Caspar David Friedrich (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

* Tartu raekoda. 4) Too välja klassitsistlikule maalikunstile omaseid jooni: * Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid, * vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, * klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 5) Iseloomusta Jaques Louis Davidi elukäiku ja loomingut ning nimeta kolm tema kuulsamat maali (illustratsioonid lk 192 ja 194) Kõige järjekindlam klassitsistlike printsiipide rakendaja, kuigi oli prantsuse maalikunstnik. David oli kunstnik, kes reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Jacques Louis David (1748-1825). Varasemal ajal maalis rokokoo vaimus, kuni aastal 1784 lõi suurt vaimustust äratanud töö ,,Horatiuste vanne" ­ maal kujutab stseeni antiikajaloost, ühe perekonna kangelaslikku võitlust teise perekonnaga. Tüüpiliselt klassitsistlik on siin sümmeetriline kompositsioon, lineaarplastiline käsitlusviis, ühtlane valgus, monotoonne koloriit, tõsine meeleolu

Kunstiajalugu

20

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

värvid jäid tagaplaanile. Huvitav naiskunstnik E.L Vigée-Lebrun ­ naiskunstnik, Marie Antoinette õukonnakunstnik. ,,Marie Antoinette sinises sametkleidis", ,,Autoportree", viimaselt näeme, et tegu oli palju kenama tütarlapsega, kui seda oli Marie Antoinette. J.B Greuze ­ sentimentalist. Õpetliku/moraliseeriva sisuga, traagilise alatooniga teosed,kohati nii karmi sisuga, et naised hakkasid nutma. ,,Isa needmine" ­ moraliseeriva sisuga maal, isa ajab poja kodust välja. J.L David ­ üks tuntuimatest maalikunstnikest. ,,Hortatiuste vanne" ­ üleskutse revolutsioonile, ,,Tapetud Marat" ­ kujutab Marat vannis, maalis otse laipa. Sai kunstikuks alles 30.dates eluaastates. Tõi klassitsistlikku maali värskust dramaatiliste teemadega. Läks kaasa Suure Prantsuse revolutsiooniga, ühines jakobiinidega (äärmuslikumad, tapsid kuningapere). ,,Napoleoni kroonimine Notre-Dame katedraalis" ­ suurim töö, Napoleon pani endale krooni pähe ning ka enda naisele

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu

16

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -

Kunstiajalugu

62

txt

Kunst raekojas

selge: m�nuledes ja roidumuses ning liigses lustis veedetud elu on raisatud ja loomalik eksistents. Saftleven on sellest t��st maalinud veel v�hemalt �he versiooni ning on pakutud, et see maal v�ib p�hineda ka Jan Brueghel vanema kadunud kompositsioonil. Tollase kunsti seotus ja autorite ilmne m�ju �ksteise loomingule oli loomulikuks osaks kunstipildist; nii v�ib Saftleveni kompositsioonidest v�lja lugeda ka David Teniers noorema laadi, kellest ta sai inspiratsiooni oma reisi ajal Antwerpeni 1632. aastal. ****** Cornelius van Bellekin oli 17. sajandi teise poole Hollandi maalikunstnik ja joonistaja ning juhtiv graveerija, kes t��tas silmapaistvalt eriti p�rlmutriga, kuid hinnatud olid ka kunstniku vasegraveeringud. Arvatavasti oli Cornelius Bellekini isaks Jean Bellequin (u 1597/98 � 1636), kes tegeles samuti p�rlmutri t��tlemisega

Eesti kunstiajalugu

119

doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Väga kuulus barbizoonlane oli ka Th é odore Rousseau. Ta ar mastas jõulisi vor me, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. Ni me kas skulptor oli François Rude tuntui m töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis. Saksamaa Kuulsai m ro mantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliro mantilisi maastikke ­ kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke. William Turner. Ar mastab eriti m erevaateid, taevast. Ro mantiline nii m e ele olult kui sisult oli Inglis maal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond

Kunstiajalugu

103

doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)