25. Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 26. Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 27. Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus? 28. Mis on silumiinid? Kus neid kasutatakse? 29. Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse? 30. Mis on monelmetall ja missugused omadused muudavad tema kasutamise merevees väga sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36. Mis on tihedus, kuidas ta sõltub temperatuurist ja millist infot ta annab kütuse kohta? 37. Mida iseloomustab kütuse viskoossus ja kuidas seda määratakse? 38. Mis on leekpunkt? Millist infot ta annab? 39. Mis on hangumistemperatuur, mis põhjustab kütuse hangumist? 40
Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel). Vask ja vasesulamid. Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks.
erinev. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Faasisiirde tagajärjel muutub aine struktuur. - sulamite kristalliseerumine; Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Ainult üksikud metallid, näiteks raud ja tina, vask ja tina, praktiliselt ei lahustu vedelas olekus, moodustades kaks erinevat vedelfaasi kihti. Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub, nagu puhastel metallidelgi, teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumisprotsess kujutab endast kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Seetõttu on püsivate
materjal hävib. 8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Tihedus Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Metallid liigitatakse tihedusest lähtuvalt: kergmetallid ja -sulamid: tihedus on alla 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti jt.) keskmetallid ja -sulamid: tihedus 5000...10 000 kg/m3 (Fe, Cu) raskmetallid ja -sulamid: tihedus ületab 10 000 kg/m3 (Pt, W, Mo, Pb, jt.) Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeim on magneesium, raskeim aga plaatina. Näiteid metallide tihedusest: magneesium: = 1750 kg/m3; alumiinium: = 2700 kg/m3; titaan: = 4540 kg/m3; tsink: = 7140 kg/m3;raud: = 7870 kg/m3; vask: = 8930 kg/m3; plii: 11340 kg/m3; kuld: 19320 kg/m3; plaatina: 21400 kg/m3. Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi:
reaktsiooni, milles materjal hävib. 8. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Tihedus- nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Metallid liigitatakse tihedusest lähtuvalt: kergmetallid ja -sulamid: tihedus on alla 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti jt.) keskmetallid ja -sulamid: tihedus 5000...10 000 kg/m3 (Fe, Cu) raskmetallid ja -sulamid: tihedus ületab 10 000 kg/m3 (Pt, W, Mo, Pb, jt.) Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeim on magneesium, raskeim aga plaatina. Näiteid metallide tihedusest: magneesium: ρ= 1750 kg/m3; alumiinium: ρ= 2700 kg/m3; titaan: ρ= 4540 kg/m3; tsink: ρ= 7140 kg/m3;raud: ρ= 7870 kg/m3; vask: ρ= 8930 kg/m3; plii: 11340 kg/m3; kuld: 19320 kg/m3; plaatina: 21400 kg/m3. Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi:
vähenevad ülevalt alla. Aatomite polariseeritavus vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aaomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel. 2. Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. Inertpaari efekt on omadus moodustada ioone, mille laeng on kahe võrra väiksem valentselektronide arvust. Õhus kuumutamisel moodustab tina tina(IV)oksiidi, aga plii aatom moodustab kõigest plii(II)oksiidi, kui ta asub IVA rühmas. In 4d 10 5s2 5p1 seda ühte on lihtsam loovutada ja jääbki siis kas In+ või In3+ samamoodi on Ga'ga. In: 4d105s25p1 In+, In3+ Tl: 5d106s26p1 Tl+, Tl3+ Annavad elektrone ära, kuna tahavad ioone moodustada. 3. Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis-aluselised omadused ja
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26
Kõik kommentaarid