Eesti
tähtsamad keskkonnaprobleemid
Tänapäeval on väga
kuum teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Järjest rohkem
süvenetakse keskkonna küsimustesse ning nähekse suuremat pilti.
Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne
elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma
igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest
ning veganlusest . Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene
keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu
näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine
ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus,
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eniilorak123
Õppematerjali autor
võivad lausa välja surra. Mets on ka kasvuhoonegaaside siduja ning liigse maharaie tõttu suureneb ka kasvuhoonefekt ja väheneb hapniku sisaldus õhus. Selle parandamiseks tuleks metsa raiet piirata ja istuda juurde rohkem puid ja taimi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et keskkonnaga seonduvad probleemid ei kao kuhugi ja elujärje paranemisega süvenevad nad veelgi. Samas võib tõdeda, et eestlaste keskkonnateadlikkus on suurenenud, mida võis lugeda ka Postimehe artikklist ,,Inimesed peavad Eesti keskkonnaseisundit heaks, kuid teiste keskkonnateadlikkust halvaks" . Seega võib tunda uhkust, et oleme hakanud rohkem väärtustama enda ümbrust ja selles toimuvat. Ning meie ise oleme need, kes saavad keskkonna paremaks muutmiseks midagi ette võtta.
· Ressursikasutuse vähendamine · Jäämete tekke vältimine, vähendamine, taaskasutamine · Keskkonnaohtlikest ainetest loobumine · BAT; BEP · Toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju vähendamine. Keskkonnamõju minimiseerimine toodete valmistamisel, nende kasutamisel ja kõrvaldamisel · Keskkonnajuhtimissüsteemi pidev täiustamine Eesti keskkonnastrateegia: 1. Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike ajalooliselt väljakujunenud keskkonna-teadlikkuse kaasata üldsust keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse; kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbija-mentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut. 2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia
energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna
1872 Yellowstone rahvuspark 1972 Rooma Klubi raport "Limits to Grow" kasvu piirid - vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. Tänapärva järeldus: tulevik on ebakindel, raskesti määratletav ja see teeb otsuste määratlemise veelgi raskemaks. 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osoonikihi kaitse konventsioon 1992 Agenda 21 Rio de Janeiros, Keskkonna ja Arengu Konverents Eesti looduskaitse 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel Eesti saarel, Tallinna lähedal 1664 Rootsist - iga raiutud väärispuu aseleme tuli istudada uus puu 1910 Esimene kaitseala Vaika saarel - nüüd Vilsandi rahvuspark 1913 Saaremaa Loodussõprade Selts 1935 Looduskaitse seadus 1978 Esimene Eesti Punane Raamat 1995 Võeti vastu Säästva Arengu seadus Lahemaa rahvuspark on Eestis suurim. 300 kmruudus Lihavõttesaare näide annab ilmeka pildi sellest, mis võib juhtuda, kui majandus
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti
20 majanduskasvu keskkonnaalaseid piiranguid ja väitis, et senine areng ei saa tulevikus jätkuda. Samas ei öelda, et majanduskasv poleks võimalik või mittesoovitav. Määratleb säästva arengu kui arengu, mis "seeks to meet the needs and aspirations of the present without compromising the ability to meet those of the future". Eesti keelde panduna on see areng, mis on vastavuses praeguste vajaduste ja püüdlustega, ilma et väheneks võime olla vastavuses samade vajaduste ja püüdlustega tulevikus. Mõned keskkonnakaitsjad on avaldanud arvamust, et "säästev areng" on oksümoroon (vastandlike mõistete ühendamine stiilivõttena). Väidavad, et praegune areng juba kahjustab keskkonda, seega ei saa selle jätkumine olla ka säästev. Brundtlandi raport
sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes
kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas. Süsinikuringe tähtsamad etapid: · Rohelised taimed muudavad CO2 fotosünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele. · Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 · Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel · CO2te vabaneb huumuse lagunemisel · CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid