Füüsika eksami kordamine
1)Liikumise kirjeldamine:
? Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine)
? Kohavektor
? Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub
? Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi
? Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi
2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine:
Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning
samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu
väljas.
, kus akiirendus, vkiirus, taeg.
Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0
Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x
koordinaat
3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus:
Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus suvaline vektor, |a| moodul ja ühikvektor.
, kus an normaalkiirendus, kus a? tangensiaalne kiirendus, ? nurkkiirendus
4)Ringliikumine
, kus ?(nüü)sagedus (täispöörded ajaühikus), T periood (ühe täisringi tegemise aeg)
, kus ? nurkkiirus , ? pöördenurk
, kus ? nurkkiirendus
Juhul, kui
5)Newtoni seadused
Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust.
NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, mida
nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha
liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe
inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks.
F=ma, kus Fjõud (N), mkeha mass (kg), akiirendus (m/s2)
1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2
NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva
jõuga.
, siit järeldub:
NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline
vastumõju.
6)Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss
võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga (kg*m/s)
IJS: Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas.
Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest.
7)Galilei teise...