Füüsika

TEST Loeng 1 Naturaalarv – loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud 0 1 2 3 … Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja Täisarv – kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud Ratsionaalarv – reaalarvud mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline Reaalarv – kõik ratsionaal ja irratsionaalarvud mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud kokku Täidavad lü...

Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus ? (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeper...

Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: ? Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) ? Kohavektor  ? Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub  ? Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi   ? Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi  2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning  samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu  väljas.  , kus a­kiirendus, v­kiirus, t­aeg.  Peale integreerimist saame  , kus v0­keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x­ koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus ­ suvaline vektor, |a|­ moodul ja ­ ühikvektor. , kus an ­ normaalkiirendus, kus a? ­ tangensiaalne kiirendus, ? – nurkkiirendus 4)Ringliikumine , kus ?(nüü)­sagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood (ühe täisringi tegemise aeg) , kus ? – nurkkiirus , ? – pöördenurk , kus ? – nurkkiirendus  Juhul, kui  5)Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, mida  nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha  liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe  inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks. F=ma, kus F­jõud (N), m­keha mass (kg), a­kiirendus (m/s2) 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva  jõuga.  , siit järeldub:  NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline  vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss  võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga  (kg*m/s) IJS: Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas.  Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. 7)Galilei teise...

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009  Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. ...

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused I...

Füüsika 2 - Mere - teooria küsimused ja vastused 1-15 eksamiks

Mitmed materjalid kokku panduna.

Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by Cam...

Jkr nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1ln(i/i0) Antud: U= 30 1 0 147 0,98 -0,020203 R= 200000 2 5 125 0,833333 -0,182322 i0= 150 3 10 116 0,773333 -0,257045 0,15 4 15 102...

Kokku korjatud siis mitmed praksid 12-optika 16-elektro

Materjalid kokkupakituna.

Materjalid kokkupakituna.

Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaat...

Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2? = 1Hz ? 1 = Hz s s 2? Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F ? cos? Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx ? i + Fy ? j + Fz ? k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika ...

ELEKTER Koostaja: Rühm: ? Elekteron energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. ? Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas.  STAATILINE ELEKTER ? Staatilineelekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. ? Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama sii...

Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009  Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maai...

KONTROL LTO{) nr. b VONKUMISF i ja LAINED c',t-r,(r lt,{-' i = = 9,tt N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... 05. detsernber 2005 \/ . .. l\.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas 2.3. ir4iiii.rata::iie ounl<ti kiirus hetkel. kui tema hd,lve on-0.6 cm. 2. Mii:ira.ta pccli in lul(riivsus, ieades, et selle aktiivtalcstus on 20 oomi ja 50 Hz r agedrxega ,100 \/ amplit.:rdpii ge teki;e.b -Do,)lis 3-amlrise amplituudiga rahelduwoc,ru- -...

vastatud eksamiküsimused, magneetuvus, induktsioon, vahelduvvoolu

Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded, vastused leiab failist \\\"Füüsika 2009 kursuse töö vastused\\\"