alkoholi, on täheldatud isegi virvendusarütmia hoogusid, ilma, et saaks diagnoosida südamehaigust. On selge, et mainitud tegurid süvendavad rütmihäireid haigestumise korral. Südame rütmihäireid loetakse ohtlikuks, kui nad halvendavad olulisel määral hemodünaamikat: kui nende sagedus on üle 160/min või alla 40/min või esineb kodade värskelt tekkinud virvendus või laperdus. Tõsise iseloomuga rütmihäirete hulka arvatakse ekstrasüstolid, kui neid on minutis üle viie. Otseseks surma põhjuseks paljude südamehaiguste korral ongi südame rütmihäired. Südame rütmihäirete klassifikatsioon Südame rütmihäireid võib klassifitseerida elektrofüsioloogiliste parameetrite alusel erutustekke- ja juhtehäireteks. Paraku ei ole kliiniliselt võimalik rütmihäire mehhanismi tegelikult taandada eraldi erutustekke- või juhtehäireks, sest näiteks ventrikulaarsed
kliinilistest uuringutest, EKG-st, ehhokardiograafiast ja muudest uuringutest. Terve südame rütmihäirete prognoos on hea ja nende ravi sümptomaatiline. Kui aga patsiendil on leitud südamehaigus või südame struktuuri viga, on rütmihäirete ravil prognostiline tähtsus. Tähtis on ka põhihaiguse õige ja küllalaadne ravi (Mäkijärvi jt 2010). . 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) Ekstrasüstolid e südame lisalöögid on südamevatsakeste üksikud kontraktsioonid mingi põhirütmi (siinusrütm, kodade virvendus jne) foonil (Maramaa 1991). Paljudel inimestel esineb elu jooksul ekstrasüstoleid, 30% tajuvad ekstrasüstoleid nn südame vahelöökidena või pausidena ja ainult väike osa haaratute protsendist (5-10%) on haiged. Sõltuvalt ekstasüstolite tekkekohast eristatakse supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999).
pärinevateks. Vatsakeste tasemel rütmihäirete puhul on suur oht vereringe häiretele kuni tugevate rütmihäirete puhul võib tekkida vereringe seiskumine. Kõige sagedasem rütmihäire on kodade virvendusrütmia iga südamelöögi vahe on eri pikkusega. Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, järgneb totaalne rütmi kaos. Üheks sagedasemaks rütmihäireks on ekstrasüstolid e nn vahelöögid. Nad võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas. Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil. Eriti nooremas eas võivad (supraventrikulaarsed) lisalöögid esineda ilma olulise põhjuseta ning sel juhul on nad healoomulised ning ei kujuta endast ohtu tervisele. Põhjusteks võivad olla mitmed südamehaigused, vere elektrolüütide tasakaalu häired, liigne
üksteisest lisa- ja kõrvaltoimete poolest: 1) verapamiil ja diltiaseem – peale vererõhu langetamise aeglustavad ka südame löögisagedust; 2) ülejäänud kaltsiumantagonistid, mis ei aeglusta südamerütmi – nifedipiin, amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, lerkanidipiin, nitrendipiin. Kaltsiumantagonistid kuuluvad ka paljude liitpreparaatide koostisse. Südame löögisagedust mõjutavad kaltsiumantagonistid on sobivad, kui kõrge vererõhuga samaaegselt esinevad vahelöögid ehk ekstrasüstolid. Südame löögisagedust mittemõjutavad kaltsiumantagonistid on veresoonte laiendajad, mille kõrvaltoimed on selle mehhanismiga otseselt seotud: esineda võib naha punetust, südametegevus võib kiireneda. Selle ravimite alarühma küllalt sage kõrvaltoime on jalgade turse, enamasti pahkluude piirkonnas. • Angiotensiin II retseptori blokaatorid (ARB-d: valsartaan, losartaan, olmesartaan, kandesartaan, asilsartaanmedoksomiil, olmesartaanmedoksomiil, telmisartaan).
Südamepekslemishoog Hingamisraskused Pearinglus Väsimus Jõuetusetunne Tsüanoos Väiksem koormustaluvus Suurenenud Tursed urineerimisvajadus Teadvusekaotus Südame rütmihäirete avaldumine Täiskasvanutel on tavalisemateks rütmihäireteks : 1. Ekstrasüstolid: Tõuge, südamelöögi vahelejätmise tunne, eriti tugev südamelöök, valulik südamelöök, südame pekslemise tunne, ebakorrapäene rütm, peapööritus, nõrkus, valu rinnus, hingamisraskused, jõuetus, väsimus ja halb koormustaluvus (Mäkijärvi 2008b). 2. Kodade virvendus: lühiajaline pearinglus, teadvusekaotus, tsüanoos (Maramaa 1993). 3. Tahhükardia: järsud südamepekslemishood, halb enesetunne, nõrkus,
jooksul. Migreeni ravi Kofeiini kasutatakse kombinatsioonis tungaltera alkaloididega migreeni raviks. Mürgistus kofeiiniga Surmav mürgistus on harv. Täiskasvanu surmav annus on 5-10 g, kuid mürgistusnähud võivad ilmneda juba 1 g kofeiini tarbimisel (veres > 30 µg/ml). Tass kohvi 65-175 mg kofeiini, tass teed 50 mg kofeiini ja 1 mg teofülliini. Mürgistus kofeiiniga KNSi nähud (ärevus, krambid), Lihaste pinge Tahhükardia, ekstrasüstolid Hingamise kiirenemine. Kroonilisel ületarvitamisel ka ebamugavustunne maos. Mürgistus teofülliiniga Sagedasemad on surmavad mürgistused teofülliiniga. Sümptoomid sarnanevad kofeiini mürgistusele. Surma põhjuseks on südame rütmihäired või krambid. Mürgistus teofülliiniga Krambid võivad esineda juba taseme 25 µg/ml korral veres, kuid surm esineb sagedamini tasemel > 40 µg/ml (terap konts on 5-15 µg/ml). Teofülliini mürgistuse ravi Diasepaam
Eesmärgiks on, et ATPP oleks normaalväärtusega võrreldes kahekordne 10. EKG 1 tunni möödudes trombolüüsi lõppemisest 11. CK, CK-MB iga 6 tunni järel 12. Vajadusel valu-EKG Trombolüüsi komplikatsioonid ja nende ravi · Hüpotensioon jalgade tõstmine kõrgemale · Vedeliku manustamine · Streptokinaasi- ja naitraadi-infusiooni aeglustamine · Reperfusiooni-rütmihäire o Vatsakeste ekstrasüstolid ja sünnipärane rütm ehk idioventrikulaarne rütm · Vatsakeste tahhükardia ja vatsakeste fibrillatsioon, raviks kardioversioon ja lidokaiinravi · Verejooksud · Allergiline reaktsioon raviks trombolüüsi lõpetamine ja anafülaktilise reaktsiooni ravi Rütmihäired Jälgimine ja põetus 1. Asüstoolia a. Elustamine 2. Vatsakeste fibrillatsioon (VF) a. Oht suurim esimeste tundide jooksul b. Viivitamatu defibrillatsioon
· Terapeutiline ja toksiline kontsentratsioon kattuvad (<1.5ng/ml terapeutiline, >2.5 tox) · Kõrvatoimeid esineb 5-20% haigetsest, raskemaid 1-4% haigetest Kardiaalsed ~50% · Ventrikulaarsed arütmiad, atriaalne tahhükardia, AV blokaad Gastroinestinaalsed ~25% · Isutus, iiveldus, oksendamine KNS jt organid · Nägemishäired, peavalu, nõrkustunne, pearinglus... Digoksiini üleannustamine · LD50 10-15mg · Ventrikulaarsed ekstrasüstolid, alluvad lidokaiinile või fenütoiinile · Surma põhjuseks vatsakeste virvendus või AV blokaadist asüstoolia, manustatakse atropiini · Raviks K+ (v.a. AV blokaadi korral), digibind antidigitalis antikehad Kardiostimulaatorid: adrenomimeetikumid Adrenaliin, dopamiin, dobutamiin -retseptorite stimulatsioon Positiivne krono-, ino ja batmotroopne toime Hapnikutarbimise suurenemine Löögi- ja minuitmahu suurenemine
väljendamine, s.t. selle elamusega kaasnevad miimika, zestide ja poosi muutused ning vegetatiivsed reaktsioonid (punastamine või kahvatamine, südamepekslemine jne). Emotsioonid põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige sagedamini ja kõige märgatavamalt ilmnevad muutused südame ja veresoonte tegevuses. Südamelöökide kiirenemine ja aeglustumine, samuti korratused rütmis, nn. ekstrasüstolid, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (kahvatamine) on nähud, mida iga inimene on enda või teiste juures märganud seoses emotsionaalsete reaktsioonidega. Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse vererõhu tõusu. Emotsionaalsete protsesside korral muutub ka hingamine: see kiireneb või aeglustub, muutub mõnikord ohkeks, teinekord, näiteks ehmatuse korral, katkeb mõneks ajaks, naeru või suure nutu puhul omandab spasmaatilise iseloomu. Rahulolu korral
2) Arteriaalne hüpertensioon 3) Suitsetamine 4) Suhkurdiabeet Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Sümptomid: Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e. ödeemid, köha (kuiv), tsüanoos (naha sinakus) Rütmihäired: tahhükardia - südamepekslemine bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes.
võimalus täielikult. Vastupanu osutad ainult 70,5%. Sellest teeb ta järelduse, et 12,6 % kannatanutest vägistati sellepärast, et nad ei osutanud vastupanu. Taolised arutelud sunnivad peatuma sellel, milliseid muutusi põhjustab äkki tekkinud tugev hingeline erutus. Emotsioonid põhjustavad muutusi kõikide siseorganite tegevuses. Kõige sagedamini ja kõige märgatavamad muutused ilmnevad südame ja veresoonte tegevuses südamelöökide kiirenemine ja aeglustumine, ekstrasüstolid, juussoonte laienemine (punastamine, kuumustunne) või ahenemine (kahvatumine). Rahulolu korral täheldatakse nii hingamise amplituudi kui sageduse suurenemist, rahulolematuse korral muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Perifeersed muutused, mis haaravad tavaliselt kogu organismi, levivad ka organismist väljapoole ja väljenduvad väljendusliigutustena miimika, pantomiimika. Esmane reageering äkki tekkinud tugevale hingelisele erutusele on eri inimestel erinev üht
doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA =
Südame erutusjuhtesüsteemi kõigile osadele on omane automatism. Siinussõlme rakkudel on kõige kõrgem omasagedus. Seetõttu toimib südame rütmiregulaatorina tavaliselt just siinussõlm. Kui see kõrgema juhtkeskusena rivist välja läheb, siis võtavad rütmiregulaatori ülesanded üle madalamal asuvad rakud (atrioventrikulaarne asendusrütm, vatsakeste asendusrütm). Samuti võivad (kahjustatud) rütmiregulaatorrakkude tõttu tekkida ebanormaalsed, ektoopsed südameimpulsid (ekstrasüstolid), erutuse juhteteede häirete tõttu aga kodade või vatsakeste fibrillatsioon. Nende elektriliste protsesside toimumisel tekib igas südamerakus muutuva suuruse ja suunaga elektriline vektor, kõigi rakkude summaarse elektrilise vektori aga saab EKG-graafikuna üles joonistada. Puhkeseisundis on südame tavaline pulsisagedus 70–80 lööki minutis. Seda sagedust mõjutab (organismi koormusest olenevalt) vegetatiivne närvisüsteem – parasümpaatilised
annaabi.ee 
