16 -10.08 8 5040 840000 9 10 11 12 13 14 0.26872 -0.000736 1.213E-009 -0.0001406 -0.019173 -1.7E-005 -0.0007 2.66E-006 -2.03E-013 2.812E-007 3.83E-005 3.46E-008 8E-009 -2.0E-011 1.111E-009 -7.14E-012 -5.43E-011 -2.4E-012 -0.0001 2.81E-007 -2.03E-013 2.812E-007 3.83E-005 3.46E-008 0.00816 -1.6E-005 1.024E-009 -1.63E-005 0.0078006 3.30E-005 8E-005 -1.6E-007 -6.37E-013 -1.63E-007 1.69E-005 3.27E-007 0.0047 -9.4E-006 3.873E-010 -9.40E-006 0.0033558 1.90E-005 -3E-005 6.52E-008 -1.68E-012 6.524E-008 -1.76E-005 -1.3E-007 6E-010 -1
l ' AC |l' AC −l '´AC| |l' AC −l '´AC| 2 r 1. 4,16 0,01 1E-4 2,96 0,01 1E-4 2. 4,16 0,01 1E-4 2,99 0,02 4E-4 3. 4,15 0 0 2,96 0,01 1E-4 4. 4,15 0 0 2,98 0,01 1E-4 5. 4,15 0,02 4E-4 2,97 0 0 6. 4,17 0,01 1E-4 2,98 0,01 1E-4 ARVUTUSED
D E F 10 11 12 12 14 15 16 17 18 19 1A 1B 1C D D 1A 27 34 E F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A 1B 1C 1D E E 1C 2A 38 F 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 1A 1B 1C 1D 1E F F 1E 2D 3C 5 6 7 8 9A B C D E F 5 6 7 8 9A B C D E F A C E 10 12 14 16 18 1A 1C 1E F 12 15 18 1B 1E 21 24 27 2A 2D 14 19 1C 20 24 28 2C 30 34 38 3C 19 1E 23 28 2D 32 37 3C 41 46 4B 1E 24 2A 30 36 3C 42 48 4E 54 5A 23 2A 31 38 3F 46 4D 54 5B 62 69 28 30 38 40 48 50 58 60 68 70 78 2D 36 3F 48 51 5A 63 6C 75 7E 87 32 3C 46 50 5A 64 6E 78 82 8C 96 37 42 4D 58 63 6E 79 84 8F 9A A5 3C 48 54 60 6C 78 84 90 9C A8 B4 41 4E 5B 68 75 82 8F 9C A9 B6 C3 46 54 62 70 7E 8C 9A A8 B6 C4 D2 4B 5A 69 78 87 96 A5 B4 C3 D2 E1
D 1725386.9 4436015.96 124 28 4 Tabel 2. Mõõdetud vektorid ja kovariatsioonimaatriksi elemendid (m) Baas dX dY dZ joon 1.6 - 1.5 94208 61902 24740 0.000 -1.6E- -1.9E- AE 2E- 0.000 4E- .555 .843 .272 01287 07 07 05 00016 05 - - - 2.8 - 2.5 0.000 -2.6E- 0.000 BE 64519 77506 96051 3E- 0.000 6E- 03017 07 00021 .667 .853
Vasak Parem Pikenemine 0 2.5E-011 0 1E-010 0 0.0001 2.5E-011 0.00036 0 0.00026 0.00015 2.5E-011 0.00069 1E-010 0.00054 0.0001 0 0.00036 2.25E-010 0.00026 0 6.25E-010 0 4E-010 0 avg 0.00007 7E-010 avg 0.000282 delta La 2.18602E-005 delta Lb 2.37318E-005 0.00061 0.000615 S 2.31574E-007 0.00061 delta S 2.72E-09 0.00061167 E 1
elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e- =H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: · korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) · korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) · mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) · protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) · inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 )
R 7 i2+i = : i6-0 2 1 i3 0 i1:=i84+i i7-0 2 81i:=-i R i43-07 iG ven (1) Kirchoffi võrrandid -i i3-i 8-0 6 Arvutused teen mathcadis i1 1+ R i66- Ri3 3+ R i55+ R i4R1+ 4E 6- E 3+ E 5+ E E 4 i1i1+ R 22+ R i7 R 7E1+ E 2 i2 2- R i6 6+ R i8R 8E 2- E 6 (2) Kontuurvoolude meetod
. Eraldub CO2,difudeerub
rakust,l2heb vereplasmasse,sealt kopsu. Hingamisahela reaktsioonid:
toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD)
annab 2ra H. Tekib H2O ja vabaneva ener arvel sünt ATP molekulid.
C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP)
Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub
taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel
Valgusstaadium: fotosüsteem 2-pigmendid teost vee fotooksüdatsiooni
(fotolüüsi ja ATP sünteesi. 2H2O=< 4H+4e+O2. Eralduv Hioonid,elektronid.
O2 eraldub õhku. Fotosüsteem 1: pig osalevad NADPH2 moodustumisel.
NADP+2e+2H<
Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redutseerumine ja tilga keskel raua oksüdeerumine: Katoodprotsess: O2 + 2H2O + 4e- = 4OH- Anoodprotsess: Fe = Fe2+ + 2e- Tekkinud Fe2+-ioonid reageerivad edasi K3[Fe(CN)6]-ga ja tekib Turnbulli sinine: Fe2+ + K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K+ Mikrogalvaanipaari mõju metalli lahustumisele: Zn lisatakse 2M H2SO4 lahust. Toimub H2 eraldumine. Kui asetada samasse lahusesse vasktraat, ei toimu mingeid muutusi. Kui vasktraat asetada Zn graanuli lähedusse, on märgata, et nüüd toimub H2 eraldumine Cu-lt. Anood (Zn): Zn = Zn2+ + 2e- Katood (Cu): 2H+ + 2e- = H2
6 25,618 5 Punktiirjoontega p 4a 26,443 6 arvutatakse horiso 4b 26,743 7 kaugused punktid 4c 26,764 8 ülemine väärtus o 4d 27,093 9 punkti poolsem vä 4e 27,177 10 Summad on liidetu saaks kiiremini joo 3a 26,285 11 kanda. 3b 25,627 12 3c 26,322 13 3d 26,575 14 3e 26,826
metall, on katoodiks. Kumb metall lahustub (korrodeerub)? Kirjutada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. V: Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e- = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e- = H2 O2 + 4H+ + 4e- = 2H2O 1.2 Asetada katseklaasi tsingigraanul ning valada peale 3 cm³ CuSO4 lahust. Paari minuti möödudes valada lahus katseklaasist välja ning loputada tsingigraanulit ettevaatlikult paar korda vähese koguse destilleeritud veega. Mis on juhtunud tsingigraanuliga? Kirjutada reaktsioonivõrrand. V: Zn värvus muutus mustaks ja hakkas lagunema Reaktsioonivõrrand: CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu Teise katseklaasi asetada puhas tsingigraanul ning lisada mõlemasse katseklaasi
N5+ +e N4+ 5 5 0 I+ V+ II- I+ V+ II- II+ II- I+ II- 2. 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O Sb0 5e Sb5+ 3 N5++3e N2+ 5 15 0 I+ V+ II- IV+ II- II+ II- I+ II- 3. 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 12 I+ VII+ II- I+III+II- I+ VI+ II- II+ VI+II- I+V+ II- I+ VI+ II- I+ II- 5. 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O Mn7++5e Mn2+ 2 N3+-2e N5+ 5 10
ühenditesse(ATP) [A]saadakse sahhariide, lipiide, valke. Vaja lähteaineid, energiat(enamasti saadakse ATP mol.dest(fotosüntees, DNA, RNA, valgu süntees) ATP adeiin, riboos, 3 fosfaatrühma. Kui on 2 p-rühma, siis ADP. ATP moodustub peamiselt käärimise, hingamise, glükolüüsi, fotosünteesi käigus. GTP, CTP, UTP, TTP Fotosüntees 7CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse valgusenergia keemiliseks en-ks(ATP); vabaneb O2; toodetakse NADPH2 II pimedusstaadium: toimub kloroplastide stroomas. C-allikas CO2, H-allikas: NADPH2. Sünteesitakse glc, kasutatakse ATP energiat. Glcst ja Calvini tsükli vaheüh-dest toodetakse vajalikud lipiidid, aminohapped Fotosünteesi tähtsus: orgaaniline aine-ained ja energia heterotroofidele; O2-hingamiseks, põlemiseks, O3; tagab aineringe
(va Al) (va Fe) H2O Hüdroksiid+H2 Oksiid Ei reageeri H2O +H2 Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega nt O2. 3Fe + 2O2 -> Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Neutraalne keskkond O2+2H2O + 4e- = 4OH- Fe-2e- = Fe2+ Happeline keskkond 2H++2e- = H2 Fe 2e- = Fe2+ Metallid (lihtainena) käituvad reaktsioonides alati redutseerijatena, seega neil on väike elektronegatiivsus ja positiivne laeng ühendites. Metallide saamine : enamasti saadakse metalle maakidest looduslik metalli sisaldav ühend. 1) Metalli rikastamine (lisanditest puhastamine) 2) Metalli redutseerimine maagist
Vask ei reageeri lahjendatud soolhappega, sest ta ei suuda välja tõrjuda vesinikku. Kui vasktraat viia kontakti tsingiga, siis hakkab vase pinnalt eralduma vesinikku. Korrodeerub tsink, sest toimub elektrokeemiline korrosioon, kus aktiivsem metall hävib. Anoodil toimuv reaktsioon: Zn 2e = Zn2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e = H2 O2 + 4H+ + 4e = 2H2O 1.2 Pärast tsingigraanuli loputamist, muutus ta peaaegu musta värvi. Reaktsioonivõrrand: CuSO4 + Zn = ZnSO4 + Cu Reaktsioonikiirus pärast HCl lisamist on suurem esimese katseklaasi puhul, kus tsingigraanul mustaks tõmbus. See on sellepärast, et esimeses katseklaasis olnud tsingitükk oli juba edukalt reageerinud CuSO4 ja siis reageeris ta ka HClga. Uue tsingitüki reageerimiseks HClga läheb kauem aega. 1
Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O O2 + 4H+ + 4e- Fotosüsteem I põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidele, mis seovad ümbritsevast keskkonnast H+ -ioone. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide lammelidest väljaspool.
mille ühteks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Millises raku organellis toimub tsitraaditsükkel? mitokondri sisemuses Iseloomusta fotosünteesi valgusstaadiumit(toimub). Valgusstaadium jaguneb fotosünteem II ja fotosüsteem I. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooküsdatsiooniks (e. Vee fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. 2H2OOs+4H+4e- Fotosüsteem I vee fotooksüdatioonis ei osale, selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. NADP+2e+2H NADPH2 Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedussaadiumi reaktsioonide toimumiseks. Mis ülesanne on fotosünteesis NADP'l? NADPH2 moodustamine (elektronide transport) Fotosünteesi tähtsus. Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia kiimiliste sidemete energiaks.
Toimub tavaliselt kuivades gaasides ja kõrgemal temperatuuril.3Fe + 2O2 Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon-Toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (õhus olev veeaur ja selles lahustunud gaasid). Toimub kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Metall oksüdeerub Fe - 2e- Fe2+.Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik.O2 + 2H2O + 4e- 4OH— Soodustavad tegurid: Oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivse metalliga-aktiivsem metall oksüdeerub, vähemaktiivse metalli pinnal toimub O2 redutseerumine), kõrgem temperatuur, happeline keskkondoksüdeerijaks on H+-ioonid.2H+ + 2e- H2; erinevate ioonide olemasolu lahuses (soolad) Korrosioonikaitse: Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga
Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka nt süsihappegaasi vääveloksiidi jne. Hapniku sisaldus õhus on püsiv, sest 2Mg + 02 -- 2MgO ----- redoksreaktsioon Mg Mg , o.-a. Kasvas, Mg = redutseerija O O , o.-a. Vähenes , O2 = oksüdeerija Mg - 2e -- Mg 2+ / / 2 O + 4e -- O 2- / 4 / 1 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid a) 2Ba + O2 -- 2BaO b) 4Fe + 2O2 --- 2Fe2O3 (rooste) 2Fe + O2 --- 2FeO c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded: 1) 12 vase aatomit on vaja oksüdeerida vask(II)oksiidiks. Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2)
vaid teguriks) ja saaduseks on glükoos, hapnik ja vesi. Võrrand: 6CO2+12H2O= C6H12O6+6O2+6H2O 2. Miks jagatakse fotosüntees valgus- ja pimedusstaadiumiks? Sellepärast et valgusstaadiumi protsessiks on vaja valgusenergiat aga pimedusstaadiumis seda pole vaja. 3. Kuidas kasutatakse fotosünteesi käigus valgusenergiat? Fotosüsteem II toimub vee molekulide lagundamine vee fotooksüdatsioonil ehk vee fotolüüsil ja ATP sünteeiks. Nimelt 2H2O -> O2+4H+ + 4e- 4. Mis on valgusstaadiumi lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on 2 vee molekuli ja saaduseks on hapniku molekul, 4 vesiniku iooni ja 4 elektroni. 5. Selgitage vee fotooksüdatsiooni mõistet. Vee molekulide lagundamisreaktsionide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus kolorfülli molekulide ergastunud elektronide arvel toimuib ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess toimub nähtava valguse olemasolul. 6
dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel. 2Fe + Cl2 → 2FeCl3 https://www.youtube.com/watch?v=RdLlbgtmo7s Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon leiab alati aset niiskes õhus. Raua rooste tekkimise näide: 1) Raua pinnal toimub raua oksüdeerimine. 2[Fe → Fe2+ + 2e- ] 2) Hapnik osaleb oksüdeerijana ise redutseerub. O2 + 2H2O + 4e- → 4OH- 3) Tulemuseks on hüdroksiidi sade. Fe(OH)2 https://www.youtube.com/watch?v=EXaa5Ex5y1g Elektrokeemiline korrosioon toimub sarnaselt keemilise vooluallika, galvaanielemendi tööpõhimõttega. Aktiivsem metall on anoot ja saadab lahusesse metallioone. Kuidas korrosiooni eest kaitsta? 1. Püüdakse valmistada metallide sulameid, mis oleks keskkonnale vastupidavamad. 2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on
: Ag1+ +1e = Ag0 - ( ) .... - 0- = 0() 0() - (- ,,) , 27. , . ( ). A: Zn -2e = Zn2+ - - K: O2 + 4e + 4H- = 2H2O -(Na,Ba,Cu,Fe,Ni) - -(Kl,NaCl,CaBr2) -(P,S,O2,Cl2,C) - -(Mg3N2) - -(CaC2)
I = 3A m=ItM/ZF m =? M(Cu) = 63,4 g/mol m= (3A*2,5*3600s*63,4g/mol) / 2*96500 C/mol z = 2 ( Cu2+ +2e = Cu) m= 8,9 g Näide 2: Kui kaua tuleb elektrolüüsida vett, saamaks 56 liitrit hapnikku, kui voolutugevus on 2A t=? V / VM = I t / Z F V = 56 l t = V Z F / I VM I = 2A F = 96500 C/mol VM = 22,4 l / mol Z=4 vee elektrolüüs 4H2O + 4e = 4OH-+2H2 4OH- -4e = O2 + 2H2O t = (56l*4*96500A*s/mol) / 2A*22,4l/mol t = 482500 s = 134h (01 min 36 sekundit) Näide 3: Kui kaua tuleb elektrolüüsida plaadikest mõõtudega 10 x 10 cm, selleks, et katta ta kahelt poolt niklikihiga, mille paksus on 0,1 mm. Nikli tihedus on 8,9 g/cm3 ja molaarmass 59 g/mol. Voolutugevus on 3A ja saagis voolu jätgi 75% t=? I m = dV I = 3A II m/M = ItP/ZF
Q-{A ,a A t'rtt/ n ctao/t tCt Po o= itt - 5 /e o ? k't'-'. k- ?rfe.nz,yio"T ,i : (o'* c'- 2 4e' goJ 4- 4+ lu/'+ 4, f - ,l poo '4'= t*.az c''ola'L'co4f ) z ,t - i . n Ct = 6'*a- J-a,t'Ca4/4' "
Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2= -> 4H+ + 4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel NADP + 2e- + 2H+ <-> HADPH2 Vvalgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks Fotosünteesi pimedusstaadiume. Calvini tsükkel
*lehe vanusest *taimeliigist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 750 nm. Fotosünteesiprotsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosünteesi valgusstaadium: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O -> 4H+ +4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ <-> NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADH2. Fotosünteesi pimedusstaadium e Calvini tsükkel: Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas.
Module 1 Check your progress 1a 1. 've just read 2. has painted 3. show 4. has created 5. have studied 6. loves 1b 1. made 2. loved 3. was singing 4. started 5. saw, wanted 6. impressed 7. had happened, was 1c 1. Various studies are being done by researchers in order to underdtand the healing techniques of tribes. 2. Many rainforest plants have been tsted for a cure for cancer. 3. Huge areas of rainforest are being destroyed every day. 4. Medication is being developed from frog poison. 5. Fascinating insights have been gained into some of the rainforests' secrets. 6. Lots of new mwdications will be developed in the future to help people with cancer. 7. Aspirin was made into a modern medicine in 1897 by German scientists. 1d 1. He told me ...
0,00089 5,0410E-011 29,43 0,00116 2,9584E-010 39,24 RISTLÕIKE PINDALA JA MÄÄRA 0,00142 2,6523E-009 49,05 S, m2 0,00116 2,9584E-010 39,24 1,36353848E-007 0,00089 5,0410E-011 29,43 0,0006 1,2996E-010 19,62 JÕUD JA VASTAVAD NIHKED 0,00031 2,4649E-010 9,81 Fb, N 0,00002 4E-010 0 50 lb, m 0,0015 ELASTSUSMOODUL E 203636839826,76 UC(E) 18769705413,365 ELASTSUSMOODULI MÄÄRAMATUSE ARVUTUSED E/l 244461992589,15 (E/l)*UC(l) 32594932,34522 E/S -1,4934440E+018 (E/S)*UC(S) -14250621865,79
Metallidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana ning tekivad sulfiidid. Näiteks: Mg + S = MgS Enamus mittemetallidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana (liidab elektrone), va. hapnik ja halogeenid, millega reageerides on väävel redutseerija (loovutab elektrone). S + H2 = H2S S + 2e = S2- S + O2 = SO2 S – 4e = S4+ 2.4 Väävli kasutusalad Väävlit saab kasutada värvainete, ravimite, tuletikkude, taimekaitsevahendite, kummi, püssirohu, lõhkeainete, väävelhappe, paberi valmistamisel. Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. 2.4 Väävli tähtsamad ühendid
MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega ...
Hapnikuga tekivad oksiidid: 2Ca+O2=2CaO. Väävliga tekivad sulfiidid: Ca+S=CaS. EI REAGEERI!: Plii+Vesi, Vask+Magneesiumkloriid, Hõbe+Väävelhape, Vask+Vesi. 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 0 I+ V+ II- I+V+II- II+II- I+II- 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O 0 5+ Sb 5e Sb 3 N5++3e N2+ 5 0 I+V+II- IV+II- II+II- I+II- 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 I+VII+II- I+III+II- I+ VI+II- II+ VI+II- I+V+ II- I+VI+II- I+ II- 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O 7+ 2+ Mn +5e Mn 2 N3+-2e N5+ 5 II+ V+ II- IV+ II- I+ V+II- I+VII+II- II+ V+ II- I+ II- 2Mn(NO3)2 + 5PbO2 + 6HNO3 2HMnO4 + 5Pb(NO3)2 + 2H2O 2+ 7+ Mn -5e Mn 2 Pb4++2e Pb2+ 5 III+ I- I+II- II+ I- 0 I+ I- 2FeCl3 + H2S FeCl2 + S + 2HCl Fe3++e Fe2+ 2
Leidumine 1. Lihtainena: · kosmoses · Päikeses · nafta puuraukudes · vulkaanipursetel 2. Ühenditena: · vees · maagaasis · elusorganismides 3 Saamine 1. Laboris: · Zn+2HCl = ZnCl2+H2 (ei toimu HNO3 ja kons.H2SO4 ) 2. Tööstuses: · 2H2O = 2H2+O2 Katoodil redutseerumine 2H2O+2e- = H2+2OH Anoodil oksüdeerumine 2H2O-4e- = O2+4H 4 Kasutamine · raketikütusena · metallide keevitamisel ja lõikamisel · kütuselemendina (vesinikautod) · metalli saamisel (maagist) · õhupallide täitmisel · sõjatööstuses (vesinikupomm) 5 Omadused 1. Füüsikalised: · kõige kergem gaasiline aine · värvuseta · lõhnata · maitseta
· Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine
· Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine
13 f(x) = -10x + 1100 f(x) = 3777177,547 x^-2,154 390,00 390 14 15 370,00 370 16 350,00 350 17 330,00 330 18 4E+006 -2,154 19 310,00 310 20 290,00 290 21 270,00 270 22 250,00 250 23 $68 $70 $72 $74 $76 $78 $80 $82 $68 $70 $72 $74 $76 $78 $80 $82 24 25
3 4 = 1,181634(8,150-1,2443)16 = 130,560 Arvutan graafikult ln =f(1/T) sirge tõusu abil aktiveerimisenergia. Kuna sirge tõus= EA/R EA=tõus*R EA =6514,1* 8,314 = 54158,2274 J/K*mol Graafikud: = f(T) 700 600 500 400 y = 4E+11e-0,068x 300 200 100 0 295 300 305 310 315 320 T ln = f(1/T) 7 6 5 y = 6514,1x - 15,622 4 ln 3 2 1 0
Степень окисления: 0 Fe + 5CO −→ Fe(CO)5 Степень окисления: +2 FeCl3 + K4[Fe(CN)6] −→ KFe[Fe(CN)6] + 3KCl *Koordinatsiooniarv – 6. Степень окисления: +3 *Koordinatsiooniarv – 6, иногда 4. FeCl2 + K3[Fe(CN)6] −→ KFe[Fe(CN)6] + 2KCl 7.5 Коррозия железа Происходит при контакте с раствором электролита, чаще всего – водой. Анод: 2Fe → 2Fe2+ + 4e– Катод: O2 + 2H2O + 4e− → 4OH− 14
6O2 Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustavusest vee ja mineraalainetega, taime füsioogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofüllide molekulid moodustavad koos teiste pigmentide fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostuvad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesil. 2H2O on 4H +4e +O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid, eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevd NADPH2 moodustumisel. NADP + 2e +2H on NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri, reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium e Calvini tsükkel-
vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O -> O2 + 4 H+ + 4e. Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis, põhiülesanne NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad NADP molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+-ioone: NADP + 2e + 2 H+ <- -> NADPH2 . Moodustunud NADPH2 on H allikaks fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks
3Fe + 2O2 ® Fe3O4 ELEKTROKEEMILINE KORROOSION •Toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (õhus olev veeaur ja selles lahustunud gaasid) •Toimub kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel 2+ •Metall oksüdeerub Fe - 2e ® Fe •Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik — O2 + 2H2O + 4e ® 4OH BIOLOOGILINE KORROSIOON Korrosiooni põhjustavad bakterid Näit. raua-või väävlibakterid KORROSIOONITÕRJE PÕHIMEETODID •Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine •Metalli katmine korrosioonikindla (vähemaktiivsema) metalli kihiga •Metalli katmine aktiivsema metalliga- elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse) •Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja(nim. ka negatiivne katalüsaator) SULAMID
klaasi mahub 1 dl veini, siis kui mitu viinamarja on tarvis, et 70 % klaasist oleks täidetud? 3. Koondise laos hoiti kolme partiid ettevõtetele kuuluvat kaupa: I partii kaaluga 60 t hinnaga a' 123.00 euri 5 päeva II partii kaaluga 55 t hinnaga a' 140.00 euri 6 päeva III partii kaaluga 45 t hinnaga a' 120.00 euri 12 päeva Jaotada hoiukulud 25000,00 eurot kolme partii vahel proportsionaalselt kaalule, hinnale ja hoiul olevale ajale. 4. Leida A2 – 2AT +4E , kui A = 1 5 -3 ja E on 3.järku ühikmaatriks. 0 -2 3 3 1 4 5. Arvutada determinandi väärtus: 5 -8 5 8 9 -8 5 10 3 22 2 6 -5 4 7 6. Muutuvkulu ühe toote kohta on 6 eurot. Lisaks sellele kulub kuus 2000 eurot ruumide rentimiseks ja 10 000 eurot kontoritöötajate palkadeks. Leida firma kulufunktsioon. 7.Leida firma tulufunktsioon, kui pakutakse teenust hinnaga 15 eurot tund. 8
Antud reaktsioonis muutub nii antimoni kui ka väävli oksüdatsiooniaste: III -II V V VI II Sb2S3 + HNO3 + H2O = H3SbO4 + H2SO4 + NO. 9 10 Reeglile 1 vastavat olukorda pole, reegli 2 järgi tuleb valida redokssüsteemi algolekuks võrrandi vasak pool, sest antimonil on paarisarvuline indeks. 2III (-) 2V Sb2 - 4e = 2Sb 3(-II) (-) 3VI -28 3 S3 - 24e = 3S 1V (-) 1II 84 N + 3e = N +3 28 Võrdse arvu elektrone (84) vahetavad 3 molekuli antimon(III)sulfiidi ja 28 molekuli lämmastikhapet. Need on reaktsioonivõrrandi vasaku poole koefitsientideks. 3Sb2S3 + 28HNO3 + H2O = H3SbO4 + H2SO4 + NO Vastus: 3Sb2S3 + 28HNO3 + 4H2O = 6H3SbO4 + 9H2SO4 + 28NO F
Korrosiooni liigid 1. keemiline korrosioon kõrgem temp, mitteelektrolüüdi lahus 2. elektrokeemiline korrosioon tavaline temp, niikus (elektrolüüdi lahuse olemasolu) a) happeline keskkond (pH u 4) () A: Fe 2e() > Fe(2+) anoodiline oksüdeerumine (+) K: 2H(+) + 2e() > H2 katoodiline redutseerumine Fe+2H>Fe(2+) +H2 b) neutraalne keskkond A: Fe 2e() > Fe(2+) K: O2 + 2H2O + 4e() > 4OH() 4Fe+3O2+2H2O > Fe2O3 x 2nH2O 6. Korrosiooni eest kaitsmine (lk 4648) Fe 2e() > Fe(2+) Mg 2e() > Mg(2+) protektor Fe(2+) + 2e() > Fe Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili, värvi, lakikihi abil või korrosioonikindlamast metallikihiga (Cr, Zn, Ni, Sn) 7. Keemilised vooluallikad (lk 67) Vooluallikas keemiline energia muudetakse elektrienergiaks.
abiks.pri.ee Happelises lahuses on kontaktis Mg ja Cu, kumb korrodeerub, kirjuta rektsioonid korrodeerub Mg Mg + 2H = Mg2+ + H2 Saagis=tegelik/teoreetiline *100% m=nM nVm=V, kus Vm=22,4 N: AgNO3 vesilahuse elektrolüüsil sadestus katoodile 43,2g metalli, arvutage anoodil tekkinud gaasi ruumala nt ja moodustunud happe mass AgNO3 Katood(): Ag+ / H2O +e >>> Ag0 (|*2) Anood(+): NO3 / 2H2O 4e >>> O2 + 4H+ 4 Ag+ NO3 + 2H2O >>> 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 M(Ag)=108g/mol n=43,2/108=0,4 n(O2)=0,4/4=0,1 mol V(O2)=0,1*22,4=2,24 cm3 M(HNO3)=63g/mol n(HNO3)=0,1*4/4=0,1 m(HNO3)=0,1*63=6,3g ÜLDINE ISELOOMUSTUS Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(13) Metalliaatomite raadius suht suur. Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus.
Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Katoodil toimub olenevalt keskkonnast kas vesinikioonide, redutseerumine, mille puhul eraldub vesinik, või elektrolüüdi lahuses lahustunud hapnik redutseerub hüdroksiidioonideks: 2H+2e = H2, või 02+H2o+4e =4OH Käsitleme korrosiooniprotsessi, kus kontaktis on tsink ja raud. Niisugune olukord esineb raudpleki, vaskneedi või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht.. Tsink on korrosioonikindel metall. Kui eseme pind on kohati rikutud ja all olev metall (Fe) paljastub, siis moodustub glavaanielement Zn-Fe, milles aktiivsem metall Zn korrodeerub. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt
gaasiga(nt hapnik või kloor, v.a kõik lämmastikgaasid 2) Elektrokeemiline korrosioon: toimub tavatemperatuuril ja elektrolüüdi lahuses a) Happelises keskkonnas- toimub iseenesest ja on eksotermiline A(-): Fe - 2e- -> Fe2+ - oksüdeerumine K(+): 2H+ + 2e'-> 2H-> H2 - redutseerumine Summaarne: Fe + 2H -> Fe + H2 b) Neautraalses keskkonnas, kus oksüdeerijaks on hapnik A(-): Fe - 2- -> Fe2+ K(+): O2 + 4e- + 2H2O -> 4OH- Summaarne: 4Fe + 3O2 + 2nH2O -> 2Fe2O3 x nH2O - roostekiht Korrosioonikaitse Enamik meetodeid põhineb metalli isoleerimisel korrodeeruvast keskkonnast 1) Õlitamine: nt rattakett, uksehinged 2) Värvimine ja lakkimine: nt autokere, rattakere, aiapostid 3) Metalli katmine vähemaktiivsema metalliga: nt nikli: masinaosad ja tööriistad- ja tinakiht: konservikarbid
056 9E-05 Km= 0.099593845192533 8E-05 7E-05 1.1602267E-05 0.017375 6E-05 2.0203438E-05 0.03475 𝑣_0 " = "5E-05 𝑣_𝑚𝑎𝑥/ 2 3.2102973E-05 0.0695 4E-05 4.0270221E-05 0.106 3E-05 5.2184615E-05 0.212 2E-05 6.0120788E-05 0.318 𝐾_𝑚 1.00000000000001E-05 6.5068561E-05 0.424 5.42101086242752E-20 0 0.05 0.1 0.15 -9.99999999999995E-06
0-zéro 1-un(e) 1er premier(e) 2-deux 2e deuxième 3-trois 3e troisième 4-quatre 4e quatrième 5-cinq 5e cinquième 6-six 6e sixième 7-sept 7e septième 8-huit 8e huitième 9-neuf 9e neuvième 10-dix 10e dixième 11-onze 11e onzième 12-douze 12e douzième 13-treize 13e treizième 14-quatorze 14e quatorzième 15-quinze 15e quinzième 16-seize 16e seizième
2 0 2 4 6 8 A C E 10 12 14 16 18 1A 1C 1E 3 0 3 6 9 C F 12 15 18 1B 1E 21 24 27 2A 2D 4 0 4 8 C 10 14 18 1C 20 24 28 2C 30 34 38 3C 5 0 5 A F 14 19 1E 23 28 2D 32 37 3C 41 46 4B 6 0 6 C 12 18 1E 24 2A 30 36 3C 42 48 4E 54 5A 7 0 7 E 15 1C 23 2A 31 38 3F 46 4D 54 5B 62 69 8 0 8 10 18 20 28 30 38 40 48 50 58 60 68 70 78 9 0 9 12 1B 24 2D 36 3F 48 51 5A 63 6C 75 7E 87 A 0 A 14 1E 28 32 3C 46 50 5A 64 6E 78 82 8C 96 B 0 B 16 21 2C 37 42 4D 58 63 6E 79 84 8F 9A A5
valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O > O2 + 4 H+ + 4e. Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis, põhiülesanne NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad NADP molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+ioone: NADP + 2e + 2 H+ < > NADPH2 . Moodustunud NADPH2 on H allikaks fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH 2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi.
annaabi.ee 
