Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooniõpetus IV praktikum (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


  • Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele
  • Töö eesmärk
    Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele
  • Kasutavad materjalid
    • Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement.
    • „Kiiu“ karjääri looduslik liiv;
    • Paekivi killustik fraktsioonid 4/16;
    • Joogivesi :

  • Katse metoodika
    Tabel 1
    Rühm 1 (R1)
    Rühm 2 (R2)
    Rühm 3 (R3)
    Rühm 4 (R4)
    Rühm 5 (R5)
    C16/20
    C20/25
    C25/30
    C30/37
    C35/45
    Kivistamise aeg normaaltingimustel
    1 päev
    3 päeva
    7 päeva
    28 päeva
    Iga kivistamisaja (1, 3, 7, 28 päeva) jaoks normaaltingimustel valmistatakse 1 vorm proovikehi (1 vormis on 3 kuupi), mis asetatakse pärast ettenähtud normaaltingimustel kivistamise aega madalale temperatuurile (- 18oC), kuni proovikehade 28 päevaseks saamiseni . Proovikehad võetakse madalalt temperatuurilt (- 18oC) toatemperatuuri keskkonda (+ 20oC) vähemalt 12 h enne katsetamist.
    Betoonid valmistatakse võrdse töödeldavusega S2 (koonusevajum 50...90 mm) ja järgmiste koostistega:
    Tabel 1 Valmistatavate betoonide koostised
    Betooni koostiskomponent
    Betooni koostis [kg/m3]
    C16/20
    C20/25
    C25/30
    C30/37
    C35/45
    Tsement
    309
    348
    388
    442
    505
    Killustik
    1275
    1269
    1254
    1243
    1224
    Liiv
    570
    543
    525
    489
    456
    Vesi
    200
    200
    200
    200
    200
    Tabel 2 Valmistatavate betoonproovikehade tähistused
    Betooni kivistamise tingimus
    Proovikeha tähistus
    C16/20
    C20/25
    C25/30
    C30/37
    C35/45
    1 päev
    R1 1 p
    R2 1 p
    R3 1 p
    R4 1 p
    R5 1 p
    3 päeva
    R1 3 p
    R2 3 p
    R3 3 p
    R4 3 p
    R5 3 p
    7 päeva
    R1 7 p
    R2 7 p
    R3 7 p
    R4 7 p
    R5 7 p
    28 päeva
    R1 28 p
    R2 28 p
    R3 28 p
    R4 28 p
    R5 28 p
  • Betoonisegu koostise katseline kontroll
  • Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll
    Segu
  • Vasakule Paremale
    Betooniõpetus IV praktikum #1 Betooniõpetus IV praktikum #2 Betooniõpetus IV praktikum #3 Betooniõpetus IV praktikum #4 Betooniõpetus IV praktikum #5 Betooniõpetus IV praktikum #6 Betooniõpetus IV praktikum #7 Betooniõpetus IV praktikum #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katssten Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    docx

    Betooniõpetus I praktikum

    Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse

    Betooniõpetus
    thumbnail
    3
    docx

    Ehitusmaterjalid Betooni uurimine

    1800..2500 kg/m3) [1]. Segu koonusevajum oli 1,4 cm, mis näitab, et segu on väheplastne. [1] Normaaltingimustel kivinenud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 33,1 N/mm2 ning külmas keskkonnas kivistunud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 10,5 N/mm2. Mõlema puhul on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95, sest katseid ei tehtud normaalkuubiga 15x15x15 cm. Katsete põhjal selgub, et -18C käes kivistunud betoon on oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid lahustuvad, külmub seguvesi paar kraadi allapool nulli. Sellest on ka tingitud -18C juures kivistunud betooni nõrgad tugevusnäitajad. Normaaltingimustel kivinenud betooni survetugevuse klass võiks olla C25/30 ning -18C juures kivinenud betooni oma C8/10 [2] Kasutatud allikad 1. Otsman. R

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    4
    pdf

    Ehitusmaterjalid - praks nr 6 - Betoon

    vahe eriti suur. Betooni tihedus tuli samasugune, kas kivinedes niiskes kohas või ahjus. Betooni survetugev sõltus aga suuresti kivinemistemperatuurist. Katsest oli näha, et kehad, mis kivinesid ahjus, pidaseid survele paremini vastu kui niiskes kohas kivinenud katsekehad. Ahjus kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli 17,9 N/mm², niiskes keskkonnas kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli aga 27,7 N/mm². Betoon kuulub tugevusklassi C20/25. Hommikuse rühma survetugevuseks külmas keskkonnas tuli 14 N/mm² ja niiskes keskkonnas 26,3 N/mm². Niiskes keskkonnas kivinenud betooni survetugevused on suhteliselt võrdsed. Järeldada saab ka seda, et külmas keskkonnas kivinenud betoon on kõige nõrgem. 6.KORDAMISKÜSIMUSED 6.1 Millised on betooni põhilised omadused? Betooni põhilisteks omadusteks on tugevus, poorsus, külmakindlus, püsivus, tihedus [1]. 6.2 Mida mõistate betooni klassi all?

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    14
    docx

    Betooni katsetamine

    245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    5
    docx

    Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele

    Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.5 2017/2018 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooni katsetamine 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatavad materjalid tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); "Kiiu" karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal ­ liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras ­ segu kihtide tihendamiseks; kellu; joonlauad ­ vajumi ja proovikehade mõõtmiseks; vibrolaud ­ segu tihendamiseks; hüdrauliline press ­ purustava jõu määramiseks 4. Katsemetoodika

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    3
    docx

    Ehitusmaterjalid praktikum nr 5 - betooni katsetamine

    betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. 3) Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust (mitte ainult koostis)? Betooni survetugevust mõjutab betooni valmistamiseks kasutatav killustik, samuti ka temperatuur, milles betoon kivistati, ja õhu eemaldamine. 4) Millised faktorid mõjutavad betoonisegu töödeldavust? Betoonisegu töödeldavust mõjutab superplastifikaatorite kasutamine. 5) Milliseid betoonisegu tihendamise viise kasutatakse? Liigse õhu eemaldamine, täitematerjalide lisamine (liiva, killustiku). 6) Millest lähtutakse betoonisegu töödeldavuse valikul? Betoonisegu töödeldavuse valikul lähtutakse sellest, milleks betooni kasutatakse.

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    10
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 5 BETOON

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 5 2021 Betoon Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada välja erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati:  Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  Betoonisegude plastifikaator;  „Elkem Microsilica“ – mikrosilikaat betooni tugevuse ja tiheduse parandamiseks;

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    6
    docx

    5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele

    2. KATSETATUD MATERJALID Betoonisegu nr 1. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud materjalid:  tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;  joogivesi 4. KATSEMETOODIKA Tabelist 4.1. Betoonisegu koostis valitakse betoonisegu koostis. Betoonisegu segatakse käsitsi, määratakse betoonisegu konsistents ja tihedus. Vormitakse 6 katsekeha mõõtmetega 100·100·100 mm. Betoon kivistatakse kahes erinevas keskkonnas. Tabel 4.1. Betoonisegu kostis Segu nr 1 Komponendid [kg/m³] [kg/12 l] Tsement 309 3,7 Liiv 654 7,85 Killustik #4/16 1197 14,36

    Materjaliõpetus




    Kommentaarid (1)

    367152 profiilipilt
    367152: oli palju abiks
    20:13 03-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun