A.Vahtramäe 2011
1
Hingamise füsioloogia
Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust
hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist.
See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast:
1. Välimine hingamine
See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri -
ventilatsioon . Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel – toimub
gaaside difusioon . Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad
hingamisteedes, kopsudes.
2. Gaaside transport
S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega
kudedest kopsudesse.
3. Sisemine e. koehingamine
limaskesta. Ripsmete rütmiliste liikudustega kantakse lima kõri suunas ja neelatakse alla. Suuremad võõrkehad vallandavad köha. · Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine- see toimub juba ninaõõnes tänu suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll · Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja. 4.Välise hingamise näitajad hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist
ka seestpoolt, või mõlemad korraga. Väljastpoolt nt. torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub 1 kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja -mahtuvused. Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid. Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine. Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega. Spiromeeter kõige välisem näitaja. Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2. Väljahingamise reservmaht, 3
lahustunud lämmastikku ei jõuta verega kopsudeni ja sealt välja kanda. Lämmastik see eraldub mullikestena, tekib kessoontõbi ehk dekohaigus (dekompressioonihaigus): valud jäsemetes, N2 mullikesed võivad ummistada veresooni, põhjustades halvatusi jms. Veebiviiteid: · http://www.ebu.ee/esitlus/Hingamiselundkond.ppt · http://www.youtube.com/watch?v=bwXvqSqAgKc · http://www.youtube.com/watch?v=CoCrN665K4Q KIRJANDUS: Kingisepp, P.-H., 1990. Inimese füsioloogia lühikursus, TÜ. Lk 24 32. Tatarinov, V., 1969, Kirjastus Valgus. Lk 139 155.
Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine- ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks
Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi
- suurus sõltub kui suur on meie organismi hapniku tarbivus antud hetkel Sissehingamisel: Väljahingamisel: ¤ Välimised roietevahelised lihased ¤ Seesmised roietevahelised liased ¤ Sisemised kõhrevahelised lihased ¤ Kõhulihased ¤ Diafragma ehk vahelihas 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). HINGAMISE SÜGAVUS E. HINGAMISE MAHT:(Vt) on see õhk, mida hingame tavalisel rahulikul hingamisel. Rahulolekus 500-600 ml; kehal. töö ajal sõltub organismi O2 vajadusest Saame kergesti allutada tahtele. Hingamismahtu ei saa lõpmatuseni suurendada. Maksimeaalne hingamismaht on just nii suur, kui suur on kopsumaht! HINGAMISSAGEDUS (f) -- Rahulolekus 10-18; (lastel 20-30)(väikelastel 30-40)(vastsündinutel 40- 50)Mitu korda hingame 1 minuti jooksul.
Kopsukelme see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak pleuraõõs omavahel ühenduses ei ole. Rinnaõõne traumade korral, kui vigastatakse pleurat ja õhk satub pleuraõõnde, tekib õhkrind ehk pneumotooraks. Seejuures ühtlustub rõhk kopsudes ja pleuraõõnes ja kops langeb kokku ning enam hingamisest osa ei võta
Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis)
Kõik kommentaarid