Upload
  
Menüü
 

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes
Kategooriad
Faile
Aineehitus -
29
Alalisvool -
8
Analoogelektroonika -
5
Astronoomia ja astroloogia -
69
Bioloogiline füüsika - Tartu Ülikool
24
Dünaamika -
8
EHITUSFÜÜSIKA -
6
Elektriohutus -
4
Elektriõpetus -
54
Elektroenergeetika -
9
Elektromagnetvõnkumine -
7
Füüsika - Keskkool
2967
Füüsika - Põhikool
796
Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
236
Füüsika -
8
Füüsika - Kutsekool
127
Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
74
Füüsika - Eesti Maaülikool
22
Füüsika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
26
Füüsika - Eesti Mereakadeemia
5
Füüsika - Tallinna Ülikool
4
Füüsika - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
3
Füüsika - Akadeemiline
22
Füüsika - Sisekaitseakadeemia
1
Füüsika - Tartu Ülikool
1
Füüsika (saksa keeles) - Põhikool
1
Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
138
Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
27
Füüsika ja elektrotehnika -
4
Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas - Tartu Ülikool
14
Füüsika praktikum -
39
Füüsika täiendusõpe -
15
Füüsikaline ja kolloidkeemia -
30
Füüsikaline maailmapilt - Tallinna Ülikool
12
Füüsikaline maailmapilt -
6
Gaaside ja vedelike voolamine - Tallinna Tehnikaülikool
7
Hüdromehaanika -
1
Keskkonafüüsika - Tartu Ülikool
10
Keskkonnafüüsika - Eesti Maaülikool
11
Kiirguskaitse - Tartu Ülikool
3
Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne -
8
Kompuuterfüüsika - Tartu Ülikool
2
Liikumine -
9
Lääts ja murdumine -
2
Läätsed ja kujutis -
6
Materjali füüsika ja keemia - Tallinna Tehnikaülikool
4
Megamaailma füüsika -
2
Mehaanika -
6
Mehaanika ja soojuse valemid -
1
Mehaaniline liikumine -
2
Mikromaailm -
9
Molekulaarfüüsika -
3
Optika - Tallinna Tehnikaülikool
25
Parendamise töövahendid -
1
Rakendusfüüsika - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
9
Rakendusfüüsika - Kutsekool
1
Soojusnähtused -
15
Staatika kinemaatika - Tallinna Tehnikaülikool
14
Termodünaamika - Tallinna Tehnikaülikool
9
Tihedus -
1
Tuumafüüsika-katastroofid -
3
biofüüsika -
1
magnetism -
3
optika ja elektromagnetlained -
1
tuumakatastroof -
1
võnkumine ja lained -
5


Kategooria füüsika populaarseimad õppematerjalid

Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: ? Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) ? Kohavektor  ? Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub  ? Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi   ? Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi  2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning  samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu  väljas.  , kus a­kiirendus, v­kiirus, t­aeg.  Peale integreerimist saame  , kus v0­keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x­ koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus ­ suvaline vektor, |a|­ moodul ja ­ ühikvektor. , kus an ­ normaalkiirendus, kus a? ­ tangensiaalne kiirendus, ? – nurkkiirendus 4)Ringliikumine , kus ?(nüü)­sagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood (ühe täisringi tegemise aeg) , kus ? – nurkkiirus , ? – pöördenurk , kus ? – nurkkiirendus  Juhul, kui  5)Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, mida  nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha  liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe  inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks. F=ma, kus F­jõud (N), m­keha mass (kg), a­kiirendus (m/s2) 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva  jõuga.  , siit järeldub:  NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline  vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss  võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga  (kg*m/s) IJS: Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas.  Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. 7)Galilei teise...
TEST Loeng 1 Naturaalarv – loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud 0 1 2 3 … Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja Täisarv – kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud Ratsionaalarv – reaalarvud mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline Reaalarv – kõik ratsionaal ja irratsionaalarvud mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud kokku Täidavad lü...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. ...
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumise...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused I...
Mitmed materjalid kokku panduna.
Materjalid kokkupakituna.
Materjalid kokkupakituna.
Füüsika 2 - Mere - teooria küsimused ja vastused 1-15 eksamiks
Kokku korjatud siis mitmed praksid 12-optika 16-elektro
Jkr nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1ln(i/i0) Antud: U= 30 1 0 147 0,98 -0,020203 R= 200000 2 5 125 0,833333 -0,182322 i0= 150 3 10 116 0,773333 -0,257045 0,15 4 15 102...
Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by Cam...
Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maai...
vastatud eksamiküsimused, magneetuvus, induktsioon, vahelduvvoolu
ELEKTER Koostaja: Rühm: ? Elekteron energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. ? Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER ? Staatilineelekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. ? Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama sii...
Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus ? (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeper...
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaat...
KONTROL LTO{) nr. b VONKUMISF i ja LAINED c',t-r,(r lt,{-' i = = 9,tt N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... 05. detsernber 2005 \/ . .. l\.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas 2.3. ir4iiii.rata::iie ounl<ti kiirus hetkel. kui tema hd,lve on-0.6 cm. 2. Mii:ira.ta pccli in lul(riivsus, ieades, et selle aktiivtalcstus on 20 oomi ja 50 Hz r agedrxega ,100 \/ amplit.:rdpii ge teki;e.b -Do,)lis 3-amlrise amplituudiga rahelduwoc,ru- -...
Kokkupakituna


AITA TEISI JA VÕIDA VINGE ROMOSS 10400mAh AKUPANK

Lae üles oma kodutööd, esseed, arvustused, kontrolltööd või mida iganes hariduslikku ja VÕIDA vinge akupank
Mida rohkem faile laed seda suurem võimalus on võita!


Uploadi failid