50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariea90
Õppematerjali autor
lähenemine. Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud vaid juhul, kui see on seotud. a – erisuse printsiibiga, mille eesmärgiks on parandada kõige vähem kindlustatud elanike olukorda. b- võrdsete võimaluste printsiibiga, mille järgi kõikidele ametitele saab kandideerida ausal ja avalikul konkursil ● Võrdsete võimaluste printsiip Printsiipide vastuolu korral tuleb rakendada prioriteedireegleid – vabadus on ülim. Friedrich Hayek (1899-1992) Lähtub spontaansest korrast, mis väljendub loomuõiguses. Loomuõigus ei tulene universaalsetest väärtustest, vaid kujuneb aja jookusl ühiskonna siseselt suhtluse kaudu. Positiivne õigus on eelkõige valitseva võimu tahte pealesurumine, mistõttu tuleb positiivset õigust vältida - tegemist võib olla vaid raamistikuga, milles ei tohi väljenduda konkreetseid eesmärke.
pöördega tekkinud sotsiaalsele ja vaimsele kriisile. Vastandus liberalismile, seades selle propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. Sotsialistide meelest tuli ühiskond rajada teistsugustele alustele omandi ühisele kasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismi kolm põhivoolu: 1. Utoopiline sotsialism Robert Owen, Claude Henri Saint.Simon, Charles Fourier 2. Teaduslik sotsialism Karl Marx, Friedrich Engels. (Siit kasvas välja kommunism) 3. Evolutsiooniline sotsialism Eduard Bernstein Sotsiaaldemokraatia pikaaegne ideaal oli tootmisvahendite ühiskondlik omandus, kuid peale 2maailmasõda on tugevnenud arusaam, et majanduse laiaulatuslik natsionaliseerimine on mõttetu. Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaal on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Siin on kokkupuude sotsiaalliberaalidega.
tänavavalgustuse. Üldine tahe on riigi aluseks, riigiks kogunemine toimus kõikide kokkuleppel. Demokraatia on parim riigivorm õiguste ja vabaduste kehtestamiseks ühiskondliku kokkuleppe teooria (tuleneb valgustusajastust), põhisisuks: antakse ära osa vabadusi et tagatud olemaks suuremad hüved. Omand tekitab ebavõrdsust mis tekkis põlluharimisega Immanuel Kant (22.04.1724 - 12.02.1804) - kategooriline imperatiiv. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27.08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda. Ntks hipid. Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim ühendus on ülim vabadus riik seostub vabadusega. Loomuõigus riiki ei piira. Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega.
rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve. Piirkasulikkuse aluseks on eeldus, et inimesed püüavad suurendada oma heaolu ehk kogukasulikkust. Wieser tutvustas alternatiivkulu kontseptsiooni, sidus piirkasulikkuse teooriaga tootmiskulude teooria.Wieser arendab kasulikkuseteooriat Mengeri ja E. Böhm-Bawerk‘i ideedest edasi. HILJEM! Hayek nägi probleemide põhjustajatena väära pangapoliitikat ja põhjendamatuid investeeringuid, kritiseerib riigi sekkumist majandusse, sest igasugune reguleerimine/planeerimine/kontroll hindade ja tulude üle mõjub neg. ettevõtlikkusele, sest piirab tegevusvõimalusi, halvab süsteemi võimet kohaneda. NOBEL. Austria v matemaatiline: Piirkasulikkus - austria koolkond lähenes kasulikkusele subjektiivselt ja
Nozicku ideaalne "heaoluriik" on öövahirolliga minimaalne riik, mis täidab kolme funktsiooni: kaitseb indiviidi ja tema omandit, valvab lepingutest kinnipidamist ning vajadusel "korrigeerib ümberjaotuse läbi mineviku vigu". Viimane tähendab, et rikkuse ümberjaotamine tuleb kõnealla ainult ning ainult siis kui see on saadud ebaseaduslikult, ebaõiglaselt. Empiirilise suunitlusega turuliberaalide lipulaevaks on olnud nn Austria koolkond juhituna L. von Misese ja F. Hayeki poolt. Nendega väga saranaseid seisukohti heaoluriigi küsimustes on omanud aga ka normatiivse avaliku valiku teooria esindajad. 3 Hayeki meelest on sotsiaalne õiglus fiktsioon, sest vabas ühiskonnas ei eksisteerivat mingeid üldisi või ühiseid arusaamu õiglusest. Tema meelest pole paremat individuaalse panuse määrajat, kui selleks on turg. Turu jaotust ei saavat Hayeki järgi pidada õiglaseks või ebaõiglaseks, vaid ainult
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abs
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine).
Majanduslik tähtsus - üldine konkurents, mis elavadab majandust. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste 18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal. Au ja vooruse süntees 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: Aadliau kriitika Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada... edevusel ning kadedusel põhinev ühiskondlik konkurents... ausa võistlusega, mis toitub positiivse eeskuju innustusest (emulatsioon) ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga 9. Romantilise au paradoksid Ühiskonnale vastandumine: "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid