50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
116 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kriks
Õppematerjali autor
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab,
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu
templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus
eeldada, et selline teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise-potentsiaal hinges, st kui hing on olnud osavõtus tegelikkuse olemus-struktuurist. Siis on anamnesis`e ja dialektika kaudu võimalik endas niisugune teadmine välja kujundada. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. eeldustele on selleks nõutav ka haridus, mis kujundaks inimeses õige hoiaku – orientatsiooni mõistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kõigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal määral. Seetõttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda toetudes meeltetunnetuse kaudu kujunenud “arvamustele”. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed konkreetse kogemussituatsiooni suhtes, mis väljendub selles, et samade
Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Mentor - kogenud kolleeg, kes toetab refleksiooni, vaatluste ja tagasisidevestluste kaudu algaja õpetaja kohanemist haridusasutuses ja kutsearengut. Metodoloogia - filosoofiline õpetus nende printsiipide kohta, mille järgimine on vajalik rahuldavaks peetava tulemuse saavutamiseks. Teadusmetodoloogia - printsiibid, mida teadlane pidas vajalikuks arvestada uuringu eri faasides. Metoodika - meetodite kogum mingis ettevõtmises nt algandmete kogumiseks, andmete matemaatiliseks ja statistiliseks töötlemiseks, interpretatsiooniks jne. 5 Mina - kontseptsioon - mina-pilt; ettekujutus sellest, kes ma olen, mille poolest teistest erinen ja millistesse kooslustesse ma kuulun.
Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi õnne. kuidas autor tõestab S eesmärkide vajalikkust. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga I Esseed alustatakse elu mõtte inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end S
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid