Ettevõtte rahandus (V. Arhipovi loeng) TMK (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on nende vahe ?
 
Säutsu twitteris
RP089
ETTEVÕTTE RAHANDUS
Õppejõud V. Arhipov
Loengukonspekt 2009

Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul .

ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK
21.09.2009

Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa.
Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul):
C + V + m = T
kus „T“ on toode
C“ on konstantne suurus (ingl. „ constant “) – näiteks tooraine /seadmed/põhivara
V“ on varieeruva väärtusega tootmistegur (ingl. „variable“); see varieeruv suurus/tegur on, näiteks, palk/töötasu/tööjõud
m“ on täiendav toodetud väärtus; see võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.

VV/OV
TV (tootmisvahendid)
R TJ (tööjõud) T K R
raha on vaja: TA (tooraine) alustame eesmärk on saame raha
tootmisprotsessi toota kaupa


Omavahendite investeerimine (OV) kus R’ > R
Võõrvahendite investeerimine (VV) või R’= R + m
(siin jutt on AS-ist, sest OÜ-d enamasti väärtpabereid ei väljasta)

Ettevõtte tegevuse rahastamiseks võib hankida vahendeid finantsturgudelt, mis omakorda jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Mis on nende vahe? Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsvaradega (kuni 1 a.) ja kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste (üle 1 a.) väärtpaberitega.
Tavaliselt ettevõtted kasutavad rahaturgu oma likviidsuse juhtimisel, pikaajalisi vahendeid ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest.

Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk.

AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne).
  • Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes – see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad.
  • Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1/3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist – muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud).
    Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta).

    LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi.

    EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada – juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus .

    Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad .

    Eelisaktsiaid võib nimetada hübriid väärtpaberiteks, sest nendele on omased teatud lihtaktsiate tunnused (näiteks: puudub tähtaeg ja võib saada dividende), teiselt poolt on need aktsiad sarnased võlakirjadega (saab %-te) sest need on garanteeritud tulususega ( dividendid ) väärtpaberid.
    Reeglina on eelisaktsia omanikuks asutaja ja liikmed, kes garanteerivad sellega endale teatud tulu ka esimestel tegevusaastatel.
    Kui otsustatakse, et ettevõtte emiteerib eelisaktsiaid, siis see on asutajate privileeg neid endale saada.

    26.10.2009
    Aktsiate turuväärtuse olulise kasvu korral võib kahaneda huvi nende aktsiate vastu, eriti keskmiste ja väikeste aktsionäride hulgas (need aktsiad pole juba nii atraktiivsed kuna lähevad kallimaks ja on seotud riskidega – võib muutuda vähekaubeldavaks). Selleks, et aktsiate atraktiivsust tõsta, võib teha „splittimist“ – siis vähendatakse nimiväärtust. Näiteks: 1000.- kroonised aktsiad vahetatakse välja väiksema väärtusega aktsiate vastu samas summas (10tk 100.-/aktsia). „Splittimisega“ ei vähene aktsiakapital . Kui firmal tekkib vajadus aktsiakapitali vähendada, siis selleks on 2 erinevat võimalust:
    • olemasolevad aktsiad vahetatakse välja väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu ning seega väheneb aktsiakapital. Seda saab teha siis, kui on täidetud kõik nõuded esitatavad aktsiaseltsile (näiteks: aktsiakapitali minimaalne nõue on 400 000.- krooni ning enam vähendada ei saa).
    • Teine võimalus on tühistada osa ringluses olevaid aktsiaid ja nii vähendada aktsia kapitali (selline otsus võetakse vastu aktsionäride koosolekul) – tingimused on min. 10.-/aktsia ja min. 400 000.- aktsiakapital).

    Ettevõtte võib korraldada täiendava aktsia emissiooni (kapitali suurenemine), milleks kaasatakse täiendavate sissemaksetena aktsionäride raha või korraldatakse fondiemissioon, mille puhul täiendavaid sissemakseid sularahas ei tehta . Fondi emissiooni allikateks võivad olla kas kasum või aktsiate ülekurss kui selline allikas on.

    Iga ettevõtte tegutseb teatud keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule (aga võib olla ka teatud erandeid . Näiteks: Eestis mingi rikkas ettevõtja võib eesti rahandust ka oma pilli järgi tantsima panna – N: Preatoni juhtum – ta ostis suure osa Tallinna linna kinnisvarast (enamik maju Raekoja platsi ümber), siis ta tuli sooviga Eestis oma panka luua aga Eesti Pank ei andnud talle sellist luba kuna Preatonil olid probleemid oma kodumaal Itaalias (lõpetamata kohtuprotsessid); siis Preatoni ähvardas müüa ära kõik oma kinnistud eesti kroonide eest (need kinnistud maksid aga nii palju, et ta võiks saada kogu eesti raha enda kätte). Siis Eesti Pank oli sunnitud talle luba anda oma panga Eestis asutamiseks (Preatoni pank).
    Majanduse üldine seisukord sõltub oluliselt sellest kui efektiivselt liigub rahamass investoritelt neile ettevõtetele, kes paigutavad selle juba majandustegevusse. Suur osa vabast rahast liigub ettevõtjate kätte läbi rahaasutusteni. Kapitali liikumine tekitab aga finantsvarad ja finantskohustused: finantsvaradeks on raha, teiste ettevõtete väärtpaberid, igasugused finantsnõuded. Finantskohustused on firma võlgnevused kreeditoridele, kas võetud laenudena või tasumata arvetena. Finantsvarade liikumine toimub finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad isikud, kellel on ajutine kapitali ülejääk või puudujääk. Seega koondavad finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti.
    Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks:
    • ­Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.). Selliste instrumentide hulka kuuluvad valitsuse, ettevõtete ja finantsasutuste poolt emiteeritud vekslid , deposiitsertifikaadid ja muud taolised paberid . Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust.
    • Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) – nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma - ja järelturgudeks. Kapitalituru väärtpaberid peavad peale esmast emissiooni läbima esmaturu, kus nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga. Järelturgudel kujuneb väärtpaberi hind nõudmise ja pakkumise koondtulemusena.

    Reeglina ei tegutse raha- ja kapitaliturud eraldi, vaid finantsturul kaubeldakse mõlemate finantsinstrumentidega.
    Firma, oma majandustegevuse alustamiseks, vajab erinevaid varasid ja väga üldiselt võib neid jagada käibevaradeks ja põhivaradeks. Viimane jaguneb omakorda materiaalseks varaks, finantsvaraks ja immateriaalseks varaks. Ettevõtte kohustuste pool koosneb võõrvahenditest, mida jagatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks; teise osa moodustavad omavahendid (omanike sissemaksetest).

    FINANTSANALÜÜS

    See kujutab endast hinnangut analüüsitava ettevõtte finantsseisundi kohta. Hinnata võib möödunud perioodi, hetkeseisu või prognoosi. Finantsanalüüs võimaldab sügavuti mõista finantsaruandeid ning see on aluseks rahandusotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruannete näitajad võimaldavad teha olulisi järeldusi ja nende kasutamine analüüsis võimaldab näha erinevaid majanduslikke seoseid.

    Finantsanalüüs võib eristada 3 keskset etappi:

  • ettevalmistav etapp – sellel etapil määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, mis võivad sõltuda sellest, kelle jaoks analüüsi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #1 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #2 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #3 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #4 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #5 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #6 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #7 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #8 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #9 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #10 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #11 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #12 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #13 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #14 Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK #15
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 351 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kitn Õppematerjali autor

    Lisainfo

    ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK, LIHTAKTSIA, EELISAKTSIA, Dividendide suurus (määr), Finantsturud, FINANTSANALÜÜS, FINANTSARUANDED, SUHTARVUD, RAHAAJAVÄÄRTUS, testi küsimused.
    ettevõtte vahendite ringkäik , lihtaktsia , eelisaktsia , dividendide suurus , finantsturud , finantsanalüüs , finantsaruanded , suhtarvud , rahaajaväärtus , testi küsimused

    Mõisted

    Sisukord

    • RP089
    • ETTEVÕTTE RAHANDUS
    • Õppejõud V. Arhipov
    • ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK
    • tootmisvahendid)
    • tööjõud)
    • tooraine)
    • Omavahendite investeerimine (OV)
    • Võõrvahendite investeerimine (VV)
    • siin jutt on AS-ist, sest OÜ-d enamasti väärtpabereid ei väljasta)
    • Ettevõtte rahandus
    • LIHTAKTSIA
    • EELISAKTSIA
    • Dividendide suurus
    • Finantsturud
    • Rahaturgudel
    • Kapitaliturgudel
    • FINANTSANALÜÜS
    • FINANTSARUANDED
    • BILANSS
    • Põhivarad
    • Materiaalne põhivara
    • Immateriaalse vara
    • Omakapital
    • Aktsiakapital
    • Ülekurssi
    • Kasumiaruanne
    • Tulud
    • Kulud
    • Rahavoogude aruanne
    • Positiivseks rahavooks
    • Äritegevus
    • Investeerimine
    • SUHTARVUD
    • Likviidsus
    • Käibevarad likviidsuse järgi
    • rühm
    • SUHTARVUDE
    • PUHASKÄIBEKAPITAL
    • LÜHIAJALISE VÕLGNEVUSE KATTEKORDAJA
    • MAKSEVÕIME KORDAJA
    • MAKSEVALMIDUSE KORDAJA
    • SUHTARVUDE näitajate
    • rühm
    • efektiivsuse suhtarvud)
    • VÕÕRKAPITALI KASUTAMISE SUHTARVUD
    • FINANTSVÕIMENDUS
    • KORDAJA
    • rühm
    • tasuvuse SUHTARVUD (ehk rentaabluse suhtarvud)
    • rühm – dividendide SUHTARVUD
    • RAHAAJAVÄÄRTUS
    • RAHA TULEVIKU VÄÄRTUS
    • Intress
    • Intressimäär
    • Lihtintress
    • Liitintress
    • Näide
    • RAHA NÜÜDISVÄÄRTUS
    • Diskontomäär
    • Müüginetokäive
    • Varade käibekordaja
    • Põhivarade käibekordaja
    • Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja18,75 korda
    • Maksevalmiduse kordaja

    Teemad

    • splittimist
    • Näiteks: 1000
    • kroonised aktsiad vahetatakse välja väiksema väärtusega aktsiate vastu samas summas (10tk
    • /aktsia)
    • Kui firmal tekkib vajadus
    • aktsiakapitali vähendada, siis selleks on 2 erinevat võimalust
    • aga võib olla ka
    • teatud erandeid. Näiteks: Eestis mingi rikkas ettevõtja võib eesti rahandust ka oma pilli järgi tantsima
    • panna – N: Preatoni juhtum – ta ostis suure osa Tallinna linna kinnisvarast (enamik maju Raekoja
    • platsi ümber), siis ta tuli sooviga Eestis oma panka luua aga Eesti Pank ei andnud talle sellist luba
    • kuna Preatonil olid probleemid oma kodumaal Itaalias (lõpetamata kohtuprotsessid); siis Preatoni
    • ähvardas müüa ära kõik oma kinnistud eesti kroonide eest (need kinnistud maksid aga nii palju, et ta
    • võiks saada kogu eesti raha enda kätte). Siis Eesti Pank oli sunnitud talle luba anda oma panga Eestis
    • asutamiseks (Preatoni pank)
    • finantsvaradeks
    • Finantskohustused
    • materiaalseks varaks
    • immateriaalseks varaks
    • ettevalmistav etapp
    • näitajate arvutamine ja nende tõlgendamine
    • näitajate lihtanalüüs
    • struktuuri analüüs
    • horisontaalanalüüs
    • trendi analüüs
    • suhtarvuanalüüs
    • SWOT analüüs
    • järelduste tegemine
    • omakapital
    • põhivaradeks
    • likviidseks varaks
    • immateriaalne
    • limiteerimata
    • Kui, näiteks, ettevõte ostab
    • 000 000 eest kinnistu ja hakkab selle amortiseerima, siis see on vale – tuleb eraldada hoone hinda
    • maa hinnast ja maad ei saa amortiseerida, ainult hoonet saab amortiseerida
    • Lühiajalised kohustused
    • Pikaajalised
    • aažio
    • tresoor
    • N: kui mõni ostja on sama firma aktsionär ning ta sattub pankrotti, või on kohustus omad aktsiad
    • tagasi osta kuna nad olid garantiiks mõni võla katteks
    • Kasum
    • rahaekvivalendid
    • negatiivseks
    • rahavooks
    • finantseerimise
    • rahavood
    • likviidsuse suhtarvud
    • rühm
    • näitajad on
    • kui on)
    • rühm
    • efektiivsuse suhtarvud)
    • LÜHIAJALISE VÕLGNEVUSE KÄIBEKORDAJA
    • RAHA LAEKUMISE PERIOOD
    • VARUDE KÄIBEKORDAJA
    • PÕHIVARADE KÄIBEKORDAJA
    • VARADE KÄIBEKORDAJA
    • keskmine)
    • rühm
    • Finantsvõimenduse all mõeldakse võõrfinantseeringu kaasamist
    • ettevõtte kapitali struktuuri. Võimendus väljendub omaniku jaoks suuremas võimaluses teenida täiendavat tulu
    • investeeringult, kuid ka suuremat riski, sest äriprojekti ebaõnnestumisel tuleb lisaks kantud kahjule maksta
    • tagasi ka laen koos intressimaksetega
    • http://www.mtk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=252618/MAGolberg.pdf
    • VÕLAKORDAJA
    • KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SUHE
    • KAPITALISEERITUSE
    • INTRESSIDE KATTEKORDAJA
    • rühm
    • tasuvuse SUHTARVUD (ehk rentaabluse suhtarvud)
    • MÜÜGIKÄIBE ÜLDINE RENTAABLUS
    • MÜÜGIKÄIBE ÄRIRENTAABLUS
    • INVESTEERINGUTE RENTAABLUS
    • OMAKAPITALI RENTAABLUS
    • rühm – dividendide SUHTARVUD
    • TULU ÜHE LIHTAKTSIA KOHTA
    • Lihtaktsia
    • Common stock
    • preferred stock
    • HINNA- JA TULUKORDAJA
    • LIHTAKTSIA NIMIVÄÄRTUS
    • DIVIDENDID ÜHE AKTSIA KOHTA
    • DIVIDENDIDE VÄLJAMAKSU KORDAJA
    • AKTSIATE DIVIDENDIMÄÄR
    • Näiteks: 200 €
    • aastase laenu korral on intress 10 €, siis intressimäär aastas = 10 € / 200 € * 100 = 5%. Enamasti arvutatakse
    • intressimakse intressimäära järgi
    • raha praegune väärtus
    • see on selle raha väärtus tulevikus
    • t
    • t
    • t
    • t
    • liitintressina
    • diskonteerimiseks
    • = müügi netokäive / varade keskmine jääk = 250 000.-)
    • müügi netokäive /põhi vara keskmine jääk =150 000.-)
    • müügi netokäive /lühiajalised võlgnevused =40 000.-)
    • DIVIDENDIDE VÄLJAMAKSU KORDAJA
    • emaettevõtjaks
    • tütarettevõtjaks

    Kommentaarid (6)

    AParvelo profiilipilt
    AParvelo: õpin seda parasjagu Belgias flaami keeles ja lõpuks ometi saan aru, mida ma õpin :D
    21:12 04-09-2011
    tr2kkk profiilipilt
    Kärt Põldme: Sain sellest failist abi. Aitäh!
    19:27 23-05-2012
    karryx profiilipilt
    karryx: Täpselt see info mida vajasin.
    21:22 28-02-2013


    Sarnased materjalid

    15
    doc
    Ettevõtte rahandus - konspekt
    56
    docx
    ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT
    4
    doc
    Ettevõtte rahanduse arvestus
    17
    doc
    Ettevõtte rahandus - Arhipov 2013
    27
    doc
    Ettevõtte rahandus
    3
    docx
    Ettevõtte rahandus
    54
    doc
    Ettevõtte majandusõpetus-kordamisküsimused
    27
    doc
    Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !