Füüsika II laborid elekter (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolutugevusest I ?
Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ?

Lõik failist

Jaan Tamm
FÜÜSIKA LABORITÖÖD
LABORITÖÖ
Õppeaines: FÜÜSIKA II
Tehnikainstituut
Õpperühm: ME21B
Juhendaja : dotsent Rein Ruus
Esitamiskuupäev:..............................
Üliõpilase allkiri :..............................
Õppejõu allkiri:..............................
Tallinn 2018

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS

Töö eesmärk.

Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest.

Töövahendid.

Kangkaal Pasco mudel SF- 8608

Eri pikkusega voolu juhtmed :
SF40 1,2 cm
SF37 2,2 cm
SF39 3,2 cm
SF38 4,2 cm
SF41 6,4 cm
SF42 8,4 cm
c) Magnetite pakett

AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584.

Teslameeter, 4060 .50

Töö teoreetilised alused.

Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i1 seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud (1)
(1)
kus :
Fm - vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas [ N ]
B - magnetvälja induktsioon [ T ],
I - voolutugevus läbi juhtme [ A ]
L - vooluga juhtme pikkus [m ]
θ - voolu suuna ja magnetvälja jõujoonte vaheline nurk
(2)
kus :
F - jõud [ N ]
g - 0,0098 [ N/g ]
mI - juhtmele mõjuv jõud [ N ]
m0 - magnetpaketi kaal
( mI – m0 ) – kaalude vahe, mis on proportsionaalne jõuga, mille tekitab vool magnetväljas
Joonis 1. Katseseadmed

Töö käik.

1. Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist.
2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 .
m0 = 164.67[g]
3. Võta üles jõud (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 kuni 6 ning joonista vastavad karakteristikud.
(3)
Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI). Kaalude vahe ( mI – m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. (2).
4. Magnetpaketi magnetvälja tugevus ( induktsioon ) B = 101[mT]
5. Arvuta valemi (1) abil Fm [N] väärtused sõltuvalt voolutugevusest I [A] ja kanna tabelitesse 1 kuni 6. [ sinθ = 1 ].
6. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi.
Tabel 1
Voolujuhe SF37
Jrk.nr.
I [A]
mI [g]
F [N]
Fm [N]
1
1.00
164.92
2.45 ·10-3
2.222·10-3
2
2.00
165.14
4.606 ·10-3
4.444·10-3
3
3.00
165.36
6.462·10-3
6.666·10-3
4
4.00
165.59
9.016·10-3
8.888·10-3
5
5.00
165.82
11.27·10-3
11.11·10-3
Joonis 2. F= f(I) voolujuhe SF37
Tabel 2
Voolujuhe SF38
Jrk.nr.
I [A]
mI [g]
F [N]
Fm [N]
1
1.00
165.12
4.41 ·10-3
4.242·10-3
2
2.00
165.58
8.918·10-3
8.484·10-3
3
3.00
166.01
13.132·10-3
12.726·10-3
4
4.00
166.43
17.248·10-3
16.968·10-3
5
5.00
166.78
21.56·10-3
21.21·10-3
Joonis 3. F= f(I) voolujuhe SF38
Tabel 3
Voolujuhe SF39
Jrk.nr.
I [A]
mI [g]
F [N]
Fm [N]
1
1.00
165.02
3.43·10-3
3.232·10-3
2
2.00
165.35
6.664·10-3
6.464·10-3
3
3.00
165.67
9.8·10-3
9.696·10-3
4
4.00
166.01
13.132·10-3
12.928·10-3
5
5.00
166.33
16.268·10-3
16.16·10-3
Joonis 4. F= f(I) voolujuhe SF39
Tabel 4
Voolujuhe SF40
Jrk.nr.
I [A]
mI [g]
F [N]
Fm [N]
1
1.00
164.81
1.372·10-3
1.212·10-3
2
2.00
164.94
2.646·10-3
2.424·10-3
3
3.00
165.05
3.724·10-3
3.636·10-3
4
4.00
165.17
4.9·10-3
4.848·10-3
5
5.00
165.28
5.978·10-3
6.6·10-3
Joonis 5. F= f(I) voolujuhe SF40
Tabel 5
Voolujuhe SF41
Jrk.nr.
I [A]
mI [g]
F [N]
Fm [N]
1
1.00
165.32
6.37·10-3
6.464·10-3
2
2.00
165.96
12.642·10-3
12.928·10-3
3
3.00
166.61
19.012·10-3
19.392·10-3
4
4.00
167.23
25.088·10-3
25.856·10-3
5
5.00
167.86
31.262·10-3
32.320·10-3
Joonis 6. F= f(I) voolujuhe SF41
Tabel 6
Voolujuhe SF42
Jrk.nr.
I [A]
mI [g]
F [N]
Fm [N]
1
1.00
165.55
8.624·10-3
8.484·10-3
2
2.00
166.41
17.052·10-3
16.968·10-3
3
3.00
167.24
25.186·10-3
25.452·10-3
4
4.00
168.08
33.418·10-3
33.936·10-3
5
5.00
168.93
41.748·10-3
42.42·10-3
Joonis 7. F= f(I) voolujuhe SF42
7. Võtan üles jõu F [N] sõltuvus voolujuhtme pikkusest voolu väärtusel I = 4A ja täida alloleva Tabel 7 ning joonista vastav karakteristik
(4)
Kasuta analoogselt p.3 toodud (5)
(5)
Tabel 7
Mõõtetulemused 4 A juures
Jrk.nr.
L [cm]
I [A]
mi [g]
F [N]
Fm [N]
1
1.2
4 A
165.17
4.9·10-3
4.848·10-3
2
2.2
165.59
9.016·10-3
8.888·10-3
3
3.2
166.01
13.132·10-3
12.928·10-3
4
4.2
166.43
17.248·10-3
16.968·10-3
5
6.4
167.23
25.088·10-3
25.856·10-3
6
8.4
168.08
33.418·10-3
33.936·10-3
Joonis 8. F=f(L) voolutugevusel 4A
8. Arvuta valemiga (1) Fm väärtused sõltuvalt voolujuhtme pikkusest ja kanna Tabel 7
[sinθ = 1 ]
9. Võrdle saadud F ja Fm väärtusi.

Järeldused.

Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolutugevusest I ?
Valemist Fm= B·I·L·sinθ ning katsete tulemustest näeme, et suurendades voolutugevust juhtmes suureneb ka juhtmele mõjub jõud.
Kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv jõud voolujuhtme pikkusest ?
Kuna valemis Fm= B·I·L·sinθ korrutatakse juhtme pikkus L teiste teguritega, siis on loogiline järeldada, et suurendades juhtme pikkust kasvab ka juhmete mõjuv jõud. Sama tulemust näitasid ka katsed.

ALALISVOOLUAHEL

Töö eesmärk.

Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas.
Joonis 9. Alalisvooluahela stendi elektriskeem

Töö vahendid.

Alalisvooluahela stend , milliampermeeter, voltmeeter .

Töö teoreetilised alused.

Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ 1 ja φ 2 (Joonis 9). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.
Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab.
Joonis 10. Voolu tekkimine juhis
Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jõudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt võimalik ainult kõrvaljõudude toimel.
Laengute ümberpaigutamisel teevad kõrvaljõud tööd A . Suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga, nimetatakse elektromotoorjõuks ε (emj.).
(6)
Emj. dimensioon langeb kokku potensiaali dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes.
Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub:
(7)
Suurust,mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nimetatakse pingeks ehk pingelanguks antud ahelaosal 1-2.
(8)
Suletud ahelas on elektrostaatiliste jõudude töö võrdne nulliga, seega
(9)
Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdeline pingega U12 ja pöördvõrdeline takistusega R12
(10)
Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid, siis
(11)
s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega.
Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0.
(12)
millest
(13)
Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistus peab olema väike,võrreldes ahela takistusega.

Töö käik.

Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage stendi vooluahela skeem (toodud laual olevas töö juhendis). Joonis on teie vormistatud protokolli osaks.

Ühendage voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahela mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne, näit aga potensiaali langust.

Avatud vooluahela korral mõõtke ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes (φ-φ0).Tulemused kandke , arvestades näidu märki.

Sulgege vooluahel ja korrake punktis 3 kirjeldatud mõõtmised. Mõõtke voolutugevus ahelas.Tulemused kandke .

Arvutage ahela kõigi punktide potensiaalid φ avatud ja suletud vooluahela puhul.Tulemused kandke .
Tabel 8
Ahela punktide potensiaalide mõõtmine.
Ahela punkti nr n
Avatud ahel
Suletud ahel
φ-φ0, V
φ, V
φ-φ0, V
φ, V
2
0
0
-0.0021
-0.0021
3
7.87
7.87
7.85
7.85
4
7.88
7.88
-1.18
-1.18
5
7.86
7.86
-3.08
-3.08
6
7.87
7.87
-8.05
-8.05
7
-8.12
-8.12
-8.05
-8.05
8
0
0
0.0026
0.0026
9
0
0
0
0
φ0 =0 V I =180 mA

Arvutage naaberpunktide potensiaalide vahed (φn - φn-1) avatud ja suletud ahela korral.Leidke emj. ε . Tulemused kandke Tabel 9.
Tabel 9
Ahela parameetrite arvutamine.
Ahela osa
φn-φn-1, V
ε (V)
R (Ω)
Avatud ahel
Suletud ahel
12
0
-0.0021
0
0.011667
23
7.87
7.8521
7.87
43.62278
34
0.01
-9.03
0.01
50.16667
45
-0.02
-1.9
-0.02
10.55556
56
0.01
-4.97
0.01
27.61111
67
-15.99
0
-15.99
0
78
8.12
8.0526
8.12
44.73667
89
0
-0.0026
0
0.014444
91
0
0
0
0

Arvutage ahela osade takistused, kasutades eelpool toodud valemeid.
R1=0,011667 Ω
R2=50,16667 Ω
R3=0 Ω
R4=55,22222 Ω
R5=55,22222 Ω

Arvutage voolutugevused ahela hargnenud osades.

voltmeetri kalibreerimine

Töö eesmärk.

Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass.

Töö vahendid.

Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas.

Töö teoreetilised alused.

Mõõteriista kaliibrimine on protseduur , kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis.
Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks.
Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (Joonis 11)
Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri.
Joonis 11. Eeltakisti RE ühendamine
Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge,
(14)
kus Ig - voolutugevus galvanomeetris
Rg - galvanomeetri sisetakistus.
Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U.
Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig.
(15)
Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE
(16)
Tähistame U/Ug = n, saame
(17)
Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest.

Töö käik.

Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud).

Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U .

Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt.

Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgige, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt.
Mõõtetulemused kanda .
Tabel 10
Voltmeetri kalibreeerimise andmete tabel
Jrk. nr
Galvanomeetri
jaotised
U1 [V] kasvades
U2 [V] kahanedes
UV=U1-U2 [V]
1
10
0.998
0.989
0.009
2
20
2.029
2.004
0.025
3
30
3.016
3.014
0.002
4
40
4.032
3.999
0.033
5
50
5.001
4.974
0.027
6
60
6.000
6
0
7
70
6.980
7.01
-0.03
8
80
8.000
8.01
-0.01
9
90
9.020
9.03
-0.01
10
100
10.020
10.020
0
ΔUv=
0.006349

Leidke saadud voltmeetri põhiviga ΔU,
(18)
kus: ΔUe - etalon voltmeetri abs. viga.
ΔU1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(võetakse pool jaotise väärtusest).
ΔUv - variatsiooni leiame tabelist.

Arvutage taandatud viga.
(19)

Arvutage kaliibritava voltmeetri täpsusklass.
(20)
Kalibreeritud galvanomeetri täpsusklass piirkonnas 0 kuni 10.02 volti on 0.631%.

eritakistus

Töö eesmärk.

Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine.

Töövahendid.

Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik .

Töö teoreetilised alused.

Pikkusega l ja ristlōikepindalaga S homogeense traadi takistus:
l

 

(1)
kus  on traadi materjali eritakistus.
Takistuse R määramiseks vōib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta:
U R  I (2)
kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel.
Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil.
Mōōtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi.
Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vōime kirjutada , et
U  RDF (3)
I
kus RDF on traadi lõigu takistus.
Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vōrdusest (3)
R  l  R 
S
RDF
U  U  l I
I S

 lDF (4)
S
Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sōltuvuse graafikuks on sirge tōusuga
k = /S ning siit saame, et
 = k·S ( Ωm) (5)
kus S on traadi ristlõike pindala.

Töö käik.

1. Mōōtke nihikuga traatide diameetrid

d1 = d2 =
d2
Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S .
4

S1 = S2 =

Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks.

Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral
Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse.
Korrake punkti 3 ka teise traadiga .
Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1
Traadi lõigu takistuse sōltuvus traadi pikkusest.
Jrk.nr.
I (A)
l (m)
U (V)
R ()
1.
6.
1,5
Tabel 2
Traadi lõigu takistuse sōltuvus traadi pikkusest.
Jrk.nr.
I (A)
l (m)
U (V)
R ()
1.
6.
1,5

Leidke valemi (2) põhjal traadi lõikudele vastavad takistused R.

Leidke arvuti abil graafik R = f(l) mõlema traadi kohta.
6 Kasutades arvuti abil lineaarset ekstrapoleerimist leidke graafikult lineaarse funktsiooni R=f(l) tõusunurga tangensi .
k=tan
k – lineaarse funktsiooni võrrandi konstant.
7. Valemi (5) abil leiame mõlema traadi eritakistuse .
1 = 2 =
Leiame eritakistuse tabelist arvutustulemuste põhjal traadi materjali.
1 vooluga juhtmele mõjuv jõud (F) on võrdeline juhet läbiva voolu tugevuse (I) ja magnetväljas asuva juhtmelõigu pikkusega (l) ning sõltub nurgast (α) voolu suuna ja magnetvälja vahel. Võrdetegur B iseloomustab magnetvälja ning seda nimetatakse magnetinduktsiooniks. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus
14

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

raul120 Õppematerjali autor

Füüsika II laborite aruanne teemal elekter. Vormistatud vastavalt kirjalike tööde esitamise juhendile.

füüsika elekter masinaehitus

Sarnased õppematerjalid

docx

LAB aruanne

SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasut

Füüsika praktikum

docx

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1 seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga Fm = B·I·L·sin

Füüsika ii

docx

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS

Reedo Koort Siim Loost Andri Kõiv VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. LABORITÖÖ NR. 6 Õppeaines: FÜÜSIKA II Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: 05.03.2019 Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust Ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´I seaduse

Füüsika ii

docx

Vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas Laboratoorne töö

VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1. Töö eesmärk Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2. Töövahendid a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 1.3. Töö teoreetilised alused Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1 seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpool toodud valemiga Fm =BILsin (1) F=( m I -m0 ) g (2) 1.4. Töö käik. 1. Tutvu juhendaja abiga seadmete tööga ja alusta labori ülesannete täitmist. 2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 . m0 =

Füüsika

docx

Praktikum füüsika. Ampere seadus

AMPÈRE'I SEADUS PRAKTIKUM Õppeaines: RAKENDUSFÜÜSIKA (KAUGÕPE) Logistikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 1. Töö eesmärk: Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle sõltuvust voolutugevusest ning voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid: o Kangkaal Pasco mudel SF- 8608, o Magnetite pakett, o AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584, o Erineva pikkusega voolujuhtmed: o SF40 1,2 cm, o SF37 2,2 cm, o SF39 3,2 cm, o SF41 6,4 cm, o SF42 8,4 cm. 3. Töö teoreetiline alus: Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Ampère'i seadusele jõud, mida on võimalik arvutada allpoo

Rakendusfüüsika

doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8

Füüsika ii

doc

Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass.

1. Töö eesmärk. Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid. Galvanomeeter GVM 22c, etalonvoltmeeter B7-23, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kalibreerimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kalibreeritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoog mõõteriist nõrkade voolude (ca 1A) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. Eeltakisti RE. Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näidule vastav pinge U=Ig, kus Ig on siis voolutugevus galvanomeetris ja Rg galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtpiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja

Füüsika

docx

Voltmeetri kaliibrimine

Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused.

Füüsika

Rohkem sarnaseid