Eesti majandus 15-17.sajandil
Siseturg kaubanduses
Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike
Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit,
relvi, humalaid, veini, vürtse
Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha,
nahku
Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel
Novgorodi ja Soomega
Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina-
ja kanepiseemneid
Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj.
alguses
Arenes karjakasvatus
Piimakarjandus oli algelisel tasemel
Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi
Venemaale
17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat
17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt
ka talurahva hulgas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kerstir
Õppematerjali autor
sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus. Linna tulnudtalupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures, müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest majanduslikult sõltuv. 6. Hansa Liit (tegevus, sinna kuulunud Eesti linnad) Eesti linnadest olid Hansa Liidu liikmed Tallinn, Tartu (+ Viljandi Tartu kaubalaona) ja Pärnu. Eesti sadamatest, eriti Tallinnast, veeti 13.-15. sajandil läände mitmesuguseid metsa- ja põllumajandussaadusi (karusnahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, vilja). Sisseveos kujunes kõige tähtsamaks kaubaks sool.. Soola toodi lahtiselt laevaruumis. See tuli lossida, kottidesse või tündritesse panna ja kaaluda. Seejärel tõid mündrikud soola paatides randa, kus see
suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi. Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Eriti kannatada said väike-ja keskmised farmerid, kelle majapidamised sageli laostusid. Suurfarmerid rakendasid uut agrotehnikat, mehhaniseerisid põllumajandust ning seeläbi tõstsid saagikust ja elasid kriisi üle. Vähenes ka põllumajanduses tegutsev rahvastik. Laostunud farmerid siirdusid linnadesse. Põllumajanduse langus ahendas siseturgu. Suurbritannia majandus 20. sajandi algul 4 Suurbritaania jäi USA-st ja Saksamaast maha nii tööstuse arengu tempolt kui ka tootmise kontsentratsioonilt. Juhtpositsioonid tööstuses olid suurettevõtete käes. Üheks tähtsamaks kujunes sõjatööstuskontsern Vickers(tegevusvaldkonnad: valitsev ettevõtte sõjaehituses, ta oli isegi üheks tähtsaimaks sõjatööstusettevõtteks euroopas ning andis 1/3 kogu Suurbritannia sõjatööstuse toodangust. Tähtsat majanduslikku osa etendas ka sõjamaterjale tootev trust
Et valmistada kvaliteetset kalevit, oli vaja hea kvaliteediga villa, mida sageli polnud kohapeal. Selle töötlemisse oli kaasatud palju erinevaid meistreid. Vill tuli puhastada, pesta, kedrata, kududa, vanutada, loputada, venitada, värvida. NT Ketramine oli näiteks lihtne osa sellest tööst. Igas tootmiskeskuses olid erinevad nüansid, mis tagasid erinevad sordid erinevates piirkondades. Olulised keskused : Flandria ja Gent. Eriti hinnatud oli sarlak, mida nimetati punaseks kaleviks. 13. sajand oli hiilgeaeg, 14. saj hakkas langema ja 15. saj olid alles vaid üksikud keskused. Kaubanduses hakati nõudma odavamaid kalevi tüüpe. Lõuna-Euroopas oluline piirkond kalevi jaoks oli P-Itaalia. Suured toodangumahud Madalmaades tähendasid seda, et linnad olid oma majandusliku baasi suhtes väga monofunktsionaalsed, st üks ainus tegevusala oli nende majanduse aluseks. 1300 paiku oli Brugge's 70-80% meestest seotud kalevitootmisega. See tähendas aga
Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.
Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks
Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirkonnast
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13
Endine ordumeister Fürstenberg viidi vangistatuna Moskvasse, kus ta moskvalaste pakutud koostööst keeldus ning 1568 suri. Paide piiramine ebaõnnestus venelastel juba teistkordselt. Harjus puhkeb suur talurahva mäss 1560. aastal (Teateid Pärnu kandist tomus samuti mäss). Sõjas kõige rohkem said kannatada talupojad. Nad kaotasid kaitse, sest kõik põgenesid oma varaga. Venemaa andis talupoegadele viljaabi. Vene väed võtsid kaasa eesti talupojad, kes põgenesid Venemaale, sest nad tunnevad keelt ja piirkonda. Mäss puhkes, sest kaitsja, kes pidi kaitsma on lahkunud. Vihati sakslasi. Kaitset ei andnud aadel, kuid koormisi nõudis. 12 Pandi mõisi põlema. Talupojad olid organiseeritud mässu ajal, nad valisid ühe sepa enda kuningaks. Nad läksid läbirääkimisi pidama Tallinna raes. Aadlid rikkusid linnaelu, panid piiranguid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid