Kuidas netis maksad? Vasta


Euroopa Liidu õiguse alused kordamisküsimused (0)

5 Hindamata
 

Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015
Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused
Lugeda läbi järgmised artiklid:

Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise
seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused
põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523.
 Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse
kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3.
 Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu
praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk
483.
 Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse
tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143.

Leida vastused alljärgnevatele küsimustele:

1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise
seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus
6.01.2004). Mida põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi
sätestavad?
88% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Euroopa Liidu õiguse alused kordamisküsimused #1 Euroopa Liidu õiguse alused kordamisküsimused #2 Euroopa Liidu õiguse alused kordamisküsimused #3 Euroopa Liidu õiguse alused kordamisküsimused #4
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K2thlinK Õppematerjali autor

Lisainfo

1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004). Mida põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad?

Vastus: Põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt poolt nn kaitseklausli, millle kohaselt peetakse võimalikuks Eesti kuulumist vaid sellisesse Euroopa Liitu, mis austav Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Teiselt poolt sätestatakse seda, et Eesti põhiseadus tuleb korrigeerida sõltuvalt Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga üle võetud Euroopa Liidu kehtivast õigustikust. See hõlmab sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted.

2. EV põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu, kas
a) Rahvahääletusel või
b) Riigikogus?

Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusel

3. Millistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel EL-iga põhiseaduse muutmisel eraldiseisva põhiseaduse täiendamise seaduse kasuks?

Euroopa liidu õigus , põhiseadus , liidu õigus , riigikohtu , ülimuslikkus , riigikohus , eesti õigus , õiguskantsler

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mida see tähendab ?
  • Mis vahe on EL-i õiguse ülimuslikkuse ja esmasuse vahel ?
  • Mis muutus Eesti kohtute (sh Riigikohtu) jaoks alates 1. maist 2004 ?

Mõisted

Sisukord

  • kadri.elias@mfa.ee

Teemad

  • Vastus: Põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt
  • poolt nn kaitseklausli, millle kohaselt peetakse võimalikuks Eesti kuulumist vaid
  • sellisesse Euroopa Liitu, mis austav Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Teiselt poolt
  • sätestatakse seda, et Eesti põhiseadus tuleb korrigeerida sõltuvalt Euroopa Liiduga
  • ühinemise lepinguga üle võetud Euroopa Liidu kehtivast õigustikust. See hõlmab
  • sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted
  • Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusel
  • Vastus: Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamise algfaasis välditi
  • põhiseaduse muutmise teemat, arvati, et see on liiga riskantne, lõpuks jäi
  • otsustamine viimasele minutile, mida ja kuidas teha
  • Järgmistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel Euroopa Liiduga
  • põhiseaduse muutmisel eraldiseisva põhiseaduse täiendamise seaduse kasuks
  • Euroopa Liiduga ühinemist puudutavad muudatused tuleb teha eraldi, see
  • tähendab, et ei tohi jääda ootama põhiseaduse muutmist teistes küsimustes
  • Muudatused peavad käsitlema konkreetselt Euroopa Liitu ja mitte
  • rahvusvahelisi organisatsioone üldiselt
  • Ei ole otstarbekas kõiki põhiseaduse võimalikke vastuolulisi sätteid muuta
  • eelistada tuleks lõimgut soosivat põhiseaduse tõlgendamist
  • Vastus: Kaitseklauslit tuleks kasutada siis, kui Euroopa Liidu õigus satub
  • põhiseaduse aluspõhimõtetega vastuollu
  • Vastus: Põhiseaduse täiendamise seadusel peaks olema põhiseadusega võrdne
  • õigusjõud, sest see teeb põhiseadust palju paindlikumaks ja
  • kohanemisvõimelisemaks. Põhiseaduse täiendamise seadus korrigeerib põhiseadust
  • ja on samas täiesti samaselt võetav kui põhiseadus ise. Põhiseaduse täiendamise
  • seadust kutsutakse isegi kolmandaks põhiseaduslikuks aktiks. Põhiseaduse ja
  • põhiseaduse täiendamise seaduse vahel on udupeen vahe
  • Vastus: Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit
  • kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõigis riikides
  • Kohaldamise ülimuslikkust saaks vältida, kui püüda põhiseadust tulenevalt PSTS
  • st tõlgendada võimalikult vastavalt Euroopa Liidu õigusele
  • Vastus: Konkreetses vaidluses kohaldamata jäänud Eesti õigusaktist ei saagi otseselt
  • midagi, siseriiklikult ei eksisteeri sarnast abstraktset kontrollimenetlust liikmesriigi
  • õiguse üle. Üldkogu ei öelnud, kas Euroopa Liidu õigus saab olla ülemuslik ka Eesti
  • põhiseaduse suhtes. Otsusele lisatud eriarvamuses leiti, et õiguskantsler vaidlustas
  • ka sisuliselt EKS vastavuse PSTS kaudu uuenenud sisuga põhiseadusele ning sellele
  • küsimusele tulnuks RKÜK-l põhiseaduslikkuse järelvalve raames vastata
  • Kasutades selle tõlgendamisel Euroopa Liidu õiguses võimaldatud abi kuni
  • vajadusel Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseni
  • Vastus: Õiguskantsleril pole otsest pädevust nõuda Riigikohtult Eesti seaduse
  • kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega
  • Õiguskantsleril on Euroopa Liidu liikmeks oleku kontekstis võimatu teha oma
  • igapäeva tööd ilma, et ta ei analüüsiks konkreetsetel juhtudel, kas Eesti õigus on
  • Euroopa Liidu õigusega vastavuses. Õiguskantsleri seadus ja põhiseaduslikkuse
  • kohtumenetluse järelvalve seadus ei anna õiguskantlerile pädevust taotleda
  • Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa
  • Liidu õigusega
  • Vastus: J. Laffranque peab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi
  • mai 2006. aasta arvamust julgelt Euroopa Liidu lembeliseks ja enneolematult
  • eurosoosivaks kuna kõik peab käima Euroopa Liiduga kooskõlas
  • Vastus: Riigikohus on pidanud ennast teatud juhtudel pädevaks kontrollima
  • Euroopa Liidu õigusega seotud vastavust põhiseadusele. Seda esiteks siis, kui on
  • vaidlustatud sellise sätte formaalne põhiseaduspärasus. Teiseks on Riigikohtu
  • päedevuse kontrollid niisuguse liidu õigusega seotud sätte vastavust põhiseadusele
  • mis reguleerib ka olukordi, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri ja põhiseadusele
  • vastavuse kontrolli taotletakse neid olukordi reguleeriva osa suhtes
  • Vastus: Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide
  • kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohtu
  • konstitutsiooniline lähenemine, mis kohati vastandub suveräänse riigi
  • arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahusriigi seadusandluse ja EÜ
  • seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.Vahetu kohaldatavus- on otse
  • kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui
  • Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis
  • liikmesriikides
  • Vastus: Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest
  • on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa
  • mõningad muudatused Saksamaa seadustes
  • Vastus: Neil ei ole otsest vahet. Ülimuslikkuse põhimõte ehk Euroopa Liidu õiguse
  • esmasus tähendab, et siseriiklik norm jäetakse rakendamata siseriikliku ja Euroopa
  • Liidu normi sellise vastuolu korral, mida ei saa tõlgendamise kaudu lahendada
  • Vastus: Eesti kohtute jaoks muutus alates 1.maist 2004 see, et õigusmõistmisel tuleb
  • lähtuda ka Euroopa Liidu õigusest. Lisaks on peale 1.mai 2004 kõik Eesti kohtud ja
  • kohtunikud Euroopa Liidu kohtud ja kohtunikud, mistõttu on meie kohustuseks
  • kohaldada lisaks Eesti õigusele ka Euroopa Liidu õigust
  • Vastus: Riigikohus ei ole saanud analüüsida Euroopa põhiseaduse lepet ega seda
  • asendavat Lissaboni lepingut
  • Vastus: Lissaboni lepingut on analüüsinud Prantsuse Konstitutsiooninõukogu
  • Belgia Riigikogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja
  • Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Põhiküsimuseks on olnus see, et kui
  • palju võib üks sõltumau demokraatlik õigusriik delegeerida pädevusi Euroopa
  • Liidule ja kus on selle delegeerimise piirid
  • Vastus: Väljaastumisele õigusliku aluse loomine kinnitab Tšehhi
  • konstitutsioonikohtu arvates kõige paremini seda, et liikmesriigid on endiselt
  • Euroopa Liidu aluslepingute peremehed ja jätkuvalt suveräänsed
  • Vastus: Riigikohus ei ole oma praktikas taotlenud eelotsust Euroopa Kohtult
  • november 2014

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

269
docx
125
docx
1072
pdf
10
doc
214
docx
236
pdf
142
doc
528
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto