Moskva eesmärk oli valitseda energiaallikate ja Euroopa tarneteede üle ning Thbilisi kuulus koalitsiooni, mis üritas Moskvat üle kavaldada, luues alternatiivse marsruudi Kaspia energia toomiseks läände Venemaast mööda minnes. Kreml teatas Thbilisile avalikult, et Gruusia peab otsustama, olla on Moskva või lääne poolel, ning et Moskva suhtumine Abhaasia ja Lõuna- Osseetia külmutatud konfliktide lahendamisse sõltub Gruusia vastusest sellele kesksele küsimusele. (Asmus, 2010, lk 23.) Krooniline ja olukorda teravdav taustategur oli Venemaa jälestus Eduard Sevardnadze vastu, kes oli Saakasviili eelkäija Gruusia liidri kohal. Putini silmis kuulus Sevardnadze pattude hulka ka vastutus Nõukogude Liidu lammutamise eest Gorbatsobi välisministrina, lisaks tema läänesõbralikkus. (Asmus, 2010, lk viii.) Putin on avalikult tunnistanud, et peab sajandi suurimaks katastroofiks Nõukogude Liidu lagunemise, seega on põhjendatud külmad tunded
otsingutesse ja tülidesse. Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt mõtlema oma hinge päritolu üle. Suure panuse andis Platon inimestele, rajades koolkonna. Oma koolkonnas õpetas ta inimestele kaugetes maades omandatud tarkusi ja sellega rikastastas nende mõttemaailma luues tulevikus soodsa pinnase oma mõttemaailma järgijatele ja edasiarendajatele. Kasutatud kirjandus Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971 Teodor Künnaps "Suured mõtlejad"; Tallinn "Olion" 1992 Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000
saj pKr) leidis, et viskaja kehale annab mingi mittemateriaalse liikumapaneva jõu, impetuse (ladine keelest hoog, hoogsus). Sellest arenes välja impetusefüüsika, mis kokkuvõttes oli siiski vastuolus klassikalise füüsikaga (impetusetooria järgi tuleb välja, et kui õnnestuks kõrvaldada liikumise taktistused, siis tähendaks muutumatu impetus liikumist lõpmata suue kiirusega, mitte aga muutumatu lõpliku kiirusega nagu klassikalise mehaanika järgi). Kasutatud kirjandus: Asmus, V. Platon. Tallinn 1971 Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 2000.. Hinne: +
geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K. Kivinurk "Maailm, tõde, vabadus"; Tallinn "Valgus 1991; lk 4). Samuti kasutas ta matemaatikast kui reaalteadusest võetud absurdini viimise meetodit oma idealismi käsitluses: eelduste ümberlükkamise meetodiga tõestas ta, et meelte abil tunnetatavad asjad on vastuolulised ning muutlikud. Sellele vastandina tõelisel olemisel ei saa aga olla vasturääkivaid omadusi. "Platonfilosoof on lahutamatu Platonmatemaatikust" (Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971). Platon pidas matemaatilisi objekte muutumatuteks nagu ideidki ja Akadeemia uste kohale lasi ta kirjutada sõnad: "Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetriat"). IDEEDE - ÕPETUS Enne Platonit esinevad vaid üksikud filosoofilise idealismi elemendid, kuid Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda, keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Liivia Kleitsmann MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed....
Inglise maalikunstis ei oma varaklassitsism pea mingit tähtsust, kuna üsna pea hakkas seal levima romantism ja isegi realism. Märkida võiks sotlast Gavin Hamiltoni, kuid tema ei elanud ega töötanud Louise Vigée-Lebrun ,,Marie Antoinette roosiga" mitte Inglismaal, vaid Roomas koos Winckelmanni ja Mengsiga. Sel ajal oli väga populaarne teinegi Sveitsis sündinud maalija - Angelika Kauffmann. Saksa kuulsaim klassitsist oli Jakob Asmus Carstens (1754-1798). Kindlasti tuleb ära nimetada Anton Raphael Mengs. Tema, J. J. Winckelmann ja itaallane G. B. Piranesi on klassitsismi teoreetilise aluse rajajad. Kõrgklassitsism maalikunstis Klassitsistliku kunsti
alusel Võnnu tegelikult vallutati, ilmus 22.juuni õhtul kell 23.17 diviisiülema kindral E.Põdderi ja diviisi staabi ülema al.-polk N.Reegi allkirjaga. Vaenlase jälitamine Riia suunas 23.juunil Kui meie väed Stolbeni ja Võnnu all 23.juuni varahommikul asusid diviisiülema käsku täitma, selgus, et vaenlane oli öö jooksul kogu rindel tagasi tõmbunud. Võnnu linn vallutati soomusrongi nr.3 dessantpataljoni poolt, keda juhtis ltn. Peeter Asmus, kella 6.30 paiku pärast lühikest pooletunnist lahingut Landeswehr'i järelväe osadega, kes ühe soomusrongi toetusel püüdsid kaitsta linna loode- ja põhjapoolset serva. Meie siimusrongi nr.3. dessantmeeskonnale järgnes kohe soomusrongi "Kapten Irv" dessant. Paari tunni pärast jõudis Võndu ka üks rood Läti 2. Võnnu polgust. Võnnu vallutamisel saadi rikkalikku sõjasaaki - uus vedur, ümmarguselt sada vagunit, autosid, relvi ja muud sõjavarustust.
moraalifilosoofia. (4 lk 29) Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna – kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale. Platon oli vanaaja suurtest filosoofidest esimene, kelle filosoofilised tööd on meie ajani säilinud. 14 ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Asmus, V. Platon. Tallinn: Eesti raamat, 1971. 2. Künnapas, T. Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloos. Tallinn: Olion, 1992. 3. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolibri, 2000. 4. Robinson, D; Croves J. Juhatus Platoni juurde. Tallinn: Koge, 2004. 5. Saarinen,E. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 2004. 6. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku
Varsti aga ilmusid uued luuletus kogud ,, Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910), ,,Põhjamaa lapsed" (1913). ,,Meie päevist" (1920) ja proosaraamatuke ,,Väikesed pildid Eestist" (1911). Tõlkijana on ta maailmakirjanduse klassikast vahendanud Shakespeare'i ,,Suveöö unenäo", Sofokles- Hofmannsthali ,,Kuningas Odipuse", Goethe ,,Egmonti", Schilleri ,,Wilhelm Telli", rea noorsooraamatuid, nagu ,,Anderseni muinasjutud" 1, O. Ernsti ,,Asmus Semperi noorusmaa" jm. Viljakas kirjanduslik tegevus ei päästnud tagasihoidliku loomuga Haavat ainelisest kitsikusest. Eriti ränk oli talle Esimese maailmasõja ja kodusõja aeg. 1920. aastal tabas Haavat osaline halvatus. Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse,
2263 1345 Agur Hendrik Viljandi 05:22:59 M40 2151 2699 Alamaa Andres Harju 05:06:20 M40 694 2227 Allekõrs Valmar Tartu 03:40:41 M40 2078 2515 Alus Aldis Tallinn 04:58:36 M40 1596 1540 Annilo Tarmo Tartu 04:25:37 M40 158 262 Antoniak Marek Harju 03:07:27 M40 502 865 Aria Sven Tartu 03:31:05 M40 452 1438 Asmus Hans Tallinn 03:28:04 M40 134 403 Aun Martin Pärnu 03:05:30 M40 Oksana Perova 13.11.2009 973 1089 Balasaitis Giedrius Leedu 03:55:00 M40 1199 2623 Balickij Igor Leedu 04:05:08 M40 470 534 Baranovskis Guntars Läti 03:28:59 M40
7. Kirjeldage ohte, mis võivad ohustada Eesti riiki. 8. Arutlege, kuidas on rahvusvaheline terrorism mõjutanud Eestit. 9. Selgitage, mida tähendab kollektiivse kaitse põhimõte. 10. Kuidas langetatakse NATOs otsuseid? Kirjandus Eesti Vabariigi põhiseadus. A ja O taskuteatmik. NATO. Tallinn, 2004. Almann, L. Eesti riigikaitse juhtimine. Tallinn, 2003. ! Asmus, R. NATO avanemine. Tallinn, 2005. Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioo- nid 19952005. Tallinn, 2005. Turvalisema maailma poole: meie jagatud vastutus. Ohtusid, väljakutseid ja muutusi käsitleva [ÜRO] kõrgetasemelise paneeli aruanne. Eesti Vabariigi Kaitseministeerium, 2005. Valik riigikaitsealaseid artikleid. Kaitseministeerium, 2005. Uuenev NATO. NATO, 2004. www.eata.ee
demonstreerida oma kangelaslikkust. Legendi sünnile aitasid kaasa ka need, keda Schindleril tegelikult päästa õnnestus. Nimekirjad küll eksisteerisid, kuid need koostas Crowe’i andmetel juudi rahvusest korrumpeerunud salapolitsei ohvitser Marcel Goldberg ning enamikku nimekirjadesse kantutest Schindler ei tundnudki. Fakti, et Schindleri nimekirja tegelikult ei olnud, kinnitas ka Schindleri ekspert Saksamaa ajaloomuuseumist, Ernst Asmus. Virumaa nädalaleht. 28.01.2005. Küsimused 1. Miks on S. Spielbergi kogu film must-valge, aga üks detail värviline? 2. Mis võis põhjustada Schindleri muutumise pealtvaatajast päästjaks? 3. Schindler palus end matta Jeruusalemma? Mis võis olla selle põhjuseks? 4. Arutlege, kas filmi „Schindleri nimekiri“ võib pidada müüdiks või looks kangelasest. 82
annaabi.ee 
