10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anterok
Õppematerjali autor
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel.
miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel
Prantsusmaa areng. Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse.
SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 4
Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu
Õpik 1. Kuidas muudeti 1930. Aastate algul Pariisi rahukonverentsi otsuseid Saksamaa suhtes? Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest, piirati sõjatehnika ja oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 2. Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3. Millised olid natside nõudmised Versailles’ rahulepingu suhtes? SEE PTK LÕPETADA! 2. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Õpik 1. Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast esimest maailmasõda? Suureks toeks olid Saksamaa reparatsioonimaksed ning rikka Elsass-Lotringi piirkonna ülevõtmine 2. Miks sai USA-st 1920. Aastatel maailmamajanduse juhtriik? Juhtriik sai temast sellepärast, kuna nad andsid eurooplastele võlglaene ja muutus nende võlausaldajaks. 3. Milliste abinõudega peatati inflatsioon Saksamaa? Hakati paberraha juurde trükkima
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid