08 20.16 -5040 7 7005 5040 840000 -5040 1680000 8 8005 7 8 9 10 161.28 20160 -161.28 20160 7 7007 20160 3360000 -20160 1680000 8 8007 -161.28 -80.64 161.28 -20160 9 9007 20160 1680000 -20160 3360000 10 10007 9 10 11 12 2.52 1260 -2.52 1260 9 9009 1260 840000 -1260 420000 10 10009 -2.52 -1.26 2.52 -1260 11 11009 1260 420000 -1260 840000 12 12009 11 12 13 14 20.16 5040 -20.16 5040 11 11011 5040 1680000 -5040 840000 12 12011 -20.16 -10.08 20.16 -5040 13 13011
Töötus ja pensioniII 6078 Kulum -17000 Ärikasum 44210 Tulumaks 52368 244209.61039 244210 Sotsiaalmaks 77143 Ettevõtja töötuse kindl 701 76209.61039 Rent 420000 Kassavoog Muud kulud 175000 Raha sisse Kulum 17000 Omanikud 100000 Intressikulu 7500 Laen 150000 Ärikasum 44210 Müügitulu 1960000 2210000
pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga . Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks). 1916
Tootmiskalkulatsioon kuu lõikes Netokäive: Välisautode arv: 3 4 5 6 7 8 9 Välisautod 210000 280000 350000 420000 490000 560000 630000 Liinivedu Viljandi 64000 64000 64000 64000 64000 64000 64000 Tunnitöö 40000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 Kokku 314000 384000 454000 524000 594000 664000 734000 Tootmiskulud: Kütus välisveod 80500 107333,3 134166,7 161000 187833,3 214666,7 241500
teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1.3 miljonit meest)² ainult 180 km² suurusel alal. 15. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis läbi Itaalia rinde. See sundis
teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1.3 miljonit meest) ainult 180 km² suurusel alal. 15. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis läbi Itaalia rinde. See sundis
suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1.3 miljonit meest)² ainult 180 km² suurusel alal. 15. mail alustas Austria-Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis läbi Itaalia rinde. See
Stu_Ungar 1981 USA 75 750000 6 375000 27 14 h 12 h Stu_Ungar 1980 USA 73 730000 1 365000 26 14 s 12 s Hal_Fowler 1979 USA 54 540000 1 270000 n/a 7 s 6 d Bobby_Baldwin 1978 USA 42 420000 6 210000 27 12 d 12 c Doyle_Brunson 1977 USA 34 340000 1 340000 43 10 s 2 h Doyle_Brunson 1976 USA 22 220000 1 220000 42 10 s 2 s Aprill 2008 Andmeanalüüs 1 projekt 15 Brian_Roberts 1975 USA 21 210000 6 210000 44 9 s 9 h
2. AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS 5 Viimase 45 aasta jooksul on maailma sõiduautode arv kasvanud 7 miljonilt 550 miljonile. Samas suurusjärgus on tõusnud õhusaaste ja liiklusõnnetuste arv. Igal aastal sureb autoõnnetustes 300000 inimest ja vigastada umbes 1,5 miljonit inimest. Maailmas on hetkel umbes 550000000 autot, mis on koondunud 10% rahvastiku kätte, Eestis on umbes 420000 autot. CO2 (süsinikdioksiid) on inimkonna kõige enim toodetud saasteaine. Fossiilsete kütuste (naftasaadused, kivisüsi, põlevkivi, maagaas jt) põletamisel vabaneb atmosfääri igal aastal umbes 25 miljardit tonni CO2. Transpordisektorile langeb sellest ligikaudu 27%. Igasuguse põlemisprotsessi käigus vabaneb CO2 ja vett, see kuulub põlemise (oksüdeerumise) keemilisse protsessi ja ainuke võimalus CO2 tootmist vähendada on vähem põletada.
6725000 Müügikulud 1076200 Pöördumatud kulud 5275000 Ül.2.1 Kulude käitumine Väike autoremonditöökoda tegeleb summutite remondiga. Kulu on arvestatud 600 summuti remondiks kuus. Leida arvud, mis peavad olema tähtede asemel Näitaja Asendatud summutite arv 500 600 700 Kogukulud FC A 420000 B VC C 300000 D TC E F G Ühikukulud fc H I J vc K L M c N O P Asenda tähed arvudega Ül.2.2 Kulufunktsiooni tuletamine Talikuurordi kaubamaja tööaeg sõltub hooajast. Alljärgnevalt on ära toodud 6
Summaarsed kulud: püsikulud 420 000 420 000 420 000 muutuvkulud 250 000 (=500*500) 300 000 350 000 (=500*700) kogukulud 670 000 720 000 770 000 Ühe summuti vahetamise kulud: püsikulud ühiku kohta 840 (=420000/500) 700 (=420000/600) 600 (=420000/700) muutuvkulud ühiku kohta 500 500 (=300000/600) 500 ühe summuti vahetamise kulud kokku 1340 (=840+500) 1200 (=720000/600) 1100 (=600+500) Kommentaarid: summaarsena jäävad püsikulud samaks, küll aga muutub püsikulu ühiku kohta (väheneb suurema tegevusmahuga, mastaabisääst); muutuvkulu ühiku kohta jääb samaks, küll aga muutub muutuvkulude kogusumma
Millist varianti eelistada, kui nõutav tulumäär on 13%? Antud juhul on otstarbekas langetada otsus nüüdisväärtuste (PV) võrdlemise teel. Variant 1 osta uus kaasaegne reisibuss PV = - 2 640 000 krooni Variant 2 osta 2 kasutatud bussi Arvestused on tehtud eeldusel, et osteti kaks bussi, kasutati 3 aastat ja osteti uued ning viienda aasta lõpus müüdi maha, mis on ka projekti lõpetav väärtus. 1 PV = -( 2 × 420000) -{2 × 420000 } - 360000 × APV 113%5 a + (1 + 0,13) 3 1 + 2 ×100000 = -840000 - 840000 × 0,69305 - 360000 × 3,51723 + (1 + 0,13) 5 + 200000 × 0,54276 = -2579790krooni Kuna tegemist on kuludega, et väljaminevate rahavoogudega, kasutatakse "-" märki. Otsus: PV1 > PV2 . Järelikult on otstarbekam valida teine variant, kuna kulud on väiksemad ÜLESANNE 21
Millist varianti eelistada, kui nõutav tulumäär on 13%? Antud juhul on otstarbekas langetada otsus nüüdisväärtuste (PV) võrdlemise teel. Variant 1 osta uus kaasaegne reisibuss PV = - 2 640 000 krooni Variant 2 osta 2 kasutatud bussi Arvestused on tehtud eeldusel, et osteti kaks bussi, kasutati 3 aastat ja osteti uued ning viienda aasta lõpus müüdi maha, mis on ka projekti lõpetav väärtus. 1 PV = -( 2 × 420000) -{2 × 420000 } - 360000 × APV 113%5 a + (1 + 0,13) 3 1 + 2 ×100000 = -840000 - 840000 × 0,69305 - 360000 × 3,51723 + (1 + 0,13) 5 + 200000 × 0,54276 = -2579790krooni Kuna tegemist on kuludega, et väljaminevate rahavoogudega, kasutatakse "-" märki. Otsus: PV1 > PV2 . Järelikult on otstarbekam valida teine variant, kuna kulud on väiksemad ÜLESANNE 21
Millist varianti eelistada, kui nõutav tulumäär on 13%? Antud juhul on otstarbekas langetada otsus nüüdisväärtuste (PV) võrdlemise teel. Variant 1 osta uus kaasaegne reisibuss PV = - 2 640 000 krooni Variant 2 osta 2 kasutatud bussi Arvestused on tehtud eeldusel, et osteti kaks bussi, kasutati 3 aastat ja osteti uued ning viienda aasta lõpus müüdi maha, mis on ka projekti lõpetav väärtus. 1 PV = -( 2 × 420000) -{2 × 420000 } - 360000 × APV 113%5 a + (1 + 0,13) 3 1 + 2 ×100000 = -840000 - 840000 × 0,69305 - 360000 × 3,51723 + (1 + 0,13) 5 + 200000 × 0,54276 = -2579790krooni Kuna tegemist on kuludega, et väljaminevate rahavoogudega, kasutatakse "-" märki. Otsus: PV1 > PV2 . Järelikult on otstarbekam valida teine variant, kuna kulud on väiksemad ÜLESANNE 21
Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud Somme'i lahingus vallutasid liitlased ränkade kaotuste hinnaga (lahingus olid mõlema poole kaotused kokku 1.3 miljonit meest)² ainult 180 km² suurusel alal. 15. mail alustas Austria- Ungari pealetungi Tiroolis ja murdis läbi Itaalia rinde
Peamine koht, kus miinus tekib, on kahjum. Majandustegevusest. Siin on sätestatud teatud piirid. Kui kahjum ületab teatud lävendi, tuleb teha otsuseid, mis seda olukorda lahendaksid. AK 700 000 Reservkapital on 70 000 26 Kasum -350 000 Kokku on 420 000. kui hakkame hindama, et kahjum on suur, aga nende üleval olevate reeglite järgi on situatsioon selline: 1) reegli järgi ½ 700 000 on väiksem või võrdne kui 420000. seega on kõik korras. Teine reegel 400 000 on suurem võiv võirdne kui 420 000. Esimest päeva eksisteeriv AS: AK 400 000 RK 0 OA 0 ÜK 0 Kasum 100 krooni pangale Kokku: 399 900. seega iga esimest päeva eksisteeriv AS on rikkunud neid reegleid. Netovara oeab olema igal ajahetkel. Perioodiline kontroll on vajalik. Iga ühing peab koostama vahebilanssi. Tuleb kutsuda kokku üldkoosolek. Kapitali võib suurendada ja vähendada, võib ühingut ümber kujundada
annaabi.ee 
