Paulo Freire Gustavo Adolfo Cordone Alvarenga Perla Liliana González Troche · 1921- 1997 · Brazilian Pedagogu e Paulo Freire's thought Contributions to education Banking Education Problematizing Education Problematizing Education Facts about his life "Reading is not walking on the words; it's grasping the soul of them." "Education is freedom"
Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu. - Õppija aktiivne, oma tegevus juhtiv, teadmiste konstrueerija ja nende kasutaja. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Oluline oma õppeeesmärkide seadmine õppeprotsessis ja tegevust pidevalt anaüüsida ning juhtiva mõtlemisviisi arenemine. Õppimine tunnetuslik protsess, HInnangu andmine kvalitatiivne, põhineb enesehindamisel. Humanistlik õppimiskäsitlus (Maslow, Rogers, Knowles, Mezirov, Freire) Aluseks nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igaleühele omast arengupotentsiaali. Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega. Igaühel on teatud põhiõigused, õigus individuaalsusele. Õppimine lähtub sisemisest aktiivsusest. Oluline on õppima õppimine, pidev avatus oma kogemustele ja muutustele ning teadmine sünnib inimestevahelises suhtlemises. Väljastpoolt antud hinnang
tegudeni. Esindajad Watson, Adler, Abraham Malcolm Karl Marx, Malcolm täiskasvanu Skinner Bloom, Maslow, Carl Knowles, Ivan Illich, Knowles, John hariduses Paterson, Rogers Rogers, Pratt Paulo Dewey, Lawson Freire, Lindeman Ingster, Youngman, C. Criffin, Collins
P. Freire humanistlik
pedagoogika piiri ähmastumise. Integratsioon ja emantsipatsioon Ühelt poolt ühiskonda integreerumine, teiselt vabanemine eneseteostust pärssivatest ühiskondlikest piirangutest. Isiklik suhe ühiskonna ja institutsioonidega Ühiskondlik vabadus saavutatakse vaid integreerudes ühisk. tegevussüsteemidesse ja ühisk. valitsevasse sotsiaalsesse korda. Muutuvas sotsiaalses süsteemis võib hälbiv käitumine saada heakskiidu ja vastupidi. Rõhutute pedagoogika Paulo Freire eesmärk õhutada ühiskondlikku ja poliitilist emantsipatsiooni Loodud toimima Ladina-Ameerika kontekstis Kes on rõhutud ja kuidas neid pedagoogiliselt aidata? Dialoogiline kasvatuspraktika Elemendid marksistlikust ühiskonnateooriast kui ka teoloogilise vabanemise ideest Eesmärk ühiskondlike võimustruktuuride radikaalne uuendamine Kahe võrdõigusliku ja vaba inimese dialoog, isiksuse kasv ja ühine probleemilahendus Personaalsuse kujunemine kollektiivis
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
Töö grupiga – rühmatöö, gruppi kuulumise tunne, toetusgrupp Loovtegevus – kontakti loomine, pingete maandamine Innustamine, motiveerimine Mänguteraapia 21. Mis on innustamine? Võrdle motiveerimisega. Innustamine on pigem psühholoogiline lähenemine, kiitmine, utsitamine , positiivsete impullside edastamine jne. Motiveerimine on enamasti materiaalne- tasu, preemia… 22. Nimeta mõned innustamise teoreetikud. Paulo Freire, Montessori, Steiner, Illich, Frinet, Makarenko 23. Mida innustamine kliendile annab? Annab kliendile impulsi tegutsemiseks. Innustamise käigus õpetatakse õppima. Aitab inimest iseenda realiseerimisel. Inimese toetamine, et ta ise suudaks jätkata. 24. Mis on seikluskasvatus? Miks seda kasutatakse? Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast, see on sotsiaalkasvatusmeetod, mis püüab toetada inimest oma isiksuse arendamisel
kasutajana. Oluline on õppija oma õppimiseesmärkide seadmine õppimisprotsessis ning oma tegevust pidevalt analüüsiva ja juhtiva mõtlemisviisi arenemine (refleksiooniprotsess). Hinnangu andmine on kvalitatiivne - hinnangu andmine õppeprotsessis on oluline ja põhineb enesehindamisel. Eesmärgiks on enesejuhtimine oma tegevuse pideva analüüsi kaudu. Humanistlik õppimiskäsitlus (Maslow, Rogers, Knowles, Mezirov, Freire) Lähenemisviisi aluseks on nägemus loovast ja vaimsele kasvule pürgivast inimesest. Humanistliku käsitluse järgi on inimese tegevuse keskne pürgimus realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Freire: Õpetaja on isik, keda ennast õpetatakse dialoogis õppijatega. Igaühel on teatud põhiõigused, ennekõike õigus individuaalsusele, isiklikule vabale kasvule ja arengule. Õppimine on õppija enda tegevuse tulem ehk tegevus lähtub sisemisest aktiivsusest.
teadmine on praktilise tegevuse käigus omandatud kogemuse peegeldus. Seega on see ajas muutuv ja arenev. Haridusel ei ole üht lõplikku eesmärki ning selle omandamine ei ole passiivne, vaid aktiivne, pidevat õppijapoolset tegevust eeldav protsess. Dewey defineeris haridusfilosoofiat kui ühiskondliku elu nõuetele vastavate vaimsete ja kõlbeliste harjumuste kujundamise probleemide selget formuleerimist. Filosoofia tähendas Dewey järgi hariduse kui teadliku praktilise tegevuse teooriat. Freire - kriitiline pedagoogika. Kriitilis-emantsipatoorses kasvatusteaduses nähakse teooria ja praktika suhet koostööna, milles mõlemad kannavad võrdset vastutust. Teooria suunab praktikat põhjendatud otsuste suunas. Briti haridusfilosoof R. S. Peters pidas hariduse eesmärgiks ratsionaalset, iseseisvat isiksust ning hindas hariduse sisu ja eesmärgi küsimusi olulisemaks metodoloogiast. Analüütiline
kergemat elu, mitte veel poliitilisi mure olemust, hakkas alles aja vabadusi, valikuvõimalusi, mis teevad jooksul konkreetseid piirjooni kaotama elu elamisväärseks. Kui paljudele tähendab ja omandama üldisemat tähendust. Samas vabadus tänapäevalgi kergemat oli nende mõistete sisuks raskest elu? Küllap paljudele. Paulo Freire orjatööst vabanemine. on väitnud, et haridust vajavadki eelkõige Kuid hariduse ja vabaduse tähendus rõhutud, sest haridus kergendab on muutunud ka tänapäeval. Alles oli nende elu. On, mille nimel pingutada ja haridus meie jaoks teadmiste, oskuste raamatuid lugeda! ja vilumuste pagas, nüüd aga on seda
kogudes seal elanikkonnalt nisu, kaera, õli; ühtviisi ränka ja vastumeelset kroonu ja riigi varakambri maksukoguja ametit pidas ta kuni sajandipöördeni. Amet tõi kaasa hulganisti ebameeldivusi ja alandusi, ka korduvaid vanglakaristusi puudujääkide ja töökoha väidetud kuritarvitamise pärast. Tõenäoliselt oli Cervantes lühiajaliselt vangis 1592 Castro del Ros (Córdoba kandis); kindel on tema vangisolek 1597. aastal Sevillas pärast sealse pankuri Simón Freire de Lima pankrotistumist - temale oli Cervantes usaldanud kogutud maksusummad. Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat. Sajandilõpust ja uue sajandi algusest on andmeid napilt. Oletatakse,
elanikkonnalt nisu, kaera, õli; ühtviisi ränka ja vastumeelset kroonu ja riigi varakambri maksukoguja ametit pidas ta kuni sajandipöördeni. Amet tõi kaasa hulganisti ebameeldivusi ja alandusi, ka korduvaid vanglakaristusi puudujääkide ja töökoha väidetud kuritarvitamise pärast. Tõenäoliselt oli Cervantes lühiajaliselt vangis 1592 Castro del Ros (Córdoba kandis); kindel on tema vangisolek 1597. aastal Sevillas pärast sealse pankuri Simón Freire de Lima pankrotistumist - temale oli Cervantes usaldanud kogutud maksusummad. 1602. aasta vangistust Sevillas toetab liiga vähe fakte, et seda tõeks pidada. Vahele tulid otsekui saatuse kitsi irooniana üksikud helgemad hetked. Ilmselt veidi enne 1592. aasta vangistust õnnestus Cervantesel Sevilla teatriimpressaariole müüa kimp oma näidendeid. 1597. a. mais sai Cervantes Zaragoza dominiiklaste korraldatud luulekonkursi I auhinna, milleks oli kolm hõbelusikat
Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner.
the new demands of change?" With this information in hand, the third method necessitates examining the total structure, curriculum and culture of education, and then transform them in harmony with the new paradigm of inclusion. It means creating a structural and cultural paradigm shift, which will give rise to a new way of doing administration and instruction consistent with the times and needs of a changing society. Yet as Paulo Freire so forcefully reminds us in all his writings, "the transformation of education cannot take place before the transformation of society." What the times demand is thus the third approach. Anything short of this is merely a reworking of the old paradigm of exclusion. What education needs is a restructuring according to the Principle of Inclusiveness-new wineskins to handle the new wine of diversity. In the end this may only be possible through technology
annaabi.ee 
