osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Pedagoogilised vaated Teoloogiline looduse mõiste lihtsus ja kooskõla , mida nimetatakse jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. "Kõik on hea, mis tuleb Looja käest". Kui jumal käsiks inimese kirgi hävitada, siis räägiks ta enesele vastu, sest ta ise on nad inimese südamesse istutanud. Psühholoogilise looduse mõiste Selle leiab Rousseau enesevaatluse teel. Pedagoogilised vaated Looduslooline looduse mõiste on aluseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Loodusloolisele ja teoloogilisele loodusolukorrale on ühine see asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Loodusloolises on küll ka lihtsus, kuid mitte "majesteetlik" lihtsus. Primitiivne inimene elab täielikku instinktielu.
........................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jean-Jacques Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Ta kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Käesoleva töö eesmärk on anda lühike ülevaade Rousseau elust, loomingust ning veidi pikemalt käsitleda antud suurfilosoofi vaateid erinevatel teemadel. Rousseau arutleb selle üle, millised õigused on temal kirjutada poliitikast ja leiab, et ta pole ei monarh ega seadusandja, ja just seetõttu arutlebki poliitika üle,
nõrgenema. Ajajärku nimetatakse renessansiks (pr.renaissanse, taassünd) ja selle aluseks ning taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Kristlik absolutism ja teokraatia asendus ilmaliku absolutismiga just usupuhastusliikumise ehk reformatsiooni käigus, mille tagajärjel tekkisid Euroopas tsentraliseeritud riigid. Vaadeldava ajastu sellised suured mõtlejad nagu Niccolo Machiavelli, Thomas Hobber, John Locke, Jean-Jacgues Rousseau, Charles Louis de Contesduieu ja teised rajasid aluse sellele, mida nimetatakse tänapäevaseks riigi-ja poliitikakäsitluseks. N. Machiavelli (1469-1527) kirjutas oma teosed poliitikast, riigist ja võimust. Just N.Machiavelli asendas keskaegse idee inimliku tegevuse junaliku ettemääratusest uue teadusliku mõttega, mis lähtus ajaloolisest paratamatusest ning seaduspärasusest. Toetudes ajaloo kogemustele jõudis ta järeldusele, et poliitiline tegevus rajaneb mitte
Friedrich II õukond ja oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Elu viimased kuud möödusid Voltaire´il Pariisis, kus ta 1778.aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. 11. juuli 1791 Voltaire´i surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni. [1][4] 3) Jean- Jasques Rousseau(1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta elas suurema osa elust Prantsusmaal. Rousseau sai kuulsaks teosega ,,Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama
maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Tuli 19. saj klassitsismi asemele. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Salapärane loodus. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti
Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
Temast alates ei ole poliitikateaduse keskne mõiste enam üldine hüve, vaid riik. Riigi all mõistab valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusemõistmisele. Tuletas riigivormid ühiskonnas konkureerivate jõudude vahekorrast isevalitsus, väheste valitsus ja kogu rahva valitsus. Makjavellism on saanud vahendeid mitte valiva poliitika sünonüümiks. Jean Bodin (1530 1596) oli Prantsuse filosoof ja jurist. Peateos Les six livres de la republique (1576). Sarnaselt Machiavellile tugineb tema analüüs ajaloo uurimisel. Esitas küsimuse: ,,Mis on riik ja kuidas ta on üles ehitatud?". Pooldas võimu keskendumist, võimu suveräänsuse ideed ja nõudis ususallivust. Oma anlüüsis lähtub Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida
8 rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
Kõik kommentaarid