Ajaloo konspekt (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse muinasajaks ?
  • Mis on aletamine (alepõllumajandus) ?
  • Mis on vahetuskaubandus ?
  • Mis on vahenduskaubandus ?
  • Millal ja kelle poolt asutati Riia linn (1201) ?
  • Millised alad olid tuntud Liivimaana ?
  • Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks ?
  • Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis ?
  • Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile ?
  • Mis on reduktsioon ?
  • Millal kapituleerus Tallinn ?
  • Mis on reduktsioon ?
  • Mida veeti välja, mida sisse ?
  • Mis on restitutsioon ?
  • Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge ?
  • Millal asus troonile Aleksander III ?
  • Millal hakkas ilmuma Pärnu Postimees ?
  • Millal loodi laulu- ja mänguselts "Vanemuine loobi kannelt" ?
  • Millal vabastati Liivimaa lõplikult pärisorjusest ?
 
Säutsu twitteris
MUINASAEG EESTIS
Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul.
Muinasaeg jaguneb järgmiselt:
1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. )
Esimesed asupaigad Eestis:
Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967)
Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist , kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni.
Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega.
Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist.
2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. )
Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud
võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirkonnast. 4000 a.
paiku e. Kr. levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Viimaseid tehti kammi meenutava esemega. Siit nimetus- kammkeraamika kultuur. Oletatakse, et selle kultuuri asutajad olid eestlaste eelkäijad.
Umbes 3000 a. paiku e. Kr. hakkas Eestis levima uus kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega. Kasutati hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirveid, mis meenutasid venet ehk paati. Siit nimetus-nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Selle kultuuri asutajateks loetakse lätlaste ja leedulaste eelkäijaid.
Nooremal kiviajal hakati tegelema algelise maaviljelusega, karjakasvatusega. Asustus kaugeneb veekogudest.
3. Pronksiaeg (1800-500 e. Kr). Eestise toodi esimesed pronksesemed. Eestis pronksi ei toodetud kuna puudusid tina ja vask. Tekivad kindlustatud asulad, üksiktalud, põllumaa eraomand .
Pronksiaja lõpupoole hakati asulaid ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kiviseintega. Oli kogunenud vara, mida vaenlastel põhjust himustada ja endal kaitsta. Ühe asukoha järgi Saaremaal kutsutakse kogu seda kultuuri Aslakultuuriks.
4. Rauaaeg (500 e. Kr-1200 p. Kr. )
Süveneb varanduslik ebavõrdsus. Tekib kohalik rauatootmine, arenevad kaubandus ja käsitöö, üleminek kolmeväljasüsteemile. Ehitatakse linnuseid. Kihelkonnad liituvad maakondadeks.
Eestis tuntakse kokku umbes 120et muinaslinnust, mis jagunevad nelja rühma:
1. Mägilinnused. Rajati igast küljest looduslikuslt kaitstud küngastele(Otepää mägilinnus).
2. Neemik linnused . Püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast oli ta looduslikult kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall (Rõuge linnamägi).
3. Kalevipoja sängitüüpi linnused. Otstele tuli rajada vallid ja kraavid , külgedelt olid looduslikult kaitstud kuna rajati voortele ( Alatskivi kalevipoja säng).
4. Ring-vall linnused. Ümber kogu linnuse õue rajati kunstlik vall. Põhiliselt püstitati sääraseid Lääne-Eestis Saaremaal. Rahvasuus tunti neid maalinnadena ( Valjala maalinn Saaremaal).
Muinasaja lõpuks, 12-13 saj. vahetuseks oli enamvähem kogu Eesti ala asustatud. Elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni.
Võrdluseks:Lätis 200 000; Leedus 250 000; Rootsis 450 000-500 000; Soomes alla 100 000; Venemaal 7, 5 milj. ; Saksamaal 8 milj. inimest.
Eestlaste koduks oli regielamu, milles olid ühe katuse alla koondatud elu-, töö-ja viljakuivatusruumid. Peamiseks tegevuseks oli põllundus ning peamiseks põllunduskultuuriks suvi-ja talirukis. Kasvatati ka nisu, uba, naerist, hernest, lina ja kanepit.
Maa suurust arvestati adramaades , mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga.
Talud olid valdavalt üheadramaased. Karja, heina ja metsamaad olid küla ühisvalduses. Palju töid tehti ühiselt talgute korras. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks. Põlluharimises tuli vana kaheväljasüsteemi kõrval talirukki levikuga alates 11. saj. aina enam kasutusele kolmeväljasüsteem, mille puhul üks osa põldudest oli talivilja, teine suvivilja ja kesa all (puhkas). Koduloomadena peeti veiseid, sigu , lambaid , kanu ja hobuseid. Peamisteks töö- ja veoloomadeks olid härjad. Laienes kaubavahetus naabritega . Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lõuna ja läänerannikut Venemaa linnadega. Tegeleti ka vahenduskaubandusega ja vahetuskaubandusega. Novgorodi ja selle tagamaid varustati viljaga. Vilja eest saadud karusnahad, vaha ja muu toormaterjal viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Kaubateede äärde tekkisid linnalised asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduslinnaks kujunes Tallinn, mida on esmakordselt oma 1154 aastal valminud maailmakaardil nimetanud Araabia õpetlane Abu Abdallah Muhammad al- Idrisi Koluvani nime all.
Eestis polnud 13. saj. algul veel oma riiki. Ühtse riigi asemel oli Eestis 8 maakonda : Läänemaa, Revala, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Kihelkondi oli Eestis umbes 45.
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)
Jaguneb kolmeks perioodiks:
1)1208- 1212
2) 1215 - 1222
3)1222-1227
1) #Sakslaste sissetung Eestisse (1208), Latgalide ja Sakslaste rüüsteretk Ugundisse. Ugundi -sihipärase vallutuse esimene ohver. Otepää-Ugandi tähtsaim keskus.
#Võnnu linnuse (Césis) piiramine eestlaste poolt (sügis, 1210 )
#Ümera lahing (1210)(järgmisel päeval pärast Võnnu piiramise lõpetamist)eestlased
Saavutasid võidu
#Viljandi piiramine sakslaste poolt ( 1211 ), piirajatega sõlmiti rahu.
#Eestlaste retked (1211), Toreida vaherahu (1212)
#Suhted venelastega. 1210-Novgorodi vürst Mstislav Uljase ja Pihkva vürsti Vladimiri väed piiravad 8 päeva Otepää linnust.
1212 – Mstislav Uljas uuesti Eestis.
2) #Sakslaste rüüsteretked 1215 a. algul Põhja-Läänemaale ja kevadel Sakalasse.
#Ugandi ja Sakala alistuvad (1215)
#Võit Sakslaste üle Otepää all. Võit saavutati koos vanelastega
#Madisepäeva lahing (21. sept. 1217 ). Langes Lembitu . Suri Kaupo .
#Taanlased vallutavad Põhja-Eesti (1219)
# Lihula all purustatakse Rootslased ( 1220 )
3) #Taanlased maabuvad Saaremaal, kuid saarlased sunnivad nad lahkuma (1222)
#Eestlaste üldine pealetung ( 1223 ). Vabastatakse Varbola linnus, Viljandi, Otepää, Tartu. Kogu maa, välja arvatud Tallinn, saadakse oma valdusse.
# 8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma.
#Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatśko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu.
#Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine .
Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud.
Pärast vabadusvõitlust :
1917 toimus revolutsioon , kubermanguks sai Jaan Poska .
Põhja-Eesti oli vallutatud Taanlaste poolt, nimetati Eestimaaks või Harju Viruks.
MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL
Talurahvaolukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis.
Peale ülestõusu arvestasid feodaalid talupoegade õigustega märksa vähem, kui enne ülestõusu.
15. sajandil hakkas Lääne-Euroopas arenema manufaktuurtööstus ja kasvasid linnad. Seetõttu suurenes teravilja sisseveo vajadus. Lääne-Euroopa (eriti Madalmaade) kaupmehed külastasid sageli Eesti sadamaid ning maksid hästi vilja, eriti rukki eest.
16. sajandi keskpaigus suurenes mõisate arv Eestis juba 500-le.
Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurenemise üle ning tõsteti talurahva koormisi. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas asikohale tõusma teoorjus , seda eriti eramõisates. Ordu- ja piiskopmõisates jäi endiselt tähtsamateks loonusrent . Kümnis oli juba neljandik saagist.
Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu:
esitati kaebusi mõisnike peale;
ei täidetud koormisi;
hakati vastu mõisasundjale;
asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome).
16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid välja nõudma ja tagasi tooma . Põhimõte „mees või võlg“-talupoja vastu võtnud mõisnik pidi kas tagastama talupoja eelmisse kohta või ära maksma tema tasumata koormised . 15 saj. teisel poolel seati ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks.
16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada.
Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune.
Adratalupoegade kiht oli arvukam . Tulude suurus ½ kuni 5 adramaani (15 saj. adramaa -8-12 ha). Suuremates taludes olid palgal sulased ja teenijatüdrukud, kes käisid ka teomeestena mõisas.
Üksjalgade kiht tekkis seoses uute maade kasutuselevõtmisega 14. sajandil. Üksjalgadeks olid enamasti adratalupoegade nooremad pojad, kes ei mahtunud isakoju ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üles jalapäev nädalas (ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised) 16. sajandil parandas Vana- Liivimaa üldine jõukus ka talurahva olukorda võrreldes eelmise sajandiga. Hea läbisaamise korral mõisaga võis keskmises adratalus olla -5 tööjõulist meest ning mitmeid koduloomi.
Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks).
15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le.
Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel.
Eestlaste vaimuelu.
Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn ( Antonius )-koduloomade, sigade kaitsejanna-kes täitis haldja nrolli eraldi igas talus, kus koguti andmeid erilistesse Tõnni vakkadesse.
14. saj. kanti veel muinasaegseid nimesid. 15 saj. lõpul saadi eesti keelde mugandatud kristlikke nimesid (Andres, Jaan, Mart, Mihkel).
13 saj. asendati põletusmatused surnute matmisega kirikute juurde (rohkesti maeti ka kõlakalmetesse).
Austus esivanemate hingede vastu.
Ristiusu kaudu jõudis usk taevasse ja põrgusse ning kurjadesse jõududesse.
Uueks harjumatuks põhimõtteks oli kaks vastandit: hea ja kuri, vale ja õige.
Katoliku jumalateenistused olid ikka veel ladinakeelsed. Ordu aja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust.
VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI
SISEPOLOIITIKA
1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347
a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile.
14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit).
Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa- Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel.
1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti.
15. saj. jätkusid Vana-Liivimaal sisevõitlused, kus Saksa ordu oli jäänud Poola ja Leedu ühendvägede alla.
Sisemisi küsimusi lahendati kogunemistel.
1421. aastal hakati pidama maapäevi, kus lahendati poliitilisi küsimusi.
1435. aastal olid esindatud 1)Riia peapiiskop, 2)vasallide esindajad, 3)ordumeister ja –ametnikud, 4)Riia, Tallinna, Tartu esindajad.
Maapäevi peeti Valgas või Volmaris.
VÄLISPOLIITIKA
14. saj. Vana-Liivimaa seisund halvenes. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid.
Liitusid Skandinaaviariigid.
KORDAMISKÜSIMUSED
  • Eesti inimasutuse vanus.
  • Mida nimetatakse muinasajaks?
  • Vanimad asulapaigad Eestis.
  • Kunda kultuur.
  • Kammkeraamika kultuur.
  • Nöörkeraamika e. venekirveste kultuur.
  • Aslakultuur.
  • Peamised alatusalad muinasajal.
  • Mis on aletamine (alepõllumajandus)?
  • Linnuste suuremad rühmad.
  • Mis on vahetuskaubandus?
  • Mis on vahenduskaubandus ?
  • Mis on adramaa?
  • Kolmeväljasüsteemi olemus.
  • Kihelkonnad ja maakonnad .
  • Muistse vabadusvõitluse periood.
  • Millal ja kelle poolt asutati Riia linn (1201)?
  • Ümera lahing (millal, kes võitis, kelle vahel).
  • Madisepäeva lahing.
  • Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses.
  • Millised alad olid tuntud Liivimaana?
  • Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks?
  • Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis?
  • Jüriöö ülestõus.
  • Talupoegade kihid 14. -16. saj. .
  • Gildid ja tsunftid.
  • Usupuhastus ehk reformatsioon .
  • Esimesed eestikeelsed trükised.
  • Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel .
  • Liivi sõda, põhjused, tulemused.
  • Eesti kolme kuninga valduses.
  • Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile?
  • Mis on reduktsioon ?
  • Talupoegade kohustused rootsi ajal.
  • Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel .
  • Tartu ülikooli asutamine(1632).
  • Põhjasõda (põhjused, tulemused).
  • Millal kapituleerus Tallinn?
  • Esimesed eestikeelsed trükised.




    KORDAMISVASTUSED
  • -9500 aastat
  • -8500 aasta pikkune periood 8000 a. eKr. Kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12 saj. lõpul
  • Pulli asula, 9000 a. algusest eKr. – Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, Kunda jalamägi, Lammasmägi, 7000 a. keskpaigast eKr.
  • Kunda – kultuuri kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. See kultuur hõlmab ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab teatud territooriumi asukate etnilist ühtekuuluvust, tegevusalade ja eluviiside sarnasust . Kunda kultuur levis kõigis Läänemere idaranniku maades(asulad veekogu ääres).
  • Kammkeraamika kultuur kujunes välja Laadoga järve ümbruses ning levis Läänemere idarannikule. Tulenes uuest savinõude valmistamisviisist, kus välispinda kaunistati lohukeste ning täketega, mida tehti kammi meenutava esemega.
  • Nöörkeraamika e. venekirveskultuur tuli seoses uute hõimude Eestisse saabumisega – 2200 a. eKr. Nimetus tuleb nende poolt laenutatud vene e. paati meenutavate lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirvestest. Iseloomulikud olid ka nöörjäljenditega savinõud ning uued matmiskombed (maaviljeluse algus).
  • Asla kultuuri nimetus tuleb kõige tuntumast kindlustatud Asva asulast Saaremaal (9 – 6 saj. eKr. ) Pronksaja keskel, asulaid piirati palkide ja müüriga, oli kogunenud kaitsmist vajavat vara (pronks, loomakarjad)
    8. Peamised elatusalad muinasaja alguses olid kalastamine, küttimine ning
    korilus . Muinasaja lõpuks põllundus, kaubavahetus, kaubavahendus, karjakasvatus
    9. Alepõllundus – mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama,
    põletati ära, tuhk jäeti väetiseks, mõned aastad kasvatati saaki, siis lasti
    mets peale kasvada.
  • Linnuste suuremad rühmad:
    1. mägilinnused – igast küljest kaitsesid looduslikud künkad. Otepää mägilinnus
    2. neemiklinnused püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale oli
    looduslikult kolmest küljest kaitstud. Rõuge Linnamägi
    3. Kalevipoja säng, rajati vooskele, otsad kaitsti vallide ja kraavidega.
    Alatskivi Kalevipoja säng.
    4. Ringvall – linnused. Kogu linnuse ümber rajati kunstlik vall, rahvasuus
    maalinnad Saaremaal ja Lääne – Eestis, Valjala maalinn
    11. Vahetuskaubandus – kaup vahetati kauba vastu, sisse toodi hõbedat,
    pronksi, rauda, soola, paremaid relvu, peenemaid riidesorte, jms.
    luksuskaupu – läänest, vastu vahetati karusnahku ja raha.
    12. Vahenduskaubandus – Novgorodist ja mujalt saadud toormaterjal müüdi kasudega edasi.
    13. Adramaa – sellega arvestati maa suurust, põllumaa, mida suudeti harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga
    14. Kolmeväljasüsteem – põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili, kolmas oli kesal (kuni 19 saj. )
    15. 19 saj. alguses oli -45 kihelkonda (välisolu tõttu olid need liitunud maakondadeks)
    8 maakonda:Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
    16. 1)1208-1212 2)1215-1222 3)1222-1227
    17. 1201 a. piiskop Alberti poolt
    18. Ümera lahing – eestlaste ja sakslaste vahel 1210 a. , Ümera jõe ääres. Eestlased võitsid ülekaalukalt
    19. Madisepäeva lahing. 21. sept. 1217 a. Langes Lembitu Kaupo, sai surmavalt haavata. Eestlaste ja sakslaste vahel, sakslased võitsid.
    20. Vastastel oli sõjaline ülekaal, ordurüütlitel oli sõjalise väljaõppe kogemused ning parem relvastus, sõdurite tagavara. Eestlastel oli vaenlasteks ka Taani ja Rootsi. Eestlastel oli riik välja kujunemata , maakondade vahelised sedemed olid nõrgad, hale koostöö naaberrahvastega.
    21. Liivimaana olid tuntud Eestis ja Lätis vallutatud alad (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti alad).
    22. Eestimaaks nimet. Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit.
    23. Feodaalse killustumise ajajärk – Vana-Liivimaa aeg; Eesti keskaeg; orduaeg
    24. Jüriöö ülestõus 1343-1345 algus 23. aprill 1343 a. põletati maha mõisad ja kirikud; tapeti kätte saadud sakslased.
    25. Adratalupojad – erineva suurusega pool kuni 5 adramaad, sulased ja teenijatüdrukud (käisid teomeesteks).
    Üksjalad – enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale.
    Vabatalupojad – väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi.
    26. Gild – jõukate kaupmeeste ühendus tsunft – käsitööliste ühendused
    27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse.
    28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus – Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel
    24. „Liivimaa kroonika“ Balthasar Russow , Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu-olu.
    30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 – 1583 a.
    Põhjused:
    #Venemaa välispoliitika – allutada Läänemere idarannik
    #Vana – Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus
    #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada
    Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel.
    30. Eesti kolme kuninga valduses:
    Lõuna-Eesti – Poola valduses. Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada – jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine – katoliiklus – vastureformatsioon – jesuiitide ordu.
    Põhja-Eesti – Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad Rootsi riigi käsutuses – haldas Tallinnas kuberner (sõjapealik; linnuste korrashoid, kaitse; vägede moonastamine; transport; riigitalupoegade maksude laekumise valvamine ja kuninga poolt valitud nõunikud. Mõisad Rootsi suguvõsa liikmetele. Rootsi kuningad – talupoegade peksmise vastu, inimõigusede, - pojad koolidesse, võrdõiguslikkus, Rootsi riigipäeval – asindatud kõik seisused , samuti talupojad.
    Saaremaa – Taani valduses. Kinnitati aadli senised eesõigused, rüütelkonna mõju väiksem kui mujal Eestis. Enamik maast riigi valduses (2/3 ja 1/3) reduktsioon – riik võttis mõisnikelt maa tagasi; talupoegade õigused suuremad.
    ROOTSI AEG
    Liivi sõja käigus sattus Eesti kolme kuninga võimu kuninga võimu alla.
    1561 – Põhja Eesti langes Rootsi kuninga võimu alla (vabatahtlikult).
    1561 – Lõuna Eesti läks Poola kuninga võimu alla.
    1559 – Saaremaa läks Taani kuninga võimu alla.
    1629 – Lõuna Eesti läks Rootsi alla.
    1645 – Saaremaa läks Rootsi alla.
  • Eesti rahvariik pärast Liivi sõda?
  • Mis on reduktsioon?
  • Mõisate arv Eestis?
  • Talupoegade kohustused rootsi ajal.
  • Linnade ja kaubanduse allakäik.
  • Mida veeti välja, mida sisse?
  • Lutheri usu muutumine valitsevaks usuks Eestis.
  • Foseeritud tegevus rahva arendamise nimel
  • Tartu ülikooli avamine .
    1. Ennem sõda oli eestlasi ligikaudu 250 000-280 000, kellest suurem osa olid talupojad.
    1620 -aastal oli ca. 100 000 inimest.
    2. Reduktsioon-talude tagasivõtmine riigile. 1680 aastal riigipäeval viis kuningas Karl XI läbi otususe nn. suure reduktsooni kohta Rootsi riigis.
    3. Ligikaudu 1000.
    4. Mõisamajanduse arenguga kujunes talupoegade tähtsaimaks kohustuseks teotöö, jagunes nõutavaks korraliseks teotööks ja abiteoks.
    Korraline teotöö jagunes: rakmeteoks ja jalateoks.
    Abiteo all mõeldi teotööd mõisale kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks. Raskeimaks talviseks kohustuseks olid talupoegadele mõisavoorid.
    Lisaks sellele, et kogu vili mõisapõllul kasvatati talupoegade tööga, pidid talupojad andma loodusandamina mõisale osa talu ja põldudelt saadud saagist. .
    Rootsi võimu perioodil toimus talupoegade uus ja sedapuhku lõplik pärisorjastamine. Vastu tulles mõisnike soovidele, kehtestati 1632. aastal Liivimaal maakohtu korraldus, mille kohaselt maakohtunikud olid kohustatud kõigiti abistama mõisnike talupoegade väljanõudmisel.
    6. Tähtsaimad väljaveosed olid vili, lina ja kanep . Tähtsaim sisseveos oli sool.
    7. Usupuhastuse algatas M. Luther 1517. aastal Saksamaal. Tallinna jõudis see 1523. a. Riia kaudu. Rahvas hakkas mässama purustades pühasid asju.
    Kirik andis alla ning hakati pidama jumalateenistusi eesti ja saksa keeles. Trükised olid samuti kohalikus keeles.
    8. Anti edasi seda koduõpetuse näol-ema/isa õpetasid oma last lugema.
    Lugemisoskust püüdsid levitada ka pastori, sellega et panna talupojad "pühakirja" lugema.
    Esialgu panid võimud laste lugema õpetamises lootusi köstritele, 1630. taheti igasse kirikusse panna köster, aga ebaõnnestuti.
    1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopi- ehk Papimõisa seminar koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks.
    1686. aastal talvel olid seminari esimesed kasvandikud astunud köstri ja kolmeistri ametisse.
    9. 1631. aastal esitas Johan Skytte Gustav II Adolfile palve muuta gümnaasium ülikooliks. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule.
    Ülikooli pidulik avamine sai teoks 15. okt(uue kalendarri järgi 25. okt)1632.
    Korraldus-Tartu ülikoolis on 4 teaduskonda : filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.
    Alustati filosoofiaga, sellega sai kõrghariduse.
    Kokku läks umbes 9 aastat.
    Õppetöö põhivormiks olid loengud. Teiseks vormiks olid dispuudid(vaidlused).
    Rootsi ajal on õppinud seal 1651 üliõpilast
    PÕHJASÕDA (1700 – 1721)
    1. Rootsi ülemvõim Läänemerel.
    2. Poola, Saksi, Venemaa, Taani - Rootsi vastu suunatud.
    3. Põhjasõja algus.
    4. Narva lahing.
    5. Narva ja Tartu vallutamine Peeter I poolt.
    6. Eestlaste osavõtt Põhjasõjast.
    7. Tallinna kapitalleerumine.
    8. Uusikaupunki rahu, selle tingimused.
    Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel.
    1. Rootsi oli liiga võimas riik, tal oli palju ühendusi ja Läänemeri meenutas juba nagu Rootsi sisemerd. Kõik riigid ei olnud sellega aga nõus ning soovisid ka natukest enda maad tagasi. Rootsi aga ei andnud midagi. Kui Rootsis tuli võimule Karl XII arvati, et oli aeg rünnata.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajaloo konspekt #1 Ajaloo konspekt #2 Ajaloo konspekt #3 Ajaloo konspekt #4 Ajaloo konspekt #5 Ajaloo konspekt #6 Ajaloo konspekt #7 Ajaloo konspekt #8 Ajaloo konspekt #9 Ajaloo konspekt #10 Ajaloo konspekt #11 Ajaloo konspekt #12 Ajaloo konspekt #13 Ajaloo konspekt #14 Ajaloo konspekt #15 Ajaloo konspekt #16 Ajaloo konspekt #17 Ajaloo konspekt #18 Ajaloo konspekt #19 Ajaloo konspekt #20 Ajaloo konspekt #21 Ajaloo konspekt #22 Ajaloo konspekt #23 Ajaloo konspekt #24 Ajaloo konspekt #25 Ajaloo konspekt #26 Ajaloo konspekt #27 Ajaloo konspekt #28 Ajaloo konspekt #29 Ajaloo konspekt #30 Ajaloo konspekt #31 Ajaloo konspekt #32 Ajaloo konspekt #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 401 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor whotf Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Terve ajaloo konspekt, mis aasta jooksul läbi sai võetud ning ülesse kirjutatud!
    32 lehekülge, mille sees ka küsimusi ja vastuseid!

    ajaloo konspekt , ajalugu , muinasaeg , vabadusvõitlus , maarahvas , jüriöö ülestõus , rootsi aeg , põhjasõda , vene aeg , venestamise aeg , ärkamisaeg , maailmasõda , vabadussõda , taasiseseisvumine , trumani doktriin , marshalli plaan

    Mõisted

    Sisukord

    • MUINASAEG EESTIS
    • MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)
    • MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL
    • VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED
    • JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI
    • ROOTSI AEG
    • PÕHJASÕDA (1700 – 1721)
    • VENE AEG
    • VENESTAMISE AEG
    • ÄRKAMISAEG
    • KORDAMINE
    • I MAAILMASÕDA
    • KORDAMISKÜSIMUSED
    • VABADUSSÕDA
    • EESTI 1930. AASTATEL
    • MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
    • TEINE MAAILMASÕDA
    • UUSÄRKAMISAEG
    • EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
    • MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA
    • TRUMANI DOKTRIIN JA MARSHALLI PLAAN

    Kommentaarid (9)

    pisipiia profiilipilt
    pisipiia: Tänan väga. Väga hea kokkuvõttev ja asjalik materjal!
    18:04 28-01-2010
    vahukommike profiilipilt
    vahukommike: väga põhjalik ja hästi struktureeritud :)
    21:00 03-10-2010
    ainoprits profiilipilt
    Aino Prits: Väga põhjalik ning on süsteemis.
    16:31 13-08-2012


    Sarnased materjalid

    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    33
    doc
    Eesti ajaloo konspekt
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
    56
    doc
    Eesti ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !