keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen,
Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. "Arts and Crafts" liikumise arhitektid vaatasid nostalgiliselt tagasi rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsesse maaelamute lihtsasse tellis- ja kiviarhitektuurile. Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid nemad kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas). Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Oli selge, et paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris
teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendit on jagatud kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. 3 Maalikunst
vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen,
referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19
kaasa vormide lihtsustumise, dekoori taandumise. Art Nouveau - Prantsusmaal, Belgias Jugendstil - Saksamaal Style Modern-Sezessionstil -Inglismaal, Austrias Modernismo - Hispaanias Floreale, Liberty Itaalias . Saksamaal sai uus stiil nimeks " Jugendstil ", ajakirja "Jugend" nime järgi.. Ajakiri ilmus 1896-1918 Münchenis ning levitas uusi ideid saksakeelsetes maades. Kuivõrd Eesti on kuulunud Saksa kultuuri mõjusfääri, kasutavad Eesti kunstiajaloolased Art Nouveau saksapärast nimetust juugend . Uus stiil Art Nouveau - oli Arts&Crafts Movement´ ja Aesthetic Movement´ edasiarendus. Inglismaal oli uus stiil enam ohjeldatum, funktsionaalsem ja oma ideedelt lihtsam kui teised samalaadsed stiilid Euroopas. Ka hiljem järgisid inglise disainerid "Arts and Crafts" liikumise pärandit ning seega erinevalt Euroopa teistest sarnastest liikumistest polnud nad võimelised leidma midagi ühist tööstusega.
materjalide kasutamist kunstis. Ta arendas välja ornamendi stiili, mis oli kooskõlas ehitise materjali ja struktuursete nõudmistega. 2.Juugendkunst Venemaal (arhitektuur, juveelikunst). Teosed ja nende loojad. Juveelikunst: Kõige kuulsam juugendkunstnik Venemaal oli juveliir ja kullassepp Carl Fabergé (1846 1920). Fabergé päris venepärase geomeetrilisuse ja lineaarse dekoratsiooni tundlikkuse, mis on tugevasti tuntav tema metalltöödes. Tema küpset stiili mõjutas prantsuse juugend, eriti Lalique`i looming, ning tema kavandid muutusid voolavamaks ja kurvilineaarsemaks. Fabergé prantsuse eeskujul valminud juveelitooted ühendavad endas venelaste naudingut värvidest ja mustritest üle Lalique`i rafineeritud lillelise joonega. Carl Fabergé Muna ja kullast medaljon Arhitektuur: Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist.
Kõik kommentaarid