Vajad kellegagi r채채kida?
K체si julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole pr체gikast! T천sta enda 천ppeedukust ja 천pi targalt. Telli VIP ja lae alla p채ris inimeste tehtu 천ppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

F체체sika

F체체sika on loodusteadus, mis uurib loodust k천ige 체ldisemas m천ttes
Kategooriad
Faile
Aineehitus -
56
Alalisvool -
9
Analoogelektroonika -
5
Astronoomia ja astroloogia -
76
Bioloogiline f체체sika - Tartu 횥likool
24
D체naamika -
12
EHITUSF횥횥SIKA -
10
Elektriohutus -
4
Elektri천petus -
61
Elektroenergeetika -
13
Elektromagnetv천nkumine -
7
Faraday katsed ja Lenzi reegel -
1
F체체sika - Keskkool
3117
F체체sika - Tallinna Tehnikak천rgkool
72
F체체sika - Eesti Maa체likool
22
F체체sika - Tartu 횥likool
1
F체체sika - Sisekaitseakadeemia
1
F체체sika - Akadeemiline
21
F체체sika - Kutsekool
126
F체체sika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
26
F체체sika -
8
F체체sika - Tartu Tervishoiu K천rgkool
3
F체체sika - Tallinna 횥likool
4
F체체sika - Tallinna Tehnika체likool
234
F체체sika - P천hikool
776
F체체sika - Eesti Mereakadeemia
5
F체체sika (saksa keeles) - P천hikool
1
F체체sika ii - Tallinna Tehnika체likool
140
F체체sika ii - Tallinna Tehnika체likool
27
F체체sika ja elektrotehnika -
5
F체체sika loodus- ja tehiskeskkonnas - Tartu 횥likool
14
F체체sika praktikum -
45
F체체sika t채iendus천pe -
16
F체체sikaline ja kolloidkeemia -
30
F체체sikaline maailmapilt - Tallinna 횥likool
12
Gaaside ja vedelike voolamine - Tallinna Tehnika체likool
7
H체dromehaanika -
1
Keskkonaf체체sika - Tartu 횥likool
12
Keskkonnaf체체sika - Eesti Maa체likool
13
Kiirguskaitse - Tartu 횥likool
3
Kinemaatika, mehhaanika p천hi체lesanne -
9
Kompuuterf체체sika - Tartu 횥likool
2
Liikumine -
11
L채채ts ja murdumine -
2
L채채tsed ja kujutis -
6
Materjali f체체sika ja keemia - Tallinna Tehnika체likool
4
Materjaliteaduse 체levaatekursus -
1
Megamaailma f체체sika -
4
Mehaanika -
11
Mehaanika ja soojuse valemid -
5
Mehaaniline liikumine -
3
Mikromaailm -
10
Molekulaarf체체sika -
4
Optika - Tallinna Tehnika체likool
27
Parendamise t철철vahendid -
1
Rakendusf체체sika - L채채ne-Viru Rakendusk천rgkool
9
Rakendusf체체sika - Kutsekool
1
R천hk vedelikus -
1
Soojuskiirgus -
1
Soojusn채htused -
16
Staatika kinemaatika - Tallinna Tehnika체likool
14
Termod체naamika - Tallinna Tehnika체likool
11
Tihedus -
2
Tuumaf체체sika-katastroofid -
3
Valgus -
1
biof체체sika -
1
elastsus -
1
elektromagnetism -
1
h천천rdumine -
1
magnetism -
2
optika ja elektromagnetlained -
2
tuumakatastroof -
2
vedrupendel -
1
v천nkumine ja lained -
6


Kategooria f체체sika populaarseimad 천ppematerjalid

TEST Loeng 1 Naturaalarv 혯 loendamiseks ja j채rjestamiseks kasutatavad arvud 0 1 2 3 혚 M천nikord j채etakse 0 naturaalarvude hulgast v채lja T채isarv 혯 k천ik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud Ratsionaalarv 혯 reaalarvud mida saab kasutada kahe t채isarvu m ja n jagatisena m/n Igal ratsionaalarvul on ka l천pmatu k체mnendarendus ja see on alati perioodiline Reaalarv 혯 k천ik ratsionaal ja irratsionaalarvud mitteperioodilised l천ppmatud k체mnendmurrud kokku T채idavad l체nkadeta kogu arvsirge Kompleksarv 혯 arv kujul a + ib kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaar체hik Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks Iga kompleksarv z = a + ib on m채채ratud oma reaal ja imaginaarosaga st reaalarvude j채rjestatud paariga a;b Sellise paariga on m채채ratud ka tasandi punkt Seega on vastavus tasandi punktide v천i nende kohavektorite ja kompleksarvude vahel 체ks체hene Kaht kompleksarvu z = a
횥htlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus 체htlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusj천ud Keha kaal (-) H천천rdej천ud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline t철철 V천imsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus ? (fii) on p철철rdenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) V천nkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) R천hk, p - on r천hk, F 혯 j천ud ning S 혯 pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku v천rrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel Q=rm Soojushulk keemisel, r- soojuhulk 1kg aine aurustumieks keemis temperatuuril Q=qm K체tuse k체ttev채채rtus, q-k체tuse k체ttev채채rtus Kasutegur Columb`I sea
F체체sika혻eksami혻kordamine 1)Liikumise혻kirjeldamine: ? Tausts체steem:혻koordinaadistik혻+혻k채ik혻(on혻v천imalik혻aja혻m천천tmine) ? Kohavektor혻 ? Trajektoor:혻joon,혻mida혻m철철da혻keha혻liigub혻 ? Kiirus:혻asukoha혻muutus혻jagatud혻aja혻muutusega,혻kohavektori혻tuletis혻aja혻j채rgi혻혻 ? Kiirendus:혻kiiruse혻muutus혻jagatud혻vastava혻ajaga,혻kiiruse혻tuletis혻aja혻j채rgi혻 2)Sirgjooneline혻체htlaselt혻muutuv혻liikumine: Keha혻liigub혻sirgjoonelisel혻trajektooril,혻kusjuures혻tema혻kiirendus혻on혻nii혻suunalt혻kui혻suuruselt혻muutumatu혻ning혻 samasihilise혻kiirusega.혻Realiseerub혻olukorras,혻kus혻keha혻liigub혻muutumatu혻j천u혻toimel혻(n채iteks혻vabalangemine혻raskusj천u혻 v채ljas. 혻,혻kus혻a짯kiirendus,혻v짯kiirus,혻t짯aeg.혻 Peale혻integreerimist혻saame혻혻,혻kus혻v0짯keha혻algkiirus혻ajahetkel혻t=0 Vastavalt혻kiiruse혻definitsioonile혻,혻seda혻uuesti혻integreerides혻saadakse혻teada혻koordinaadi혻s천ltuvus혻ajast혻,혻kus혻x짯 koordinaat 3)K천verjoone
Tallinna Tehnika체likool F체체sikainstituut 횥li천pilane: Taivo Tarum Teostatud: 횛pper체hm: EAEI20 Kaitstud: T철철 nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE T철철 eesm채rk T철철vahendid 횛hu erisoojuste suhte Clement쨈i-Desormes쨈i riist, m채채ramine Clement쨈i- ajam천천tja. Desormes쨈i [klemani-dezormi] meetodil. T철철 teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissioni [puasoni] seadus pV ? = const , cp kus p on gaasi r천hk, V - ruumala ja ? = - gaasi erisoojuste (v천i moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus j채채val r천hul ja Cv - gaasi erisoojus j채채val ruumalal). Clement쨈i- Desormes쨈i meetod v천imaldab lihtsal viisil m채채rata Cp ja Cv suhet. Vas
TALLINNA TEHNIKAK횛RGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed t철철d 횛ppeaines: F체체sika Teaduskond: 횛pper체hm: 횥li천pilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne t철철 nr 1 Helikiirus 1.T철철체lesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse m채채ramine 천hus. 2.T철철vahendid. Heligeneraator, valjuh채채ldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ?ln , cm ?,m 1. 4917 16,9 20,5 3,6 0,00712 2. 4917 20,5 27,7 3,6 0,00712 3. 4917 24,1 27,7 3,6 0,00712 4. 4917 27,7 31,2 3,5 0,00712 5. 4917
YFR0012 Kordamis k체simused eksamiks 1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 p천hiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng p천hjustab teda 체mbritsevas ruumis elektriv채lja tekke, mida on v천imalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on j채rgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks t체체pi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib v채him positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutv채채rtuselt t채pselt v천rdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu j채채vuse seadus: Isoleeritud s체steemis on elektrilaengute algebraline summa j채채v. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei s천ltu tausts체steemist. 2. Coulomb혪 seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikm천ju p천hiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud t천ukuvad. Erinimelised laengud t천mbuvad. 3. Elektriv채lja tugevus. Valem, 체hik, suund
Sissejuhatus Erinevad 체hikud rad rad 1 2? = 1Hz ? 1 = Hz s s 2? Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, v천ib olla pos / neg. r Fx = F ? cos? Vektor ristkoordinaadistikus 횥ksk천ik millist vektorit v천ib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx ? i + Fy ? j + Fz ? k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 j채rgi. s ? v ? dt ?s v = - v천imalik leida 체htlase liikumise kiirust vk = = t1 t ?t ?t ds
Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by Cam
Jkr nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1ln(i/i0) Antud: U= 30 1 0 147 0,98 -0,020203 R= 200000 2 5 125 0,833333 -0,182322 i0= 150 3 10 116 0,773333 -0,257045 0,15 4 15 102 0,68 -0,385662 5 20 91 0,606667 -0,499776 6 25 82 0,546667 -0,603916 7 30 74 0,493333 -0,70657 8 35 67 0,446667 -0,805943 9 40 61 0,406667 -0,899761 10 45 55 0,366667 -1,003302
Mitmed materjalid kokku panduna.
VEKTORARVUTUS 1. Murdmaasuusataja s천idab 1.00 km p천hja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta l채htepunktist? 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45? p채rip채eva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? 3. Kolm v천istlejat on lagedal v채ljal. Iga체hele antakse m천천dulint, kompass, kalkulaator ja labidas ning j채rgmised andmed: Kui minna 32.0? p천hjast itta arvestatud suunas 72.4 m, siis 36.0? l채채nest l천unasse arvestatud suunas 57.3 m ja l천puks otse l천unasse 17.8 m, siis leiate paiga, kuhu on maetud Porsche v천tmed. Kaks v천istlejat asuvad kohe m천천tma, kolmas aga arvutama. Mida ta arvutab ja mis tulemuse ta saab? 4. Lennuk lendab 10.4 km l채채nde, 8.7 km p천hja ja 2.1 km 체les. Kui kaugel on ta l채htepunktist? D = 6i + 3 j ? k 5. Antud on kaks vektorit: . Leida vektori F = 2 D ? E pikkus.
VALEM KIRJELDUS TEEMA s Kiirus 체htlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v =쩔 t liikumisel v?v 0 Kiirendus Kinemaatika a= t v =v 0 +at ??? Hetkkiirus 체htlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel s=v 0 t +쩔 at?2 Teepikkus 체htlaselt muutuval Kinemaatika 2 sirgjoonelisel liikumisel v ?2?v 20 Nihe 체htlaselt muutuval Kinemaatika s=쩔 sirgjoonelisel liikumisel 2a 2 at ? Aeg, kui algkiirus on 0
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise d체naamika kirjeldamisel. v천ib olla mistahes sirge ruumis, siis v천ib kehal olla l천pmata palju. Impulsimomendi j채채vuse seadus:ainepunktide isoleeritud s체steemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit p철철rlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad r천hku edasi k천igis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaalj천ud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades 체htviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis p철철rleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille m천천tmeid antud liikumistingimustes ei pea V천nkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz Ine
41. Tuletage j천u ja potentsiaalse energia vaheline seos, l채htudes t철철 valemist. T철철 ja potentsiaalne energia on seotud ? ? A = F ? s = F ? s ? cos ? = Fs ? s A = ??W p Fs ? s = ??W p ?W p Fs = ? s 42. Mis on absoluutselt elastne p천rge? Andke vastavad j채채vusseadused kahe keha n채itel. Absoluutselt elastne p천rge on p천rge, mil ei eraldu soojust. N채iteks piljard m1 = m2 = m v2 = 0 ? ? ? ? m ? v1 = m ? v1? + m ? v2 ? ? ? m ? v1 m ? v1? m ? v?2 2 2 2 ? 2 = 2 + 2 ? 43. Mis on absoluutselt mitteelastne p천rge? Andke vastavad j채채vusseadused kahe keha n채itel. Absoluutselt mitteelastne p천rge on p천rge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia j채채vuse seadus, kuid alati kehtib impul
KONTROL LTO{) nr. b VONKUMISF i ja LAINED c',t-r,(r lt,{-' i = = 9,tt N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... 05. detsernber 2005 \/ . .. l\.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas 2.3. ir4iiii.rata::iie ounl<ti kiirus hetkel. kui tema hd,lve on-0.6 cm. 2. Mii:ira.ta pccli in lul(riivsus, ieades, et selle aktiivtalcstus on 20 oomi ja 50 Hz r agedrxega ,100 \/ amplit.:rdpii ge teki;e.b -Do,)lis 3-amlrise amplituudiga rahelduwoc,ru- -,/ .. ..t-.t ^umrorp-; r of ia rrpul,ati ra.kus, nLiLll: kaal vtni as;,ar:la g cm pik:mirk. I,Iillise ' l,eriordigu h: ,-1,r rsk:ts vorrkunrrr, l<rri ta asakaahnl vdli.rviia? z:.,Ar'.|utaiie.:-,"stst]".iainc le.,irljskiirus vees ntumelarts,$teiiui- B:2 I\3kg/m3 | .ia.:idLc ka sagc,l,sclc 3000 Hz a.stav iainerikkrs 5 T,,kisti F = 22( Q on liLli:.rtuLi jdrjesti,:ku induktirvpooli (tr =.ja koldensaar:riga \C = 2ll),r.i'|. jcidkc ab la elemcntile trlkistused 3tlosmdiaaDi s.l..rnd,; lc.r
Materjalid kokkupakituna.
Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektriv채lja tugevus muutub ainult 체hes kindlas sihis. (Lubatud on ainult 체ks kindel v천nkesiht). Sellega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, v천i faasinurk on erinev t채isnurgast.
Kokku korjatud siis mitmed praksid 12-optika 16-elektro
ELEKTER Koostaja: R체hm: ? Elekteron energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud 체liv채ikeste osakeste liikumine. ? Kaasaegses arenenud maailmas on see elut채htis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER ? Staatilineelekter on 채ratanud inimestes huvi juba sajandeid. ? Ligikaudu 2500 aastat tagasi m채rkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega h천천ruda kivistunud puun천ret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik k체lge t천mbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu n채iteks sulgi. ? N체체d on teada, et k체lget천mme tekib sellep채rast, et h천천rumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. ? Negatiivselt laetud merevaik t천mbab aga ligi kergeid objekte, sest p체체ab neile kaotada oma 체leliigseid elektrone. ? Samasugune efekt tekib, kui t천mmata kammiga korduvalt l채bi kuivade juuste v천i lohistada jalgu m철철da nailonvaipa. ? Seda t체체pi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng p체s


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse k체psiseid. Kasutamist j채tkates n천ustute k체psiste ja veebilehe 체ldtingimustega N천ustun