50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairipp
Õppematerjali autor
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Niccoló Machiavelli ,,Valitseja" Juhendaja: T. Varrak Tallinn 2007 Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on väga palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Arvatavasti sellest on tulnud ka termin makjavellism, mis tähendab vahendeid mittevalivat ja piiramatut isikuvõimu teostavat poliitikat. Machiavelli oli selle sajandi diktaatorite- Hitleri, Mussolini ja Stalini lemmik. Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliikmena ühendatud valitseja pärisvalduse
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud – tema filosof
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olemas vastav sõna si
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokrito
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Antiikajal eristati kaht liiki jäljendamist: imitatio (jäljendamine; annab ja lisab uue vaatenurga) vs plagium (plagiaat; lihtsalt kopeerimine). Eripäraks on siin see, et kreeka kirjandust jäljendati Roomas faasinihkega: üldjoontes vastupidises järjekorras (komöödia varem, eepos sai hoolimata sellest, et selles zanris prooviti kirjutada juba varem kui komöödias, küpseks alles hiljem). Jäljendamise faasid: Mugandamisfaas arhailisel perioodil: ainult kreeka eeskujud, ladina eeskujude jäljendamine on vargus. Tekstide vaba ümberkujundamine, katsetamise periood. Kuldne periood: ka arhailiste Rooma autorite jäljendamine vähehaaval aktsepteeritav. Hõbedane periood: eelkõige oma autorite jäljendamine, kreeka eeskujud taanduvad. Enamus kreeka kirjandusest juba varasemalt integreeritud Kreeka keele oskuse taandumine Lääne-Roomast: kreekakeelne kirjandus on taas võõras ja tõlgitav. 99
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid