ANNI LARIN
1. Iseloomusta
maailma riikide jagunemist eri rühmadeks peale II ms (rühmad,
riigid, maj. iseloomustus) Demokraatlik ja kommunistlik. USA ja
NL. Arenenud tööstusriigid(USA, Kanada , Lääne-Euroopa, Jaapan),
Sotsialistlikud riigid(NL, Ida-ja Kesk-Euroopa kom.riigid; Hiina,
Põhja-Korea) ja Arengumaad ehk Kolmas Maailm( Aasia , Aafrika,
Ladina-Ameerika).
2. Mis on
heaoluühiskond? Mis riikides see kujunes? Tunnused. Jaapan,
Lääne- Saksamaa, USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Itaalia. Kõrge
elatustase, tervishoiu süsteem, tugev sotsiaal-ja abisüsteem,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anni .
Õppematerjali autor
valiti üldiste valimiste teel. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Muu hulgas kuulutas põhiseadus ka seda, et Jaapan ei lahenda enam rahvusvahelisi tüliküsimusi sõjalisel teel. 16. Mis on Jaapani ime? Tänu millele see võimalikuks osutus? Jaapani ime on ühtlasi ka Jaapani majandusime. See on Jaapani majanduse ülikiire(võrreldes teiste arenenud riikidega 2-3 korda kiirem) taastumine ning areng-kasv ning üsna pea oli ta majanduslik suurriik (seda Koera sõja päevil) See osutus võimalikuks tänu sellele, et USA tarnis Jaapanilt sõjatehnikat. 17. Millised olid Jaapani suhted USA, NSVL ja Hiinaga? USA Jaapani välispoliitika eesmärgiks oli arendada just USAga koostööd. Seda eelkõige majanduses.
Rootsi sotsiaaldemokraatide ümberkorraldused enne II MS: Seati siis töötukindlustus, peretoetused ja puhketasud, kehtestati 8-tunnine tööpäev jne 49.Sõjajärgne majandus: Rootsi arendati tööstust veelgi, hakati oma toodangut välismaale müüma.Kujunes tugevale majandusele toetuv heaoluühiskond. Norra töötati innukalt sõjatagajärgede kõrvaldamiseks.70-ndate keskpaigani oli suurimaks rikkuseks kala, kuid peale nafta-ja maagaasi kasutusele võtmist sai Norrast kiiresti rikas tööstusriik. Soome kohustus maksta sõjahüvist sidus Soome tööstuse ja ka põllumajanduse tihedalt idapoolse turuga.See võimaldas neil oma tooteid üsna lihtsalt turustada.Soome majanduslik seis paranes. Taani majandus rajati peamiselt põllumajandusele.Kuna sõjast väljuti suuremate purustusteta, suudeti majanduse sõjaeelne arengutase kiiresti taastada ning ka ületada. Island põhiliseks elatusallikaks jäi kalandus.Island muutus tähtsaks Euroopa ja Ameerika vaheliseks liiklussõlmeks
Eesti abilisteks olid ühel või teisel moel teisedki põhjamaad.Pärast balti riikide iseseisvumist tugevnesid Eesti ja põhjamaade suhted. Eestiti külastas isegi Taani ja Rootsi kuningapaar, et avaldada toetust. Eestlasi, rootslasi, soomlasi seob ka ühine tragöödia. 28.septembril 1994. aastal uppus Soome ranniku lähedal reisparvlaev Estonia, mis oli teel Stocholmi. Vaatama mõningatele raskustele on suhted Eesti ja Põhjamaade vahel arenenud pidevalt tõusvas joones. Nad on saanud Eestile lähedasteks ja usaldusväärseteks partneriteks.
Selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riigi ning Saksa rahva esindaja. - Rõhk oli tihedal koostööl USA ja teiste Lääne riikidega. Põhjamaade majandus ja välispoliitika: RIIK VÄLISPOLIITIKA MAJANDUS ROOTSI - Neutraliteedi poliitika - Puudusid sõja purustused - Erapooletus - Varustasid teisi riike kaupadega - Põhjamaade Nõukogu liige - Arenenud turumajandus - Astusid Euroopa Liitu NORRA - Loobusid Neutraliteedi poliitikast - Nafta- ja maagaas on majanduse - Ühinesid Marshalli plaaniga alused - Astusid NATO liikmeks - Kalandus - Põhjamaade Nõukogu liige SOOME - Liitus Põhjamaade Nõukoguga - Eksport NSVL-i - Hoidsid häid suhteid NSVL-iga
aastate algul algatatud kommunistide- ja juudivastane poliitika Hallstein'i doktriin liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasakpoolsete vastu rünnak,
Kordamine ajaloo kontrolltööks 4.märts Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel? (vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3
ebaõnnestumine, positsioonisõja algus Tannenbergi 1914, Idarinne saksa-vene rindel Hindenburg/Luddendorff purustasid ühe vene armee, teine taandus Ida-Preisimaal Ypres’i 1915 aprill, Läänerinne esimene mürkgaasi kasutus, sakslaste keemiarelv Somme’i 1916 sept, Läänerinne esimesed tankid, kokku 1,3mlj hukkunut Jüüti merelahing 1916, Läänerinne Taani rannikul, mere ajaloo suurim rinne 7. Eluolu sõja ajal ● Naiste tähtsuse tõus kuna mehed sõjas ● Suur osa inimesi rindel ehk kehtestati töökohustus ● Varisesid kokku türgi, austria-ungari, venemaa ● Formuleerus kindel peremudel (naine kodus, mees tööl) ● Aja möödudes sõja romantiseerimine vähenes, sest sõda venis pikemaks -> tüdimus pahameel, vigastused ● Sallimatus muulaste vastu ● Riigil suur osa majanduses, saksa majandusblokaad
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid