Euro, maksekaardid

Tilk, Kristel

Euro, maksekaardid (0)

1 Hindamata

Lõik failist

TALLINNA TEENINDUSKOOL

Kristel Tilk
021K
KASSATÖÖ
Iseseisev töö
Juhendaja : Vaike Habicht

Tallinn 2010
I OSA
Prisma
Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga , mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad . Tšekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg , kuupäev, aadress. Hea on see, et tšekkidele ei topita reklaami.
Reimani tänava jalatsiparandus
Arveldatakse ainult sularahas . Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse žetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tšekki ei anta .
Hesburger
Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult, vahel üleolevalt. Palju töötajad ei räägi eesti keelt! Mõni tervitab ja on viisakas, aga neid on vähe, vähemalt lasnamäel on nii. Samas on hea see, et saab kaasa osta ka. Mina ei mäleta, et seal tšekke antaks, aga ema ütles, et antakse. Kuna mul pole tšekki, ei saa ma öelda mis seal on. Seal on võimalik ka kupongide alusel saada odavamalt või mitu rooga kahekordselt ühe hinnaga.
Kohvik Komeet
Arveldada saab samuti sulas kui kaardiga. Teenindajad on väga viisakad, isegi kokad tervitavad. Teenindajad saadavad su lauda, valid mida soovid tellida , esitad tellimuse. Sööd ära ning maksad arve seal samas lauas , nii kuidas soovid. Tšeki saab samuti. Tšekil

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristel Tilk Õppematerjali autor

Materjal sisaldab väga täpseid detaile eurost. Tema ajalugu, kursid, turvaelemenid. Väike ülevaade sellest, kuidas mõnes ettevõttes arveldatakse ja räägib erinevatest maksekaartidest.

euro mündid paberraha maksed arveldamine deebetkaart turvaelement

Sarnased õppematerjalid

doc

Raha ja finantsasutused.

EESTI MÜNDID Käibemündid Meenemündid 5 senti 10 krooni (rahareform) 10 senti 10 krooni (XXV Olümpia) 20 senti 100 krooni (rahareform) 20 senti 1997 100 krooni (olümpia) 50 senti 10 krooni (EV - 80) 1 kroon 100 krooni (EV - 80) 1 kroon 1998 500 krooni (EV - 80) 1 kroon (EV - 15.65 krooni (EP - 80, euro kasutuselevõtt) 90) 5 krooni (EV - 1 kroon (Esimene üldlaulupidu - 130) 75) 5 krooni (EP - 10 krooni (Tartu Ülikool) 75) 100 krooni (kroon - 10) 10 krooni (Eesti lipp) 100 krooni (Eesti olümpiavõitjad) 10 krooni (taliolümpia) 100 krooni (Estonia Teater - 100) 100 krooni (kroon - 15) 10 krooni (EV - 90)

Ettevõtlus

pdf

Eesti raha 1918-2011

........................ 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ............................................................................................ 21 4.1. Euro ja Eesti ........................................................................................................ 21 4.2. Esimesed muljed eurost ....................................................................................... 25 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 29 LISAD ............................................................................................................................. 30 Lisa 1....

Majandus

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused