võsa 3 6,8 330 790 L. rohumaa 4 6,0 345 355 Võsa 5 7,4 520 380 L. rohumaa 6 9,6 520 795 Mets 7 4,9 750 830 Mets 8 7,1 880 640 Põld 9 7,8 870 430 Põld 10 7,0 720 305 Põld S=69,8ha I v...
II osa Kvantoptika T 02.05.2006 12. Valgus kui footonite voog. 20.sajandi algul oli füüsikas 2 probleemi, mis olid seotud valgusega: 1) ei osatud selgitada fotoefekti ehk elektronide väljalöömist metallist valguse abil ehk fotovoolu tekkimist valguse toimel ja 2) ei osatud selgitada tahkete hõõguvate kehade kiirgusspektreid. 1. Milline oli 1900.a. Saksa füüsiku Max Plancki tööhüpotees valguse kiirgumise kohta aatomeist? Valgus ei kiirgus aatomeist lainena, vaid energiaportsjonite ehk kvantide kaupa. Ladina keeles quantum on portsjon. 2. Kirjuta Max Plancki valem valgusosakese ehk footoni energia leidmiseks. E = hf, kus h on Plancki konstant ja f valguse sagedus. 3. Mida näitab Plancki konstant ja kui suur ta on? h = E/f näitab, et valguse sagedusühiku kohta tulevat kvandi energiat ja see on h = 6,6.10-34J/s 4. Millise füüsika aluseks sai Plancki tööhüpotees footonitest? Kvantfüüsika. 5. Millise 20.sajandi alguse füüsika probleemi lahend...
Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib beeta, D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavalt skeemile: , D - fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavatalt toodud skeemile leiab invertaasi toimel aset sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon. Tekkinud reaktsiooniproduktide, glükoosi ja fruktoosi, koguse kindlaks tegemiseks kasutatakse antud töös kompleksomeetrilist meetodit, kus põhiliseks reaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Hüdrolüüsisegust võetud, taandavaid suhkruid sisaldava proovi keetmisel komplekslahusega taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)-ks, moodustades vask(I)oksiidi, mis eraldub reaktsioonisegust pun...
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Sendorid II aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed (nimi, kood, õpperühm): 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Labori läbiviimiseks kasutasime NI ELVISmx II laiendusplaati Mechatronics Sensor Trainer. Sensoritest olid kasutada tensoandur, surveandur, optiline positsiooniandur ja magnetväljaandur. Praktikumi teostamine 4.1 Tensoandur 4.1.1 Andmete kogumine Liigutasime plekiriba -1 cm peale ning kandsime lugemi tabelisse. Kordasime mõõtmisi -0,5 cm, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool 1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö Üliõpilane: Meelika Lukner Üliõpilaskood: 155308 YASB21 Juhendaja: assistent Marju Laasik Tallinn 2016 1.Kirjanduslik osa 1.1.Sissejuhatus Antud töös sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseeni lähtudes bromoetaanist. Sünteesitakse esmalt bromoetaan etanooli bromeerimise kaudu ning seejärel, kasutades Friedel-Craftsi meetodit, sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseen. 1.2.Reaktsioonide iseloomustus Bromoetaani sünteesiks lisatakse etanoolile tahke kaaliumbromiidi ja vee segu. Reaktsiooni a...
Praktikum 3 maakasutuse raskuskeskme määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Käesoleva töö eesmärgiks on õppida leidma erineva kõlvikulise koosseisuga maaüksuse maakasutuse raskuskeset, et teada saada, kuhu oleks otstarbekas rajada talu tootmiskeskust. Selleks kasutatakse järgnevas töös erinevaid matemaatilisi võtteid. Kasutatud töövahendid: Töövahendeiks on erinevat värvi pliiatsid maakasutuse raskuskeskmete märkimiseks, joonlaud, kalkulaator ning arvuti vastava tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Töö arvutuslikud tulemused on esitatud neljas ülevaatlikus tabelis. Koostatud talu plaan on esitatud ruudulisel paberil, mis on lisatud põhitööle. Tabel 1. Kõlvikute kirjeldus Kõlviku nr Pindala S (ha) Koordinaadid Kõlviku liik (m) X Y 1 ~28 ...
annaabi.ee 
