Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

GRUUSIA JA ABHAASIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


GRUUSIA JA ABHAASIA
Referaat
Juhendaja : ……………..
Tartu 2015


SISUKORD:


1. GEOGRAAFILINE ASEND 3
2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON 4
3. ARENGUTASEME NÄITAJAD 6
4. MAJANDUSORGANISATSIOONID 7
5. RAHVASTIK 8
6. LINNASTUMINE 9
7. ENERGIAMAJANDUS 10
8. PÕLLUMAJANDUS 11
9. METSAMAJANDUS 13
10. TÖÖSTUS 14
11. TRANSPORT 15
12. TURISM 16
13. ABHAASIA 18
KASUTATUD ALLIKAD 19
LISAD 22

1. GEOGRAAFILINE ASEND


1.1 Gruusia geograafiline asend
Gruusia asub Taga- Kaukaasias Musta mere idarannikul. Gruusia suurimad mereäärsed linnad on Bathumi ja Pothi, kus asuvad ka Musta mere ühed tähtsaimatest sadamatest. Musta mere tähtsus seisneb Ida-Euroopa riikide ühendamises maailmaturuga. Gruusia naaberriigid on põhjas Venemaa, edelas Türgi, lõunas Armeenia ja kagus Aserbaidžaan. Riigipiiri kogupikkus on 1814 km, merepiiri pikkus on 310 km. Riigi pindala on 69 700 km² ning rahvaarv on 2011. aasta seisuga 4 469 200. Rahvastikutihedus on 65 inimest/km², mis on väiksem kui Euroopa Liidu riikide keskmine, milleks on 117 elanikku/km², kuid siiski suurem Eesti rahvastikutihedusest, mis on 30 inimest/km². Gruusia lääneosas valitseb pehme talve ja pika sooja suvega lähistroopiline kliima. Gruusia kontrollib suurt osa Kaukasuse mäestikust ja teedest , mis läbivad mäestikku. Gruusias esineb ka maavärinaid.
Gruusia asend on näha lisades joonisel 1.
1.2 Abhaasia geograafiline asend
Valdav
Vasakule Paremale
GRUUSIA JA ABHAASIA #1 GRUUSIA JA ABHAASIA #2 GRUUSIA JA ABHAASIA #3 GRUUSIA JA ABHAASIA #4 GRUUSIA JA ABHAASIA #5 GRUUSIA JA ABHAASIA #6 GRUUSIA JA ABHAASIA #7 GRUUSIA JA ABHAASIA #8 GRUUSIA JA ABHAASIA #9 GRUUSIA JA ABHAASIA #10 GRUUSIA JA ABHAASIA #11 GRUUSIA JA ABHAASIA #12 GRUUSIA JA ABHAASIA #13 GRUUSIA JA ABHAASIA #14 GRUUSIA JA ABHAASIA #15 GRUUSIA JA ABHAASIA #16 GRUUSIA JA ABHAASIA #17 GRUUSIA JA ABHAASIA #18 GRUUSIA JA ABHAASIA #19 GRUUSIA JA ABHAASIA #20 GRUUSIA JA ABHAASIA #21 GRUUSIA JA ABHAASIA #22 GRUUSIA JA ABHAASIA #23 GRUUSIA JA ABHAASIA #24 GRUUSIA JA ABHAASIA #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annabelkk Õppematerjali autor
Põhjalik referaat Gruusiast ja Abhaasiast

Referaadis järgmised teemad:

Geograafiline asend
Lähis-Ida suurregioon
Arengutaseme näitajad
Majandusorganisatsioonid
Rahvastik
Linnastumine
Energiamajandus
Põllumajandus
Metsamajandus
Tööstus
Transport
Turism

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Abhaasia

Abhaasia 1.slaid vapp ja riigilipp 2.slaid Sissejuhatus Enamik maailma riike peab Abhaasiat de iure(juriidiliselt) autonoomseks vabariigiks Gruusia koosseisus ja Venemaa okupeeritud alaks. De facto(faktiliselt, tegelikult) 2008 toimunud sõja järel tunnustas Venemaa Abhaaisat iseseisva riigina, Gruusiast sõltumatuna, võim püsib Venemaa varjatud toel. 2009 aastast viibib seal Venemaa rahuvalvejõud. ’’Riigi’’-s kehtib Vene rubla, kehtib Moskva aeg ja piiri kontrollib Vene piirivalve. Abhaasia asub Musta mere ja Suur-Kaukasuse vahel. (nurgas oleval kaardil joonitud ala) Elanike arv on u 241 00, 2011.aasta seisuga

Geograafia
thumbnail
50
docx

GRUUSIA KUI EUROOPA LIIDU PARTNERRIIK

..................................................................................................................................... 24 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................................................25 Sissejuhatus Käesolev projekt annab põgusa ülevaate Euroopa Liidust, tema põhilisest tegevusest ning suhetest Gruusiaga. Nagu ka hiljem projektis tõestust leiavad andmed kinnitavad siis Gruusia on lootustandev maa, kelle liberaalne majandus on huviorbiidiks pajudele investoritele ning pakub oma mõjusfääride suurendamiseks huvi ka julgeoleku ühendustele. Projekti teine osa keskendubki rohkem Gruusiale ning tema seotusele Euroopa Liiduga ning põgusalt ka NATO'ga . 1. Euroopa ja Euroopa Liit, mis see on ja selle saamislugu Euroopa nime päritolu üle on olnud erinevaid vaidlusi. Euroopa nimetust hakati esimesena kasutama

Majandus
thumbnail
16
doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

erinevates maailma paikades. Nende asukohast, tekkepõhjustest, osapooltest ning tagajärgedest. Sealhulgas Iisraelis, Kongos, Sri Lankas, Afganistanis, Kolumbias, Mehhikos Sudaanis, Iraagis. Referaadi koostamisel kasutasin ma erinevate ajalehtede artikleid, Lähiajaloo 9. klassi õpiku II osa ning veebientsüklopeediat vikipeedia. Töös käsitletavad konfliktid on kõik praegusel hetkel veel käimasolevad ning toovad pidevalt juurde uusi hukkunuid. (v.a Gruusia kriis, kuid ka seal jääb olukord pingeliseks) Referaat on jagatud peatükkideks erinevate kriisikollete kaupa. Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni. Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna "kriis" tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna "kriis" ohtlikku olukorda. On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis,

Ajalugu
thumbnail
13
odt

REALISM JA GRUUSIA SÕDA

TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSED REALISM JA GRUUSIA SÕDA UURIMISTÖÖ Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2. Realismi tutvustus.................................................................................................................... 2 2.1 Teke ning ajalugu...........................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
94
doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale. On ju Venemaa nii Lõuna-Osseetia kui Abhaasia

Poliitika
thumbnail
12
docx

Must meri

mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu.

Geograafia
thumbnail
6
docx

Must meri

lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes Meri Keskminne sügavus Suurim sügavus Must meri 1315m 2210m Lääne meri 55m 459m

Geograafia
thumbnail
43
ppt

Esitlus Aasia riikide kohta.

Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjast ja idast Süüriaga, lõunast Israeliga. Liibanoni elanikest on 57%muhameedlased (35%Siidid ja 22%Sunniidid),36%kristlased ja 7% druusid(2001.A.). Liibanonis on hetkel sõja olukord Hetkel on Liibanoni relvajõududel on käimas haarang, mille käigus on Bekaa orus Majdal Anjari linnas läbi otsitud hulk maju ja rajatisi, teatas portaal Now Lebanon. Afganistan Afganistan on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Afganistani pealinn on Kabul Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia laheja Araabia mere ääres. Pealinn on Abu Dhabi ,aga suurim linn on Dubai. Armeenia Armeenia on merepiirita riik Ees-Aasias Lõuna- Kaukaasias. Mis piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun