2 Heino Liimetasa (1928-1989) teaduslik mõte on liikunud põhiliselt kasvatusteooria ja sotsiaalpsühholoogia, didaktika, kasvatussotsioloogia ja filosoofia valdkonnas. 1980. aastate alguseks jõudis Ta integraalse pedagoogilise teooria vajaduse tunnetamiseni ning selle põhiprintsiipide formuleerimiseni. H. Liimets on ca 150 teadusliku ning ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Seitse tööd on ilmunud ka iseseisva raamatu või monograafiana. (A. Liimets 1998) Heino Liimetsa elust 3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena. Hiljem sündisid veel kaks õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor.
Dewey reformpedagoogika ja G. Kerschensteineri töökooli ideed: töö kui enesekujundamine; rõhutatakse isiksuse terviklikku arengut, õpilase sidumist kultuuriga; eetilise eluhoiaku, sotsiaalsuse kujunemist ● Arendas reformpedagoogika töökooli ideed edasi omanäoliseks tööjuhatuste menetluseks; Eesti oludele vastava koduloolise üldõpetuse tervikliku süsteemi ja praktiliste töökavade looja. Heino Liimets (1928-1989) – pedagoogikateadlane ja psühholoog. Integratiivsele (vastastikmõjuline) kasvatusteadusele ja didaktikale alusepanija. Koolinoorte elustiili kasvatussotsioloogilise uurimise koolkonna rajaja. ● J. Käisi didaktika ja tervikliku uurimisprogrammi edasiarendaja nõukogudeaja Eestis ● 1950.a II poolel pedagaoogikateaduse üheks käivitajatest (ka Inge Unt) ● Diskussioon ainekeskse ja isiksuse arengu keskse õpetuse üle – kuidas kummutada
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Selles on ka põhjus, miks restorani- ja džässi- kultuuri areng ajavahemikus 1918–1945, s.t kuni bebop-stiili tekkimise ja levikuni on kogu maailmas omavahel tihedasti seotud – džässmuusika oli oma arengu algkümnendeil, nagu juba öeldud, valdavalt tantsumuusika ja tema areng toimus vastastikuses koosmõjus tantsu- muusikat kasutavate asutustega, milleks sel ajal olid põhiliselt restoranid ja tantsukohvikud. 3 Oma raamatus “Raudeesriide taga” toob Heino Baskin valiku näiteid tolleaegsetest selleteemalistest ajaleheartiklite pealkirjadest “Pravdas”: “Saksofonist pussnoani on üks samm”, “Alguses džäss, siis vägista- mine” jne (Baskin 1993: 86). 4 Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja rütmiuuendusi. Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark. 11
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kõik kommentaarid