Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks asuvad planeetide orbiidid (peaaegu) ühes tasandis , mis ühtib Päikese ekvatoriaal - tasandiga ?
  • Paljusid vaevab küsimus: „Kas on olemas teisi universumeid ?
 
Säutsu twitteris
KONTROLLTÖÖ
1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA
Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust.
Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved , Päike, Kuu, planeedid ; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve ( Heebrea ).
Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd .
Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme.
Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega.
Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius.
Põhjalikuma traktaadi selle kohta esitas 1583 aastal Giordano Bruno : „Maailmaruum on kõigis suundades ühesugune ning on täidetud Päikesele sarnanevate tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal.
18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse ( Linnutee , Milky Way), millest väljapool neid ei esine.
Peagi avastati ka teisi galaktikaid (Suur- ja Väike Magalhaes ’i pilv, Andromeda Udukogu jpt), mis paistsid asuvat kõikvõimalikes suundades ühtlaselt.
Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma.Galaktikate liikumist uurides avastas 1922 aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale .See, kas Universum paisub lõpmatuseni või asendub mingil hetkel kokkutõmbumisega sõltub Universumi massist. Kahjuks ei osata täna veel piisavalt täpselt Universumi massi hinnata.
2) MIS ON UNIVERSUM
Universumi all mõistame kõike olemasolevat . • Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. Universum koosneb planeetidest, tähtedest, galaktikatest, galaktikate vahelisest hõredast ainest, elementaarosakestest, mateeriast ja energiast. Vaadeldava universumi läbimõõduks on hinnatud 28 miljardit parsekit (umbes 93 miljardit valgusaastat)[2]. Võrdlusena võib tuua meie kohaliku galaktika , Linnutee galaktika, mille läbimõõt on 30 tuhat parsekit ehk umbes 100 tuhat valgusaastat ja Päikesesüsteemi kuuluva Pluuto orbiidi läbimõõt on üks tuhandik valgusaastat[1]. Kogu universumi suurus ei ole teada ning see võib olla lõpmatu . Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks[1]. Kosmoloogid uurivad universumi ehitust ja arengut selle tekkest alates kuni tänapäevani ja püüavad ennustada universumi tulevikku. Tänapäeva kosmoloogia tugineb simulatsioonidel ja arvutimudelitel, mis töötavad üldrelatiivsusteooria võrrandite järgi[3], kuid universumi täielikuks kirjeldamiseks on vaja üldrelatiivsusteooria kvantfüüsikaga ühendada, mida pole veel seni suudetud teha ja seetõttu tuleb praeguseid tulemusi võtta kui esialgseid lähendeid. Tänapäeval on suur osa kosmoloogidest ühel meelel , et kõige paremini kirjeldab meie universumit Suure paugu mudel (täpsemalt ΛCDM-mudel), mille järgi on universumil selgelt määratletav algus, millele järgnes väga kiire paisumine ehk inflatsioon . Selle mudeli ja praegu teadaolevate kosmoloogiliste parameetrite järgi on universumi vanuseks 13,799 ± 0,021 miljardit (109) aastat.
Vaatluste põhjal saab öelda, et kaks ruumipunkti, mis asuvad eri kohtades, kaugenevad üksteisest ehk tegemist on paisuva universumiga. Nendes vaatlustes mängib tähtsat rolli punanihe ja Doppleri efekt. See on kooskõlas üldrelatiivsusteooriaga, mille kohaselt ei saa Universum olla staatiline ehk see peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kuigi vaatlusandmete ja teooria vahel on mitmeid lahkhelisid, on nende põhjal esitatud hüpoteesid tumeaine ja tumeenergia kohta. Esimene neist on mateeria liik, mida otseselt vaadelda ei saa, aga mille mõju on kaudselt näha, näiteks on tumeaine ehk varjatud aine mõju selgelt näha galaktikate pöörlemiskõverates.
Universumi teket ja arengut on püütud kirjeldada juba tuhandeid aastaid tagasi näiteks Antiik-Kreeka ja Skandinaavia mütoloogias. Juba siis osati tähevaatluste põhjal mitmesuguseid järeldusi teha.
suurem edasiminek toimus 20. sajandil. Teooria poolelt avaldas Albert Einstein üldrelatiivsusteooria, mis sobis hästi kokku seniste tulemustega. Ka oli läbimurdeid vaatluslikus kosmoloogias. 1929. aastal avaldas Edwin Hubble oma mõõtmised galaktikate punanihete kohta ja võrdles neid galaktikate kaugustega, tõestades, et universum paisub. Universumi paisumine tähendab seda, et minnes piisavalt palju ajas tagasi, siis mingil hetkel asuvad kõik objektid ühes punktis ehk universum ei saa olla igavene. Arno Allan Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid 1964. aastal kosmilise reliktkiirguse, mis andis infot selle kohta, et universum on tõesti homogeenne . Mõõdetud kiirguse energia järgi leiti universumi kui musta keha temperatuur, milleks on 2,7 K. 20. sajandi lõpul on Hubble'i kosmoseteleskoop oluliselt avardanud inimeste silmaringi universumi kohta. Lisaks on see täpsustanud ka Edwin Hubble'i mõõtmisi.
Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot universumi kohta üle kogu elektromagnetlainete spektri, alustades raadiolainetest ning lõpetades gammakiirgusega. Vaatlusandmetega on võimalik kinnitada või ümber lükata teooriaid ja mudeleid , mida teoreetikud on esitanud .
3) MAAKERA KOOS KÕIGEGA, SISEEHITUS , ATMOSFÄÄR , TÕUS, MÕÕN, KUU JNE
Seega on Maa Päikesest lugedes kolmas planeet, mille:
kaugus Päikesest:
* suurim ( afeel ) 152 098 232 km = 1,01671388 AU
* vähim ( periheel ) 147 098 290 km = 0,98329134 AU
* keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU,
kiirus orbiidil: 29,8 km/s,
tiirlemisperiood : 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8 766,152712096h = 525 969,16272576min = 31 558 149,7635456s,
pöörlemisperiood: 1d = 24h =
kaaslaste arv: 1 (Kuu),
läbimõõt:
* ekvaatoril 12 756,2 km,
* poolustel 12 713,6 km,
* keskmine 12 742,0 km
ruumala: 1.08321∙1012 km3
mass: 5,97219∙1024 kg
tihedus: 5,515 g/cm3,
raskuskiirendus ( raskusjõud ) planeedi pinnal: 9,798 m/s2 = 1g,
paokiirus : 11,186 km/s,
temperatuur pinnal:
* minimaalne: −89.2°C,
* keskmine: +15°C,
* maksimaalne: +56.7°C
atmosfäärirõhk planeedi (mere) pinnal: 1 atm = 760mmHg ≈ 101,3kPa.
atmosfääri koostises on:
* 78,08% lämmastikku (N2)
* 20,95% hapnikku (O2)
* 0,930% argooni (Ar)
* 0,039% süsihappegaasi (CO2)
* ~ 1% veeauru (H2O, sõltub ilmaoludest)
Olgu Maa kohta rõhutatud veel, et Maal on keskmise tugevusega (magnetinduktsiooniga) magnetväli 25 … 65 μT (mikroteslat), mille poolused asuvad planeedi geograafiliste pooluste läheduses. Geograafilise põhjapooluse kaugus ( polaarkoordinaadid 90,0°N; 180,0°W) magnetilisest lõunapoolusest (koordinaadid 85,9°N; 147,0°W) on vaid umbes 455,9 km pikki meridiaani mõõdetuna.
Maa pöörlemistelg moodustab tiirlemistasandiga 23,4° nurga (23°24’ ≈ 0,4084π rad).
Kuu on Maale ainus looduslik kaaslane ning kõige lähem taevakeha. (Tõe huvides olgu siiski nimetatud, et aeg-ajalt satuvad Maale lähemale üksikud väikeplaneedid – asteroidid , samuti sabatähed ehk komeedid ).
Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga.
Meeles tasub pidada asjaolu, et Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine .
Lisaks pöörlemise ümber oma telje, tiirleb Maa ümber Päikese, tehes täistiiru ühe aastaga. Aastaks loetakse ajavahemikku ühest kevadpunktist (kus ekliptika lõikub taevaekvaatoriga) järgmiseni.
Nii nagu ööpäevgi, pole ka aastad ühesuguse pikkusega, kuid ka sellest saadakse üle lisapäevade lisamisega kalendrisse teatud ajavahemike tagant.
Ekliptika ehk päevatee on Päikese näiv teekond taevas. Ekliptika on kujutletav ringjoon taevasfääril, mida mööda Päike näivalt oma aastateekonnal kulgeb.
Tegelikult on see Maa tiirlemine ümber Päikese, mis põhjustab Päikese asukoha näivat muutumist taevas. Ekliptika asub taevaekvaatori suhtes 23°27′ nurga all.
Kui ekliptika on taevaekvaatori kohal käib Päike kõrgelt ja vastaval poolkeral on suvi ning vastaspoolkeral talv. Kui ekliptika on taevaekvaatori all käib Päike madalalt – poolusel ning pöörijoonest kõrgemal/madalamal ei paista Päike polaaröö jooksul üldse ning vastaval poolkeral on talv ja vastaspoolkeral suvi – see tähendab, et vastaspoolusel polaarpäev , mille jooksul päike ei looju päevade viisi (poolusel sisuliselt pool aastat).
Lisaks päevade erinevale pikkusele tingib talve ja suve erinevust asjaolu, et päikese kiired langevad maale suvel maapinna suhtes suurema nurga all, mistõttu saab suvel maapind ajaühikus rohkem päikeseenergiat kui talvel, mil päikesekiired hajuvad langedes maapinnale libamisi.
Kuu tähtsaimad karakteristikud on:
kaugus Maast
* keskmine 384 399 km,
* lähim 362 000 km,
* suurim 405 400 km
kiirus orbiidil 1,02 km/s,
tiirlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s,
pöörlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s,
sünoodiline periood ( faaside kordumise periood) 29,530589d = 29d12h44min2,9s,
läbimõõt
* keskmine 3 474,20km = 0,273 Maa läbimõõtu,
* ekvaatoril 3 476,28km = 0,273 Maa läbimõõtu,
* poolustel 3 471,94km = 0,273 Maa läbimõõtu,
mass 7,35∙ 1022 kg = 0,0123 Maa massi,
tihedus 3,35 g/cm3,
raskusjõud pinnal 0,1654g (gkuu=1,622 m/s2),
paokiirus 2,38 km/s,
pinnatemperatuur (ekvatoriaalpiirkonnas)
* keskmine -53°C,
* madalaim -203°C,
* kõrgeim +117°C,
atmosfäärirõhk pinnal 0 atm.
Kuu on oma mõõtmetelt emaplaneedi suhtes kõige suurem kaaslane. Ta asub Maale nii lähedal, et keskmine vaatleja näeb tema pinnal sama palju detaile kui astronoom keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides.
Kuna Kuu asend joonel Maa – Kuu – Päike muutub, siis muutub ka Kuu nähtav kuju. Kuu faasides räägitakse järgmistes lõigetes põhjalikumalt.
Kuna Kuu ja Maa on mõlemad Päikesest palju väiksemad läbipaistmatud kehad, siis tekib nende taha täis- ja poolvarjudest koosnev varjupiirkond. Kui emb- kumb satub teise varjupiirkonda, tekivad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #1 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #2 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #3 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #4 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #5 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #6 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #7 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #8 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #9 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #10 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #11 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #12 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #13 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #14 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #15 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #16 Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liina153 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • KONTROLLTÖÖ
  • MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA
  • MIS ON UNIVERSUM
  • MAAKERA KOOS KÕIGEGA, SISEEHITUS, ATMOSFÄÄR, TÕUS, MÕÕN
  • KUU JNE
  • VAHENDID, MILLE ABIL UURITAKSE UNIVERSUMIT
  • Läätsteleskoop; refraktorteleskoop; peegelteleskoop; Eristatakse
  • PÄIKESESÜSTEEM, EHITUS PROTSESSID
  • Kepleri seadused
  • I seadus
  • II seadus
  • III seadus
  • Merkuur
  • Veenus
  • Marsil
  • Hiidplaneedid
  • Jupiter
  • Saturn
  • Uraani
  • Neptuun
  • Väikeplaneedid
  • Suurimad asteroidid
  • Komeedid
  • Meteoorid ja meteoriidid
  • Eksoplaneet või ekstrasolaarne planeet
  • TÄHED JA NENDE ARENGUD
  • PÄIKE
  • Tähesuurus
  • Tähe spektriklassid
  • Teised tähed
  • HR diagramm
  • Tähtede energiaallikad
  • Tähtede evolutsioon
  • Must auk
  • MIS ON GALAKTIKA, LIIGID, LINNUTEE
  • Linnutee
  • Teised galaktikad
  • Avastatud galaktikad jagunevad järgmisteks tüüpideks
  • Suur pauk
  • UNIVERSUMI ARENGUMUDELID
  • Päikesesüsteemi mudel
  • Millistele küsimustele peab vastama Päikesesüsteemi mudel?
  • Kanti nebulaarhüpotees
  • Laplace’i nebulaarhüpotees
  • Liikumishulga paradoks
  • Katastroofihüpoteesid
  • Georges Buffon
  • Thomas Chamberlin
  • Svante Arrhenius
  • Otto Schmidt
  • Fred Hoyle
  • Magnetpiduri hüpotees
  • Protoplanetaarne teooria
  • Universumi evolutsioon ja tulevikustsenaariumid
  • SUUR TARDUMINE (ka LÕPUTU PAISUMINE)

Teemad

  • kaugus Päikesest
  • läbimõõt
  • temperatuur pinnal
  • atmosfääri koostises on
  • kaugus Maast
  • läbimõõt
  • pinnatemperatuur
  • raadioteleskoope, UV-teleskoope, IR-teleskoope, röntgenteleskoope ja
  • gammateleskoope
  • Neptuun
  • Suurimad asteroidid
  • temperatuur
  • keemiline koostis
  • HR diagramm
  • Avastatud galaktikad jagunevad järgmisteks tüüpideks
  • Universumi evolutsioon ja tulevikustsenaariumid
  • SUUR KOLLAPS
  • antroopsusprintsiibi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

112
docx
Megamaailma füüsika
49
pdf
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
477
pdf
Maailmataju
34
doc
Päikesesüsteem
343
pdf
Maailmataju uusversioon
58
doc
Universum pähklikoores
8
doc
Astronoomia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !