Kivikatus roov 50x50, S 350 mm 50 distantsliist 50x50,S= 600 . hingav difusioonkile sarikas 50x200, S=600,mineraalvill 200 12 200 33
vaja määrata Ülevaade Eesti kaardilehtede nomenklatuurist 1995. aastal töötas Harli Jürgenson Maa-ameti tellimusel välja Eesti kaardilehtede nomenklatuuri. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y- koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti Põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, näiteks 64.10
Ülesanne 1 a) Kasumi sõltuvus tootmismahust: C(q)= CF + cvq C(q) = 800+50q R(q) = q x p R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = R-C P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: -0,5q2+50q-800 b) Optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum: q(opt) = = = 50 2 P(50) = -0,5(50) + 50x50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: Optimaalne tootmismaht on 50 ja sellele vastav kasum 450 . Ülesanne 2 C(400) = CF + Cvq = 3500x12+5x400 = 42000+2000 = 44000 44000/400 = 110 400x1,25 = 500 C(500)= 3500x12+5x500 = 44500 44500/500 = 89 110-89 = 21 Vastus: Keskmine kulu tooteühiku kohta väheneb järgmine aasta 21 võrra.
· laua pinnale virnadena, neid erineval viisil voltides või nendest erinevaid kujundeid moodustades · salvrätihoidjatesse · virna laotud taldrikute vahel · kohvitassi ja alustassi vahel · läbi kohvitassi sanga · klaasidesse Salvrätid võivad olla kangast või paberist. Paberist salvrätid on mõeldud muidugi ühekordseks kasutamiseks. Väga pidulikule lauale sobivad siiski said kangast salvrätid. Rootsi laual kasutatakse tavaliselt 40x40 cm või 50x50 suurusega salvrätte. LAUAKAUNISTUSED Sagedamini kasutatavad lauakaunistused : · lilled · taimed · küünlad · dekoratiivesemed · peeglid · lipud LAUANÕUD · vaagnad · kannud · termosed · maitseainetoosid · mahlaklaasid · veeklaasid · kohvitassid · teetassid · taldrikud · nuga · kahvel · lusikas · tõstmisvahendid HOMMIKUSÖÖK ROOTSI LAUAS Tavaliselt on hommikusöögi menüüs :
ehk arvutit kasutamata. 1996. aastal alustati põhikaardi digitaalset tootmist. Eesti Põhikaardi toodete autori- ja omanikuõigus kuulub Maaametile. Eesti Põhikaardi andmebaas sisaldab infot kommunikatsioonide (teed, elektriliinid jne), asustuse, hüdrograafia, reljeefi, toponüümide ja maakasutuse kohta. Andmebaasi täpsus ning detailsus vastab kaardimõõtkavale 1:10 000. Kogu Eestit kattev põhikaart koosneb ~550 kaardilehest mõõtmetega 50x50. Trükikaardi mõõtkavas 1:20 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 10x10 km. Digitaalse kaardi põhimõõtkava on 1:10 00, mida kasutatakse infosüsteemide loomiseks (GIS). Olenevalt reljeefi iseloomust, on horisontaalide lõikevaheks 2 või 4 meetrit. Põhikaardi uuendamine toimub iga 10-15 aasta järel. Eesti Põhikaart peab rahuldama uurimis- ja projekteerimistööde, registrite, loodusvarade, uuringute, riigikaitse ja elanikkonna vajadusi
jalaga kinni.Hektarile pannakse 2500-3000 taime. 5. Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Külvideks valmistatakse maapind ette lappidena. Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.
Sarnaselt 4 grupiks jaotatakse ka kaardi leppemärgid. 10. Eesti ala topograafilised kaardid ja kogu riiki hõlmavad temaatilised kaardid 20. sajandil. 11. Kaardi nomenklatuur, Eesti baas- ja põhikaardi nomenklatuur. Kaardinomenklatuur: mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotumise ja tähistamise süsteem. Üldine reegel: mõõtkava suurenemisel ühe järgu võrra lisandub nomenklatuuris juurde uus sümbol - täht või number. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. 5 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust
Põranda konstruktsioon Sisepind W/m PVC rullkate 3 mm 0,15 K W/m Laudis 50 mm 0,12 K W/m Puitlaagid 50x50 mm 0,12 K W/m Bituumen 2 mm 0,17 K W/m Betoonist tasanduskiht 50 mm 1,8 K W/m Keramsiitbetoon 300 mm 0,2 K
37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse?´ Kaardijagu- mitmelehilise kaardi lehtedeks jaotumine Kaardinomenklatuur- kaardilehtede tähistamise süsteem(1:50000->6411, 1:20000- >64.11, 1:10000->64.111). Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x- koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Eesti topograafiliste kaartide nomenklatuur, Eesti merekaartide n-r. 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuud? Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km.
· Väike madal istutuslõhe. · Kinnikiilumisel tehtud lohakas kinnivajutamine või lahtijätmine, põhjustab taime kuivamise. Potitaimede istutamist tehakse toruga. Surutakse toru mulda, vajutatakse kangile jalaga, pannakse taim torru. Turbatuubi ülemine serv peab jääma 2 cm sügavusele. Siis vajutad taime jalaga kinni. Potitaimi tuleb enne istutamist kõvasti kasta. Männi seemneid külvatakse. Külvilapid on 30x30 ... 50x50 cm suured. Mändi külvatakse üldiselt käsitsi. Hajalikülv külvatakse 20..30 männiseemet peaaegu kogu lapi pinnale, rehitsetakse umbes 1 cm sügavusele sisse ja tallatakse jalaga kergelt kinni. Rennikülvil tõmmatakse lapi lõunaserva lapiku pulgaga umbes 3 cm laiune ja 1..1,5 cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15...20 männiseemet, mis aetakse renni serva liivaga kinni ja tallatakse kergelt või patsutatakse käega kinni. Kasutatakse kuivematel liivmuldadel.
tk, kinniti raadius on 3,5mm. Seina soojusjuhtivus on 0,25 W/m2K Lahendus: ∆Uf=10*55*6*π*0,00352 = 0,06 W/m2K Uc= 0,25+0,127=0,38 W/m2K Ülesanne 11. Leia mittehomogeense puitsõrestikseina soojusjuhtivus U W/m 2K Paksu s Ühik λ Ühik Sisepind Kipsplaat 13 mm 0,21 W/mK roovid, vahel min vill 50x50 mm 0,12/0,04 W/mK Aurutõke 3 mm - W/mK Puitsõrestik, vahel min vill 200x50 mm 0,12/0,04 W/mK Tuuletõke 13 mm 0,04 W/mK Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 40 mm - W/mK Laudvooder 25 mm 0,12 W/mK Välispind Lahendus: R soojustuse sektsioon =
Tuuletõkke, mineraalvillplaat 13mm Soojustus mineraalne puistevill 250 mm Aurutõke Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Lae viimistlus 3.3.5. Katus 3.3.5.1 Katuse konstruktsioon: Plekk-kate (profiilplekk) Roovitis (vastavalt katte tootja nõutele või EVS 902-3 kohaselt), 50 mm Tuulutuspilu; sarika kohal vahelist, 50 mm Aluskate Tuulutuspilu 50 mm sarika pealispuude (50x50 mm) vahel Tuuletõkkeplaat 13 mm Sarikad 50x250 mm 17 3.3.6. Välisseinad 3.3.6.1 Välisseinte konstruktsioon (U=0,19 W/m2 K): Sulundiga rõhtlaudadest vooder 21 mm Tuulutav õhkvahe; püstlatid 20x70 mm, samm 600 mm Tuuletõkke - mineraalvillplaat 29 mm, D0,036W/(m*K) Soojustus - mineraalvillplaat 150 mm/rõhtlatid 150x50 mm, samm 600 mm,
aluskate tuleb viia rää räästa sta lõpuni. katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine kohustuslik. 78 39 Kivikatus Roovid Sarika samm Roovi mõõt 1.2m 50x75mm 0.9m 50x50… 50x50…60mm 0.6m 100x25mm Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: väiksem kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu . 79 Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa äästa kivirida, katuse kü küljed, hari, ülejää lejäänud nud reakivid ning
5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga üks tsoon telgmeridiaaniga 24o mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7
5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: · abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga · üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m · ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator · ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon.
cm, siis ei kasva peedid liiga suureks. toidu valmistamiseks Seemneid eelnevalt leotada ja eelidanda. Tärkab 2 nädala jooksul. Taimed istutada välja 40-50 päeva vanuselt, kui möödub hiliste öökülmade oht. Hooldus seisneb kobestamises, lämmstikväetistega juurevälises väetamises, kastetakse vastavalt vajadusele. Külv 10.-30. aprill. Külvisügavus 3-4 cm. Istutus 25. maist - 5. juuni. Saagikoristus 20. juunist - 15. augustini. keedetult suppides ja Istutusskeem 50x50 cm. püreedes külv tehakse mai lõpus-juuni alguses. Külvisügavus kergetel muldadel 5 - 8 cm, rasketel muldadel 4 - 5 cm. Peale 1-2 pärislehe ilmumist tuleb taimi harvendada, eemaldades nõrgad ja väljaarenemate taimed. Seda tuleb teha ettevaatlikult, mitte väljatõmmates, vaid äranäpistades, et mitte vigastada kasvamajäävaid küpsetamiseks, taimi. Kuival ajal tuleb taimi tingimata kasta praadimiseks jne
Roovi samm harilikel plaatidel standardi kohaselt 750 mm Plaatidega katuse katmisel kasutatakse kolme katmisviisi: a) lõigatud nurkade meetodit, b) ülelainelist katmist c) malekorras katmist. Lainelised katteplaadid paigaldatakse puidust hõre-või tiheroovitusele. Alusehituse puitmaterjal peab olema õhukuiv ( niiskus 16-20%). Roovilattide ristlõige sõltub sarikate sammust: §sarikate vahe on väiksem kui 1m, siis kasutatakse peenprusse 50x50 mm §on suurem kui 1m, siis kasutatakse peenprusse 60x60 mm. 96 nIga harilki plaat peab toetub kahele roovlatile, keskmised peavad toetuma vähemalt kolmele roovlatile. Roovlattide samm sõltub plaatide jaotusest katuseküljel ja sellest tulenevast plaatide ülekattest. Plaatide ülekate peaks olema piirides 12...14 cm, makasimaalselt 20 cm. Sellest tulenevalt arvutatakse lattide vahekaugus valemiga: L -c
põlevkivi baasil peaks töötama kütus olemasolust toodud koguse ka ainult olemasolu põlevkivi baasil Katsed tehti Töödeldava 50x50 või 80x80 mm 1/4 kuni 1/8 rehvi tüki nt. 50x70 mm 25x25 mm suuruste rehvi suurus tükkidega Võimaldab metallkordid
suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1:200 000 lehtede numeratsioon. Iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit ja teine 100 km laiuse veeru numbrit. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1:50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Kõikides mõõtkavades on kaardilehtede mõõtmed 50x50 cm, kusjuures kaardilehtede raamideks on ristkoordinaatide võrgu jooned. (Mõlemas projektsioonis on koordinaatide algpunkt sama, punkt A Riia lahes). Praktiline vajadus seisneb ühtses süsteemis, et siduda punkte põhivõrgu punktidega ning nii saada teada nende asukoht ning ülevaade maapinnast. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A.
Tuulutuse normaalseks toimimiseks peab sisendi ja väljundi kõrguste vahe olema >1,5m Kivikatus Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Kivikatuste alla paigaldatakse aluskate, et vältida läbituiskamist ja tilkumist katusekatte ebatiheduse tõttu. Aluskate tuleb viia räästa lõpuni. Katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine kohustuslik. Roovid: Sarika samm Roovi mõõt 1.2m 50x75mm 0.9m 50x50...60mm 0.6m 100x25mm Roovide samm sõltub kivist ja katusekaldest: väiksem kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. 39 Katuse paigaldus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Kinnitada tuleb kõik katusepinna
Geodeesias on x-teljeks telgmeridiaan ja y-teljeks ekvaatori kujutis projektsioonitasandil. Kuna maakera on ellipsoidi kujuline, siis teda kaardil moondevabalt on võimatu kujutada. Selleks, et ikkagi kaarte valmistada, kasutatakse erinevaid maakera tasandile projekteerimise meetodeid. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994-96 Eesti- Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Koos Läti ja Leedu baaskaardiga moodustub ühtne Baltimaade kaardisüsteem. Baltimaade baaskaardi on TM Baltic projektsiooni parameetrid on: AabiH epile öhtiind silinder, mis lõikub ellipsoidiga kasutatakse ühte tsooni telgmeridiaaniga 24° mõõtkavategur telgmeridiaanil 0,9996 Y-telje nullpunkt nihutatud telgmeridiaanist 500 km lääne poole (et tekiks positiivsed koordinaadid) ellipsoid on GRS-80
sulamisvee väljajuhtimiseks. Aluskattel allavalguv vesi eemaldatakse räästa kaudu. Tuulutuspilu ühendatakse räästal ja katuseharjal välisõhuga. Mittehingava aluskatte all peab omakorda olema tuulutusvahe, hingava aluskatte puhul viimast olema ei pea. Mida suurema kaldega on katus, seda kiiremini õhk tuulutusvahes liigub. Mida väiksema kaldega katus on, seda suurema ristlõikega dist.liiste võiks kasutada (näiteks 50x50 mm). 4.8 Näidake skeemidel ja selgitage millistest kihtidest koosneb tava soojustatud lamekatus. Kuidas väldite katte irdumist aluselt tuule imijõu tõttu? Lamekatustena käsitletakse põhikaldega1:100 kuni 1:10 katuseid ja katuslagesid, mille katusekatteks on rullmaterjalidest või valatud polümeersetest materjalidest hüdroisolatsioonikiht, mis talub vähemalt 1,0 kPa suurust veesurvet. tavakatused kattepinna kalle 1:40. Tava lamekatuste all peame silmas, et meil pole
annaabi.ee 
