Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel. Kaubandus ja rahandus. Naturaalmajanduse tingimustes oli siseturg kitsas ja sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus. Linna tulnudtalupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures, müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest majanduslikult sõltuv. 6
a.) agraarreformid (Vahetult pärast soda oli Jaapani majanduse olukord katastroofiline.) Reform tegi lõpu mõisnike maavaldussüsteemile. Mõisnikelt kokku ostetud maad lasti talupoegadele müügile suhteliselt odavalt 24-aastase makseajaga.Reformi tulemusena vähenes renditava maa üindala peaaegu 5 korda. Kehtestai ühe isiku valduses oleva maa suuruse ülemmäär. Kuigi ka pärast reformi jäid mõsisnike kätte osa ülesharitavast mast ja tööstuslikult kasuatavad metsad, sai siiski keskseks väikemaaomanik. Agraarreform soodustas põllumajanduse arengut. Paranes maaharimine, suurenes saagikus, tõusis talupoegade elatustase. Põllutöölistetöö jäi aga endiselt raskeks, kuna enamik tööd tehti käsitsi. Jaapani majanduse olukord alates1992. aastast, olulisemad muudatused tänapäeval Esikohal tööstus. Tähtsaim haru on metalli ja masiantööstus.1992.-1993. aastal tabas Jaapanit raskeim sõjajärgne majanduskriis, kuna ületootmine
Kui maal talupojad tegid neid asju kõrvaltööna, siis linnades sai see inimeste põhitegevuseks ja seega spetsialiseerusid, millega on tagatud kõrgem kvaliteet. 3. Kolmanda etapina on keskaja lõpul massiline tootmine jälle maal. Käsitöömeistri asemele tuli ettevõtja, kes jagas meistritele tooraine laiali ja siis turustas jälle. Töönduslinnades toimus selline süsteem juba alates 13 sajandist. Hiliskeskajal hakkas suurem osa inimesi ostma kangast ja see ei pidanud olema enam nii kõrge kvaliteediga. Maal ei olnud tsunftikorra takistusi seal ei olnud piiratud palju meistril võis olla alluvaid ja maal oli samuti lihtsam kasutada veejõudu. Spetsialiseerumine (Käsitööarengu 2. faasis) Niimoodi läks linnades kalevi tootmine alla, aga tervikuna jääb kalevi tootmine oluliseks. Olenemata linna suurusest võis spetsialiseerumine minna väga detailidesse.
alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. HANSA LIIT Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja- Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Die Hanse nimetuse all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised hanse'd arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega
Ümber kogu linnuseõue püstitati kõrge kunstlik vall. Linnused paiknesid tavaliselt võimalikult lähedal külale, et rünnaku korral oleks kergem varjuda. Väiksemates linnustes võis mõni jõukam pere ka aastaringselt elada. Alates 6.sajandist sagenes Eesti aladel ehete, tööriistade ja relvade peitmine. Kui varasematest perioodidest on teada ainult pronksaardeid, siis nüüd lisanduvad ka hõbeaarded. Välja on tulnud ka nn peiteleide - ühte kohta on suurtes kogustes peidetud kas relvi või tööriistu. Ehted ja relvad peideti enamasti hädaohu korral. Oht tuli eeskätt naabritelt. Lõunas tõrjusid balti hõimud (tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanemad) läänemere-soomlased Põhja-Läti aladelt peaaegu välja (vaid liivlastel õnnestus paigale jääda). Peipsist ida pool jõudsid pärale slaavi hõimud, kes asusid hõlvama vadjalaste ja vepslastega asustatud suuri maa-alasid. Üha enam hakkasid siia sõjaretki tegema skandinaavia hõimud
eramõisates. Ordu- ja piiskopmõisates jäi endiselt tähtsamateks loonusrent. Kümnis oli juba neljandik saagist. Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu: esitati kaebusi mõisnike peale; ei täidetud koormisi; hakati vastu mõisasundjale; asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome). 16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid välja nõudma ja tagasi tooma. Põhimõte ,,mees või võlg"-talupoja vastu võtnud mõisnik pidi kas tagastama talupoja eelmisse kohta või ära maksma tema tasumata koormised. 15 saj. teisel poolel seati ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks. 16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada. Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune. Adratalupoegade kiht oli arvukam
kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
stiliseeritud linnukujutis, tavaliselt teder või metsis. Hantide uskumuste järgi on inimesel mitu hinge, neist üks on unehing, mis inimese ärkveloleku ajal elab tavaliselt metsas. Et unehing lapse ärkvelolekul kaugele ei läheks, selleks ongi hälli seljatoele kraabitud linnukujutis, sest usutakse, et unehing hoiab linnukujutise lähedusse. RÕIVAD Sajandeid on handid valmistanud oma rõivad põhjapõdranahast, aga kasutati ka põdra-, jänese-, orava- ja teiste metsloomade nahku. Rõivaid tehti ka kala (tuur, luts, sterlet, säga) nahkadest, selle kohta on andmeid juba 17. sajandist. Varasematel aegadel kudusid handid nõgesekiududest valmistatud niidist riiet, millest õmmeldi rõivaid. Põhjahantidelt on nõgeseriide valmistamise kohta vähe andmeid, nad vahetasid seda lõunahantidelt põhjapõdranahkade vastu. Juba mitu sajandit tagasi vahetasid handid kanepist või villast, hiljem ka puuvillast riiet ka tatari ja vene kaupmeestelt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
