50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Robert Ginter
Õppematerjali autor
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga
Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist.
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur.
metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2. Laboratoorne töö nr.2 .1. Ainete eraldamine segudest. Töövahendid: Statiiv, statiivirõngas, ristmuhvid, lehter, keeduklaasid, klaaspulk, jaotuslehter, filterpaber, portselankauss, segu-koosneb toiduõlist ja soolveest ning vee ja liiva segu. Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1
KG K 5) Leiame metalli aatommassi kasutades Dulong-Petit’ seadust: Aatommass ∙ erisoojusmahtuvus ≈ 26 000 26000 Aatommass ≈ erisoojusmahtuvus 26000 Aatommass ≈ 216,96 ≈ 119.8 Tulemus: Katses leiti metalli erisoojusmahtuvuse kaudu selle aatommass, milleks on 119.8. Järeldused: Arvutuste järgi on aatommass 119, mis ei ole realistlik mass metallile. Lähedaseim aatommassiga aine on ununoktium, kuid see ei ole metall. Vead võisid tulla sellest, et osad andmed saadakse vaatluse tulemusena ja silm on tihti ebatäpne. Näiteks kui võtsime vee algtemperatuuri. Silma järgi hinnates tundus, et tegemist oleks tina või rauaga. Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga) Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest ülesmärkimisest või temperatuuri mõõtes kiirustades. 2 TÖÖ 3 2.1 KATSE 1 A – KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS Töö eesmärk:
tilkhaaval tiitrimisnõusse. Tiitritavat lahust segati tiitrimisnõud ringikujuliselt liigutades ja tiitrimine lõpetati, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt loeti tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht vähemalt 0,1 ml-lise täpsusega. Katset korrati, võttes puhtasse tiitrimisnõusse uuesti 25 ml naatriumhüdroksiidi lahust ja püüti tiitrimise lõpp-punkti veelgi täpsemalt määrata. Katse andmed: M NaOH = 1g Tiitritud aine kogus 1 = 23,6 Tiitritud aine kogus 2 = 23,5 Arvutused: nNaOH = 0,025 * 23,5 / 1000 = 0,00058 NaOH + HCl -> NaCl + H2O 1:1 nNaOH = nHCl nHCl = 0,00058 C NaOH = 0,00058 / 23,5 = 0.00002468085 Vea arvutus: 0,1 – 0,00002 = 0.09998 0.09998 / 1 * 100 = 9.998% Järeldus: Katse viga võis tulla sellest, et me ei vaadanud piisavalt täpselt millal lahus muutus punakasroosaks kuna me ei oskanud hinnata, milliseks värvus pidi muutuma või kuna kaks reaktiivi ei segunenud oma vahel piisavalt. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid