Lihula 2012 Kirvevars Ajalugu Varrega kirved võeti kasutusele umbes 6000 aastat eKr enne seda olid pihukirved. Siis olid kirved silmata ning selle asemel oli kirvelaba varre külge kiilutud või seotud naharibadega. Silmaga kirved tulid umbes 2 aastat eKr. Materjal Kirvevarsi tehakse saarepuust. Tänapäeval ka hikkoripuust, plastikust ja metallist. Mõõdud ja kujud Üldotstarbeliste kirvestevarred on 350mm pikad puusepa kirvevars on 500mm pikk ja raiumis kirvevars aha kuni 800mm pikk. Kirve silma ava tavaline mõõt on 50x20mm. Kirvevarsi tehakse sirge (pilt 1.) ja kõvera (pilt 2.) löikega. Varre efekt Varre efekt seisneb selles et, mida pikem vars seda tugevam on jõud, mis tekib pihta lüües. Pilt 1. Pilt 2.
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti rannikuvööndi...
2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV. Soome siseveed 1. Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispolaarne kliima, ülejäänud territoorium asub parasvöötme alal. Sademeid on Rootsis keskmiselt 500 - 800mm, mäestikes kohati üle 2000mm. VI. Soome loodusvarad Nimeta kaks Soome loodusvara: 1. Mets - 67% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, puhas ja magevesi tööstusele VII. Rootsi rahvastik 1. Iseloomusta rahvastiku paiknemist - Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt, keskmine tihedus 20 inimest/km2 2. Linnades elab ~85 protsenti rahvastikust 3. Riigikeel on rootsi keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda germaani rühma VIII. Soome majandus 1
jne 2. Karjääri- ja allmaakaevanduse tunnused. Karjäär odav, lihtne, maapind rikutakse ära, muldtaimestik hävib, tekivad varingud. Kordategemine kallis Allmaakaevandus Kallis, ohtlik, põhjavee tase langeb, maapinda ei rikuta ära, maapind võib vajuda. 3. Eesti kliima tunnused. Eesti asub ekvaatorist suhteliselt kaugel, päike ei ole väga kõrgel, Eestis valitsevad edele- ja läänetuuled, keskmiselt sajab 550-800mm, sajab palju. Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse hulk, õhumasside liikumine, sademed, aluspinna mõju, Läänemeri. 6
moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Sealne põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Taanis ei ole vaja teostada maaparandustöid, kuna kliima on hea, mis annab piisavalt niiskust. Taani kliima on heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Aasta keskmine sademete hulk idas on 600mm ja läänes 800mm. Vihmaseid päevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sajab septembris, oktoobris ja novembris. Temperatuur ei ületa 26 kraadi. Talved on lumevaesed ning soojad. Suved see eest aga vihmased ja jahedad. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikum ja olulisem majanduharu. Üle poole pindalast on põllumaa all ning paremad põllud asuvad kesk-ja idaosas. Taani majanduslikud eeldused on need, et kasutatakse kvaliteetset ja kaasaegset tehnikat põõlumaade harimiseks
4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel. vastus- lehtmets-lehtpuud ja põõsad (põhja- Ameerika:hikkoripuu,vaher Euroopas:tamm,pärn Kaug-idas-:) okasmets-okaspuud (Euraasia-lehis ,põhja Ameerika põhja osa:lehis, must kuusk , kanada kuusk) rohtla- rohttaimed, kõrrelised (Euraasia:stepi aruhein põhja ameerika:preeriarohi) 5.kliima , antud loodusvõõndite kliimavõrdlus vastus- sademed- 1.lehtmets(500-1000mm) 2.okasmets(400-800mm) 3.rohtla (200-400mm) temperatuur- 1.lehtmets ja rohtla(-5°C...+25°C) 2.okasmets (-70°C..+20°C) 6.loomastik, mis loomad metsavõõndis mis rohtlates vastus-lehtmets-põder, metssiga,metskits okasmets-rebane,hunt,jänes rohtla-hiir,opossum,kilpkonn 7.inimtegevus, millega tegeldakse,sellest tulenevad keskkonna probleemid. vastus-okasmets-tõõstus(võetakse maha liiga palju puid)
137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6. Kõrgustikud tuulepealsetel nõlvadel rohkem sademeid, lumikate tekib
Mageveekogu . maapind kerkis · Litoriinameri 8000- 400 a tagasi . ühendus Taani väinade kaudu Soolsus Läänemeri on riimveeline veekogu ( keskmise soolsusega) keskmine soolsus 8- 10 promill ( st . 8-10 g soola 1000 g vees ) Kõige soolasem Taani väinade juures ~26- 28 Kõige magedam on Põhjalahes, Soomelahes 1-3 Maailmamere keskmine soolsus 35% Näitajad Läänemeri 8-10 Punane meri 40 Sademed 600-800mm/a <100 mm /a Temperatuur s. +18°C s. + 30 °C t.- 5°C t. +15°....+20°C Jõed palju Püsivaid jõgesid pole Ühendus Madalad , kitsad Taani Kitsas Bab el Mandebi maailmamerega väinad väin Temperatuur Suvel soojenevad rohkem madalad lahed ja rannikualad (+17°... +18°C)
Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses. 4) Ilmastik: Väga mahe ja niiske kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes: 2-5 kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti. 5) Veestik: Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras Hornindalsvatnet ja Salsvatnet. Laevatatavaid veekogusid on Norras väga vähe. 6) Loodusvarad: Norras leidub naftat, maagaasi, kivisüsi, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak ja tsink. Kuna maa on mägine, siis põllumajandust on vähe. 7) Rahvastik: Keskmine tihedus on: 14,82 in/km², Norras ei ole miljonilinnu. Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem
korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1. korstna vundament peab alati pinnasele toetuma 2. Puitprandaga majas peab korstnal olema oma lejnud ehitisest eraldi vundament. 3. Korsten ja sellele pinnasele toetuv vundament tuleb teineteisest isoleerida, bituumenvbaga 4. Kttekoldele vib korsten toetuda ainult siis kui selles on ainult ks lr mis ei ulatu kttekoldes rohkem kui 4 m. Tuleohutuse tttu peab korsten katusekattest olema vhemalt 800mm ulatuses. Kttekolle on ehitise sees vi sellest vljaspool asuv seade millest pletatakse tahkeid, vedelaid vi gaasi ktuseid ja mis on hendatud ehitis suitsulriga. Mritud kttekolle on peamiselt tellistest ja mrdist koha peal mritud kttekolle milles vib ka olla tulekindlaid valmisosi sellised kttekolded on ahjud, pliidid, kaminad ja kpsetusahjud. Mrikivi on mrimiseks ettenhtud kivi , ksitsi tks sobiva suurusega tkk toode. Pletatud tellis on peamiselt toorainega savi sisaldusega massist pletades
● Asub enamasti Jüüti poolsaarel, mille kõrval on ka temale kuuluvad saared ● Jääb Põhjamere ja Läänemere vahele ● Ainult lõunas on maismaa piir: ümbritsetud veega Naaberriigd ● Taanil on maismaapiir ainult ühe riigiga – Saksamaa ● Idas on Rootsi (ühendatud silla abil) ● Põhjas Norra ● Läänes üle Põhjamere on Suurbritannia Kliima ● Parasvöötme mereline kliima ● Sademete hulk aastas on 600-800mm ● Keskmine temperatuur suvel on +16° C ● Keskmine temperatuur talvel on 0° C kuni -1° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +36.4° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -31.2° C Pinnamood ● Suhteliselt tasane maapind ● Keskmine kõrgus on 31m ● Kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj, kõrgusega 170.86m ● Madalaim punkt on Lammefjord, kõrgusega -7m ● 11% riigi maast on kaetud metsadega, 655 aga põllumaaga
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha
1.ptk Üksliikmed 8.klass Õpitulemused Näited 1.Üksliige - korrutis, mis koosneb muutujatest ja on normaalkujulised; ja arvudest ei ole normaalkujulised 2.Üksliikme kordaja - esimesel kohal olev kordaja on 10 arvuline tegur normaalkujulises üksliikmes 3.Sarnased üksliikmed - üksliikmed, mis ja on sarnased, sest täheline osa on erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse samasugune 4.Üksliikme teisendamine normaalkujule - kirjutame arvuliste tegurite korrutise esimesele kohale ning asendame samade muutujate korrutised astmetega astmealuste tähestikulises järjekorras 5.Üksliikmete koondamine - tuleb teha vastav Õ ül.161 tehe vaid üksliikmete kordajatega, täh...
aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on 15,8(aktiivsete temperatuuride summa tuli 189) kraadi. Zagreb asub aga üleminekualal niiskelt mereliselt kuivemale mandrilise agrokliimaale, keskmine temperatuur on 13,4(aktiivsete temperatuuride summa tuli 161) kraadi. Nendes kohtades sajab üle 800mm aastas, aga soojemas kliimas on aurumine suurem. Vegetatsiooniperiood on 5-7 kuud ja aastas saab keskmiselt 2-3 saaki. d) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Riigis on viljakad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. e) Maaparandustööd ( niisutamine, kuivendamine) mida selles riigis arvatavasti tehakse. Horvaatias tehakse rohkem kuivendamist, kui niisutamist, kuna rohkete sademete tõttu on neil pigem vaja liigniiskus mullast välja saada kuivendamise kaudu.
3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7. Sordimetall ristlõike- mõõtemetega kuni 400 mm ja torud ning teised õõnesprofiilid välismõõduga kuni 800mm. Nii lihtprofiilid kui ka väga keerulise kujuga täis- ja õõnesprofiilid. 8. Painutamine, sügavtõmbamine, õhendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vorminime venitamisega, õhendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 9. Mahalõikamine ja tükeldamine, väljalõikamine, avalõikamine, sälkamine, sisselõikamine, äralõikamine ja puhastamine. 10
Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 45ºC kõrgem. Portugali külmarekord on 12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). SADEMED Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 7001100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. Võrreldes Eestiga on temperatuurid Portugalis kõrgemad, sademeid on Portugali lõunaosas umbes sama palju kui Eesti kaguosas, põhjaosa mägedes, aga kaks korda rohkem. See tuleneb Atlandi Ookeani ja Golfi hoovuse mõjust ning erinevatest laiuskraadidest. KESKKOND Keskkonna suurimad mured on pinnase erosioon, õhu saastumine põhjustatud
Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem. Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). 5.2. Sademed Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Mereäärsete alade kliima on mahedam. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. 5.3. Kliima võrdlus Eestiga Võrreldes Eestiga on temperatuurid Portugalis kõrgemad, sademeid on Portugali lõunaosas umbes sama palju kui Eesti kaguosas, põhjaosa mägedes, aga kaks korda rohkem. See tuleneb Atlandi Ookeani ja Golfi hoovuse mõjust ning erinevatest laiuskraadidest. [1][5][4][5][7] 6. LAAMTEKTOONIKA Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Portugal asub
päevas. Kevadel on maksimaalne keskmine temperatuur 22°C ja päikesepaistet ombes 10 tundi päevas. Portugali külmarekord on -12ºC ( mõõdetud Bragancas ), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC ( mõõdeti Los Riodades ). Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700 - 1100 mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100 mm aastas. 4. Rahvastik Portugali rahvaarv on umbes 10 708 000 inimest (2009). Portugal jaguneb 18-ks piirkonnaks ekh maakonnaks ( Lisa 3 ) PIIRKOND PINDALA km² RAHVAARV 1. Lisabon 2761 2 124 426 5 2. Leiria 3 517 477 967 3
Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem. Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. 7 AJALUGU Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest. 212. a e.m.a Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad. 4. sajand Hakkab levima ristiusk. 5
Kevadel rannikul jahedam kui sisemaal, sügisel vastupidi. Kõige suuremad erinevused õhutemperatuuris talvel (rannikualadel soojem kui sisemaal), kõige ühtlasemad temperatuurid on suvel. Sademeid rannikul vähem. Eesti kliimat iseloomustavad näitajad: • Aasta keskmine õhutemperatuur umbes 5-6 kraadi (kõige külmem kuu veebruar, kõige soojem kuu juuli) • Kõige rohkem sajab augustis, kõige vähem märtsis või aprillis • Aastane sademete hulk Eestis 550-800mm. • Summaarse kiirguse hulk aastas umbes 3500 MJ/m2. • Päikesepaiste kestus 1600-1900h. • Lumikatte kestus 130 päeva (Haanja ja Pandivere kõrgustikul) kuni 80 päeva (Lääne- Saaremaal) Õhurõhu tekkepõhjus. Vaatlejast kuni atmosfääri ülapiirini ulatuva atmosfäärisamba kaal Õhurõhu ühikud • Millibaar (mb) • Hektopaskal (hPa) • Millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) Õhurõhu mõõteriist: BAROMEETER
*Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem. Õhutemperatuur · Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval. · Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine
*Kõrgustikel on madalam temp. Seetõttu püsib lumikate seal kauem. Õhutemperatuur Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval. Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine
xII x II = 0.3m M II = M C = 30 - 40 0.3 = 18kNm (+ ) Painde suund: x = 0.6m M = M = 30 - 40 0.6 = 6kNm (+) ; Alumised kiud tõmmatud II II B · lõige III (FB ja F3 vahel, xIII = 600 ... 800mm), analüüs paremalt poolt, kuna arvutamine on lihtsam: Lõige III Tasakaalutingimused: F = 0 ja M = 0 MIII D QIII = QB'' = QD = F2 = 30 kN (- ) M = F (0
xII x II = 0.3m M II = M C = 30 - 40 0.3 = 18kNm (+ ) Painde suund: x = 0.6m M = M = 30 - 40 0.6 = 6kNm (+) ; Alumised kiud tõmmatud II II B · lõige III (FB ja F3 vahel, xIII = 600 ... 800mm), analüüs paremalt poolt, kuna arvutamine on lihtsam: Lõige III Tasakaalutingimused: F = 0 ja M = 0 MIII D QIII = QB'' = QD = F2 = 30 kN (- ) M = F (0
annaabi.ee 
