Eesti- ja välismajanduse uudis
Eesti majandusuudis
Finantsettevõtted teenisid II kvartalis Eestis kasumit 7,8 miljonit eurot,
mida on 45 protsenti vähem kui mullu samal ajal, näitavad
statistikaameti eile avaldatud andmed.
Viimati oli finantsettevõtete II kvartali kasum madalam kui tänavu 2005.
aastal, mil see ulatus 6,7 miljoni euroni. 2003. aastal oli nende kasum
aga koguni 50,6 miljonit.
Teise kvartali kasum 2011/2010/2005
16
14
12
10
Miljonit eurot
8
6
4
2
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
janely tilk
Õppematerjali autor
Võrreldes eelmise sihiga oli tegemist ligi 20% kasvuga. Aktsia reageeris analüüsile järgmisel päeval ligi 3% tõusuga, mis ülejärgmisel börsipäeval aga kustutati. 05.03.2011 edastas Silvano börsile 2010. aasta auditeeritud majandustulemused Kuna tulemuste sisu oli varasema koondaruandega juba avalikuks tulnud, siis turgu antud uudis ei kõigutanud. Mai alguseni liikus ettevõte edasi vaikse langusnurgaga. 11.03.2011 raputas maailma uudis Jaapani tsunaamist Kuna tegemist oli reedega, siis kukkus Silvano koos Tallinna börsiga küll mõned protsendid alla, kuid suurem reageering jäi uue nädala algusesse, kui nädalavahetusega oli olukord Jaapanis tuumajaama tõttu halvenenud ning kokku löödud ka esialgsed kulud. 16. märtsiks, mil nii OMXT, kui SFG tegid lühiajaliselt oma põhja oli Silvano kukkunud u 7% ning Tallinna börs üldiselt ligi 10%. Kuna mulle isiklikult jäi tol hetkel arusaamatuks, miks peaks
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui veel paar kuud tagasi. Niisugust töötute armeed nähti Eestis viimati 2004. aastal, 2000. aasta 13,6 protsendini aga on veel siiski pisut minna. «Esiteks jätkub kulude kärpimine ning tootmismahtude vähenemine paljudel tegevusaladel. Samuti kergitavad töötust varasematel aastatel Eestist lahkunud töölised, kes seoses Euroopa halveneva majanduskliimaga tagasi kodumaale pöörduvad,» ütles Erki Kert LHVst. Pole suur uudis, et löögi all on töökohad ehituses, kinnisvarafirmades, ehitusmaterjalide tootmises, aga ka panganduses ja näiteks Euroopa autotööstusele allhankeid teinud ettevõtteis. Aga kärpimisi tuleb teha igal pool. Marfin Pank Eesti juhatuse liige Mart Veskimägi pakkus, et kvartalite arvestuses tõuseb tööpuudus ka üle 10 protsendi. Tarbijahinnaindeksi keskmine prognoos on alanud aastaks 3,6 protsenti. See tundub uskumatuna, eriti pärast
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 15. Võlakirjade ning aktsiate käitumise üldised jooned majandustsükli eri faasides Võlakirjad: Liiga palju majanduslikku aktiivsust on võlakirjade jaoks halb uudis ja vastupidi. Võlakirjade hinnad langevad majanduskasvu tingimustes ning tõusevad majanduslanguse tingimustes Aktsiad: Majanduslik aktiivsus on aktsiate jaoks positiivne signaal (seni kuni ei hakata intressimäärasid tõstma või nad ise turul raha suurema nõudluse tulemusena ei tõuse) 4. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs 16. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1
79. Nimetage rahanduse erikursusi. Rahandus kui õppeaine on väga mitmetahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahndus jms. 80. Millega tegeletakse finantsjuhtimises? Finantsjuhtimises on omavahel põimunud finantsarvestus, mikro- ja makroökonoomika, statistika ning matemaatika. Järjest rohkem on hakatud rõhutama ka õiguslikke aspekte. Seetõttu võib finantsjuhtimist nimetada ka interdisplinaarseks õppeaineks, mis eeldab häid eelteadmisi teistest majandusainetest ja loogilist mõtlemist. 81. Mis on investeerimisotsused ja mis finantseerimisotsused? Tooge ka nende seos bilansiga. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine ning finantseerimisotsused on s
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid