Füüsika kordamine 8.klass (8)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida uurib füüsika ?
  • Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi ?
  • Mis on mõõtmine ?
  • Mis on optika ehk valgusõpetus ?
  • Mis on valgusallikas ?
  • Miks näeme kehi ?
  • Millal paistab keha värvilisena ?
  • Millal paistab keha valgena ?
  • Millal paistab keha mustana ?
  • Kui suur on valguse kiirus vaakumis ?
  • Mis määrab keskkonna optilise tugevuse ?
  • Mis on läätse fookus ?
  • Mis on läätse fookuskaugus ?
  • Mis on läätse optiline tugevus ?
  • Mis on mehaaniline liikumine ?
  • Mis on trajektoor ?
  • Mis on teepikkus ?
  • Mida näitab kiirus ?
  • Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks ?
  • Milline liikumine on mitteühtlane ?
  • Mida näitab tihedus ?
  • Mis on gravitatsioon ?
  • Mis on raskusjõud ?
  • Miks tekib hõõrdumine ?
  • Millest oleneb hõõrdejõu suurus ?
  • Mis on deformatsioon ?
  • Mida näitab rõhk ?
  • Mis on resultantjõud ?
  • Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku ?
  • Millal keha upub vedelikus ?
  • Millal keha hõljub vedelikus ?
  • Millal keha tõuseb vedelikus üles ?
  • Millal tehakse mehaanilist tööd ?
  • Millest sõltub töö suurus ?
  • Mida näitab võimsus ?
  • Millised kehad omavad energiat ?
  • Millistel kehadel on kineetilist energiat ?
  • Millistel kehadel on potentsiaalset energiat ?
  • Mida näitab kasutegur ?
  • Mis on akustika ?
  • Missugused kehad on heliallikateks ?
  • Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks ?
  • Mis on võnkeamplituud ?
  • Mis on võnkeperiood ?
  • Mis on võnkesagedus ?
  • Mis määrab HELI KÕRGUSE ?
  • Kuidas sõltub HELI KÕRGUS SAGEDUSEST ?
  • Mis on kuuldav heli ehk hääl ?
  • Mis on infraheli ?
  • Mis on ultraheli ?
  • Mis ühikutes mõõdetakse heli valjusust ?
  • Mis tekitab müra ?
 
Säutsu twitteris
kordamisküsimused
füüsika
8. klass

1. Mida uurib füüsika?
FÜÜSIKA – loodusteadus , mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi

2. Mis on keha?
KEHA – mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne.

3. Mis on nähtus?
NÄHTUS – igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine , jäätumine

4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi?
FÜÜSIKALINE SUURUS – võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks
Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud.
Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus , jõud jne.

5. Mis on mõõtmine?
MÕÕTMINE – füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga
6. Mis on optika ehk valgusõpetus?
OPTIKA – füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid

7. Mis on valgusallikas ?
VALGUSALLIKAS – keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn , lõke, küünlaleek.

* VALGUSKIIR – valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.

*Ühetaolises (homogeenses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.

8. Miks näeme kehi?
ME NÄEME KEHI, kui nendelt tulev valgus satub silma. Näiteks: näen päikest, kui sellelt tulev valgus satub mulle silma
Me näeme kehi, neilt peegeldunud valgus satub silma. Näiteks: näen lauda, kui sellelt peegeldunud valgus satub mulle silma.
Me näeme kehi valguse silmalangemise sihis.

9. Millal paistab keha värvilisena?
VALGE VALGUS on liitvalgus ja sisaldab kõiki spektri värvusi, tinglikult eristatakse seitset värvust: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, tumesisine, lilla. Päikesevalgus on valge valgus.
KEHA PAISTAB VÄRVILISENA, kui peegeldab tagasi selle värvilise valguse, mis langeb kokku keha pinna värvusega. Värviline pind neelab need värvilised valgused , mis ei lange kokku pinna värvusega.
Näiteks: Punane keha peegeldab punast valgust, selle tõttu paistabki keha punasena. Punane keha neelab ülejäänud värvilised valgused.
Roheline keha peegeldab rohelist valgust, selle tõttu paistabki keha roheline. Roheline keha neelab ülejäänud värvilised valgused.
10. Millal paistab keha valgena?
KEHA PAISTAB VALGENA, kui see peegeldab enamuse keha pinnale langevast valgusest.
Näiteks: valge kriitpaber peegeldab tagasi 85-95%

11. Millal paistab keha mustana?
KEHA PAISTAB MUSTANA, kui ta neeleb enamuse talle langenud valgusest.
Näiteks: must samet neelab üle 95% talle langevast valgusest

12. Miks tekib vari?
VARI tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu.
TÄISVARI on ruumipiirkond , mida valgusallikas üldse ei valgusta. Sinna ei satu valgust.
POOLVARI on ruumipiirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt.
13. Valguse peegeldumisseadus !
PEEGELDUMISEL KEHTIB PEEGELDUMISSEADUS: peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga.



α = β
α - langemisnurk
β - peegeldumisnurk
14. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ?
VALGUSE KIIRUS VAAKUMIS on 300 000 km/s. Ainetes on valguse kiirus väiksem kui valguse kiirus vaakumis.
C = 300 000 km/s = 3x108 m/s

15. Mis määrab keskkonna optilise tugevuse?
KESKKONNA OPTILISE TUGEVUSE määrab valguse kiirus selles keskkonnas.

Optilise keskkonna moodustavad kõik läbipaistvad ained (õhk, vesi, klaas) ja ainest tühi ruum. Optilist keskkonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Keskkonna optiline tihedus on seotud valguse kiirusega antud aines.
Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda.




16. Valguse murdumise seaduspärasused!
VALGUSE MURDUMISEKS nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt.

Valguse murdumisel kehtivad seaduspärasused:
  • Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast

optiliselt tihedamasse keskkonda valguskiir murdub
keskkondade lahutuspinna ristsirge poole.
Murdumisnurk on langemisnurgast väiksem.


  • Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast

optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub
keskkondade lahutuspinna ristsirgest eemale.
Murdumisnurk
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika kordamine 8 klass #1 Füüsika kordamine 8 klass #2 Füüsika kordamine 8 klass #3 Füüsika kordamine 8 klass #4 Füüsika kordamine 8 klass #5 Füüsika kordamine 8 klass #6 Füüsika kordamine 8 klass #7 Füüsika kordamine 8 klass #8 Füüsika kordamine 8 klass #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 253 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kessu090 Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • FÜÜSIKA
  • KEHA
  • NÄHTUS
  • FÜÜSIKALINE SUURUS
  • MÕÕTMINE
  • OPTIKA
  • VALGUSALLIKAS
  • ME NÄEME KEHI
  • VALGE VALGUS
  • KEHA PAISTAB VÄRVILISENA
  • KEHA PAISTAB VALGENA
  • KEHA PAISTAB MUSTANA
  • TÄISVARI
  • POOLVARI
  • PEEGELDUMISEL KEHTIB PEEGELDUMISSEADUS
  • VALGUSE KIIRUS VAAKUMIS
  • KESKKONNA OPTILISE TUGEVUSE
  • VALGUSE MURDUMISEKS
  • LÄÄTSE FOOKUS
  • FOOKUSKAUGUS
  • LÄÄTSE OPTILISEKS TUGEVUSEKS
  • NORMAALNÄGIJA
  • LÜHINÄGIJA
  • KAUGELENÄGIJA
  • Prilliklaasi number
  • MEHAANILISEKS LIIKUMISEKS
  • TRAJEKTOORIKS
  • TEEPIKKUSEKS
  • KIIRUS
  • Kiiruse valem
  • Keskmine kiirus
  • AINE TIHEDUSEKS
  • Tihedus näitab
  • GRAVITATSIOONIKS
  • RASKUSJÕUKS
  • HÕÕRDUMINE
  • HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST
  • HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST
  • HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST
  • DEFORMATSIOONIKS
  • RÕHUKS
  • RESULTANTJÕUKS
  • Fü=qgV
  • KEHA UPUBPUMISEL
  • KEHA HÕLJUB VEDELIKUS
  • KEHA TÕUSEB VEDELIKUS ÜLES
  • MEHAANILIST TÖÖD TEHAKSE
  • MEHAANILISEKS TÖÖKS
  • VÕIMSUS
  • ENERGIAT OMAVAD
  • KINEETILIST ENERGIAT
  • POTENTSIAALSET ENERGIAT
  • KASUTEGURIKS
  • AKUSTIKA
  • HELIKS
  • HELIALLIKAKS
  • VÕNKUMINE
  • VÕNKEAMPLITUUD
  • VÕNKEPERIOOD
  • VÕNKESAGEDUS
  • KUULDAV HELI
  • LAINE
  • HELIVALJUSE
  • KAJAKS
  • MÜRA

Teemad

  • VALGUSKIIR
  • homogeenses)
  • PEEGELDUMISEL KEHTIB PEEGELDUMISSEADUS
  • D = 1
  • f
  • miinus prille
  • kumerläätsedega prille
  • s = vt
  • v = s
  • ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS
  • MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS
  • ρ = m
  • seisuhõõrdejõuks
  • liugehõõrdejõuks
  • p = F
  • PASCALI SEADUS
  • p=qgh
  • ARHIMEDESE SEADUS
  • ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS
  • KANGI TASAKAALU TINGIMUS
  • MEHAANIKA KULDREEGEL
  • HELI KÕRGUSE
  • HELI KÕRGUS SAGEDUSEST
  • HÄÄL
  • INFRAHELIKS
  • ULTRAHELIKS

Kommentaarid (8)

cYro profiilipilt
Tõnis Tõnison: põhjalik kordamine
11:53 15-05-2011
shikakuz profiilipilt
shikakuz: hea - thumbs up
20:10 20-03-2010
RoosaMustikas profiilipilt
RoosaMustikas: päris hea
16:46 17-05-2009


Sarnased materjalid

12
doc
Füüsika kordamine 10 klass
6
docx
Füüsika kordamine 7-9-klass
69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
105
doc
Füüsika konspekt
5
docx
Füüsika katseteks
4
doc
Füüsika kordamine-Kokkuvõte teemadest
8
pdf
Eksamiks kordamine füüsika 8-klass
9
doc
Füüsika kordamine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !