TERAVILI Kõige vanem ja kuulsam teravili on kindlasti oder: Sotimaal kasutatakse idandatud otra, Iirimaal idandatud ja tavalise odra segu. Otra on hinnatud juba vanadest aegadest peale ja ta on tihti sattunud ka vermitud müntide peale. Võimalik, et vanad egiptlased tegid oma esimesed õlled juba ammu enne Kristuse sündi. Ju see on odra võime kasvada suhteliselt vaesel, vähese lämmastikusisaldusega pinnasel, mis teeb ta nii sobilikuks alkoholi kääritamisel. Isegi enamikule rukkiviskidest lisatakse pisut otra. Ka odrasorte on erisuguseid: kui sotlased eelistavad kaherealist, siis rukki- ja Bourboni viski valmistamisel lisatakse kuuerealist otra. Aretatud on ka odrasorte, mille saagikus on suurem, samas ei sobi need nii hästi viskitootmiseks, sest nad sisaldavad palju lämmastikku, mis mõjutab omakorda viski maitset
Konjakisõnastik ALAMBIC- nii nimetatakse anumate ja seadmete kogumit, mida kasutatakse konjaki valmistamisel toorveini destilleerimiseks. BNIC- (Bureau National Interprofessionnel du Cognac) konjakitootimise ametlik järelvalve- ja kontrollorganisatsioon. BONNE CHAUFFE- teine destilleerimine. BOUILLEUR- destilleerimisanum. BROUILLIS- esimene destillaat, mille valmistamiseks kulub umbes 12 tundi BRANDY- Euroopa reeglite järgi igasugune alkohol, mis on destilleeritud veinist ja on vähemalt 1 aasta laagerdunud tammeanumas. Minimaalne alkoholisisaldus peab olema 36% vol. (mahuprotsenti). Inglisekeelsetes maades kasutatakse tihti ekslikult konjaki sünonüümina. CAISSE- kast: kommertslik mõõt, mis sisaldab kaksteist 24 untsist pudelit 40- mahuprotsendilist konjakit. Kasti kogumaht on 8,4 liitrit, millest puhta alkoholi kogus on 3,36 liitrit. CHAI-laoruum (nn. Kelder), kus toimub konjaki laagerdumine tünnides.
Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.
mis erineb oluliselt teistele brändidele omasest staatilisest laagerdamisest, võimaldab joogi küpsemisprotsessi lühendada ning garanteerib stabiilse maitsega lõpptulemuse. Brandy de Jerez 'i tähistuses näitab vanust sõnaline märge: 12 a laagerdunud lihtsaim brändi Solera 35 a laagerdunud Solera Reserva üle 5 a laagerdunud Solera Gran Reserva Dzinni baasiks on neutraalne, harilikult viljast destilleeritud alkohol, millele annavad spetsiifilise lõhna kadakamarjad. Kõigis dzinni nimele pretendeerivates jookides peab olema äratuntav kadakamarja lõhn ja maitse, muud kasutatavad maitseained võivad varieeruda. Täpsed retseptid on iga tootjafirma saladuseks. Komme maitsestada alkoholi kadakamarjadega on pärit hollandlastelt. Rotterdami sadamast ning selle lähiümbrusest sai mitmeks sajandiks dzinnikaubanduse keskpunkt, kust jook mujale
Rummi valmistamine: *Suhkruroog laasitakse lehtedest *Suhkruroo purustamine *Mahla töötlemine viskoosseks siirupiks *Siirupi kuumutamine (toimub granuleerimine) *Granuleeritud siirupi panemine augustatud seintega vaatidesse *Tsentrifuugimine (eraldub veniv melass) *Melassi segamine veega ja lisatakse käärimisstimulaator *Meski kääritatakse *Meski destilleerimine 19.LINNASEVISKI Linnaseviski on kokku segatud erinevatest ühelinnaseviskidest. See on nö. Puhas linnaseviski (vatted malt või pure malt whisky). Shoti linnaseviskid on enamasti tugevalt isikupärased. Linnaseviski alkoholiprotsent on 43% vol. Linnaseviskit valmistatakse ainult teravilja linnastest. 20.SEGUVISKI (BLENDID) Seguviski saadakse ühe või mitme linnaseviski segamisel teraviljaviskidega. Seguviski mekk on linnaseviskist leebem, seepärast sobib rohkemate erimaitsetega ja sp. Levinuim viski maailmas. Poes olevad seguviskid koosnevad 15% linnaseviskist ja 85% muust teraviljaviskist. 21.AMEERIKA VISKI
Kokteil koosneb Alkohoolsest põhjast, mis näitab joogi tüüpi (dzinn, viin) ja pehmendavast maitsejoogist (liköör, vermut, bitter), peale selle võivad esineda ka mõningad maiste ja vätvirõhud. Kokteili serveeritakse alati kõrge jalaga klaasist, et käsi ei soojendaks jooki st. Et peaks alati hoidma jalast kinni.Klaasi peaks mahtuma 69cl. SOUR. Sour on segu magusast, hapust ja kangest ning on aluseks paljudele jookidele. Magus on suhkruvesi, hapu on sidrunimahl ja kraade annab kange alkohol. Maht on 13 ja 20cl vahel tegemist on shortdringiga. Serveeritakse sirges klaasis, ilma jalata, mille maht on 1520cl. COLLINS. See on üks paljudest joogitüüpidest, mis baseerub sour'il, aga erineb sellepoolest, et seda lahjendatakse soodaveega. Collins on kõige mahukam longdrink, mis võib sisaldada kuni 35cl jooki. Collins klaas peaks mahutama kuni 35cl ja olema sirge ning lihtne. GROKK
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis, teobromiin kakaos ja sokolaadis, nikotiin tubakas. Glükosiide ja alkaloide esineb rikkalikult mitmesugustes ravimtaimedes. Ekstraktiivained on seedetegevust ergutava toimega. Neid leidub lihas ja kalas. Toitainete hulka kuuluvad veel värvained, lõhnaained (eeterlikud õlid), parkained (taniin) ja alkohol (etanool). Inimorganismile kõige vajalikumad ehk asendamatud toitained on vesi, täisväärtuslikud valgud, taimsed rasvad, mineraalained ja vitamiinid. Nendest oleneb põhiliselt toiteväärtus. Kõrge toiteväärtusega on puu- ja köögiviljad, piimasaadused, munad, liha, maks ja kala. Madalam toiteväärtus on ühekülgsetel, rafineeritud toiduainetel suhkur, tärklis, toidurasvad. Nn. asendatavad toitained on mittetäisväärtuslikud valgud, loomsed rasvad ja süsivesikud
kuivtoiduseguna ning saadaval igas lemmikloomapoes ja ka toidukauplustes. Segutoit on küllalt mitmekesine ja sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraale. Toidupoes on müügil kuivatatud heina, tervislikke täistoite jänestele, merisigadele, tsintsiljadele ning toite, mis on mõeldud kõikidele närilistele. Suuremad näriliste toidu tootjad on Vitakraft ja Riga. Hiirtele ja rottidele võib anda ka koera närimiskonte. Lindude toit Lindude põhiliseks toiduks on seemned. On teraviljad, mille hulka kuuluvad hirss, kanaari paelrohi ja mitmesugused tangud, mis sisaldavad suhteliselt palju süsivesikuid ja vähe rasvu. Teisalt on õlitaimede seemned, näiteks kanep, päevalill, maa- ja seedripähkel. Nendes seemnetes on rohkem õlisid ehk rasvu kui süsivesikuid. Tavaliselt sisaldavad seemnesegud mõlemat tüüpi seemneid. Hirsiseemned on äratuntavad ümmarguse kuju ja kahvatukollase kuni punaka värvuse järgi. Kanaari paelrohu seemned on aga ovaalsed ja teritunud tipuga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
