Füüsika

TEST Loeng 1 Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud 0 1 2 3 Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud Ratsionaalarv reaalarvud mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline Reaalarv kõik ratsionaal ja irratsionaalarvud mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud kokku Täidavad lü...

Füüsika eksamikordamine

Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: ? Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) ? Kohavektor ? Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub ? Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi ? Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus: Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus suvaline vektor, |a| moodul ja ühikvektor. , kus an normaalkiirendus, kus a? tangensiaalne kiirendus, ? nurkkiirendus 4)Ringliikumine , kus ?(nüü)sagedus (täispöörded ajaühikus), T periood (ühe täisringi tegemise aeg) , kus ? nurkkiirus , ? pöördenurk , kus ? nurkkiirendus Juhul, kui 5)Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, mida nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks. F=ma, kus Fjõud (N), mkeha mass (kg), akiirendus (m/s2) 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. , siit järeldub: NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga (kg*m/s) IJS: Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas. Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest. 7)Galilei teise...

Füüsika 1 laborid

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. ...

Füüsika labor 1

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumise...

Füüsika I Praktikum 24 Gaaside erisoojuste suhe

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused I...

Füüsika praktikum nr. 7 Solenoidi magnetväli

Füüsika I praktikum 6

Mitmed materjalid kokku panduna.

Füüsika 2 - Mere - teooria 1-15

Füüsika 2 - Mere - teooria küsimused ja vastused 1-15 eksamiks

Füüsika I praktikum 18

Materjalid kokkupakituna.

Füüsika I praktikum 28

Materjalid kokkupakituna.

Füüsika 2 praktikum 13

Jkr nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1ln(i/i0) Antud: U= 30 1 0 147 0,98 -0,020203 R= 200000 2 5 125 0,833333 -0,182322 i0= 150 3 10 116 0,773333 -0,257045 0,15 4 15 102...

Füüsika II praksid

Kokku korjatud siis mitmed praksid 12-optika 16-elektro

Füüsika 2. konspekt

Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by Cam...

Füüsikaline maailmapilt

Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maai...

Füüsika 2

vastatud eksamiküsimused, magneetuvus, induktsioon, vahelduvvoolu

Elekter - füüsika

ELEKTER Koostaja: Rühm: ? Elekteron energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. ? Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER ? Staatilineelekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. ? Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama sii...

Füüsika valemid tabelis

Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus ? (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeper...

Füüsika Arvestuse Spikker

Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaat...

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

KONTROL LTO{) nr. b VONKUMISF i ja LAINED c',t-r,(r lt,{-' i = = 9,tt N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... 05. detsernber 2005 \/ . .. l\.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas 2.3. ir4iiii.rata::iie ounl<ti kiirus hetkel. kui tema hd,lve on-0.6 cm. 2. Mii:ira.ta pccli in lul(riivsus, ieades, et selle aktiivtalcstus on 20 oomi ja 50 Hz r agedrxega ,100 \/ amplit.:rdpii ge teki;e.b -Do,)lis 3-amlrise amplituudiga rahelduwoc,ru- -...

Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded

Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded, vastused leiab failist \\\"Füüsika 2009 kursuse töö vastused\\\"

Füüsika

Kategooria füüsika populaarseimad õppematerjalid

AITA TEISI JA VÕIDA VINGE ROMOSS 10400mAh AKUPANK