Füüsika eksami kordamine
1)Liikumise kirjeldamine:
? Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine)
? KohavektorÂ
? Trajektoor: joon, mida mööda keha liigubÂ
? Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Â
? Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgiÂ
2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine:
Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ningÂ
samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõuÂ
väljas.
 , kus aÂkiirendus, vÂkiirus, tÂaeg.Â
Peale integreerimist saame  , kus v0Âkeha algkiirus ajahetkel t=0
Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus xÂ
koordinaat
3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus:
Kõverjoone lõikusid saab aproksimeerida ringjoone lõiguga: , kus Â suvaline vektor, |a| moodul ja Â ühikvektor.
, kus an Â normaalkiirendus, kus a? Â tangensiaalne kiirendus, ? – nurkkiirendus
4)Ringliikumine
, kus ?(nüü)Âsagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood (ühe täisringi tegemise aeg)
, kus ? – nurkkiirus , ? – pöördenurk
, kus ? – nurkkiirendusÂ
Juhul, kuiÂ
5)Newtoni seadused
Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust.
NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, midaÂ
nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis kehaÂ
liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt üheÂ
inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks.
F=ma, kus FÂjõud (N), mÂkeha mass (kg), aÂkiirendus (m/s2)
1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2
NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuvaÂ
jõuga.
 , siit järeldub:Â
NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunalineÂ
vastumõju.
6)Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulssÂ
võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga  (kg*m/s)
IJS: Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas.Â
Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest.
7)Galilei teise...