50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 68 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
101 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eva-Kristi Rea
Õppematerjali autor
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps
AINE NIMI Arengupsühholoogia AINE KOOD SOPH.00.283 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane: - omab teadmisi motoorse, kognitiivse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu kohta; - oskab kirjeldada eri arengustaadiumides olevaid inimesi (alates imiku-, lapse-ja murdeealistest kuni täiskasvanute ning vanadeni); - omab ettekujutust selle kohta, kas on tegemist normaalse arenguga või võib olla tegemist arenguprobleemidega. ÕPPEMATERJALID H. Gleitman, J. Gross & D. Reisberg (2014). Psühholoogia. Tartu: Hermes. Lk 643-697. TEEMAD Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt KORDAMISEKS J. Piaget’ teooriale. Kaasaegsed täiendused
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus:
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast
Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid