5. Kust pärineb hingamisel eralduv süsihappegaas? Tsitraaditsüklist pärineb hingamisel tekkiv CO2. 6. Mis ained sisenevad tsitraaditsüklisse ja mis ained sellest väljuvad? Tsitraaditsüklisse sisenevad 2 püroviinamarihapet ja väljub 6CO2 ja 10NADH2 (20 vesiniku aatomit, mille seob enda külge univeraalne molekul NAD). 7. Kirjeldage hingamisahela summaarset võrrandit. 12NADH2 molekuli reageerib 6O2 molekuliga ja selle tulemusena eraldub 12NAD molekuli, 12H2O molekuli ja 36ATP molekuli. 8. Võrrelge glükolüüsil, tsitraaditsüklis ja hingamisahelas moodustuvaid ATP koguseid. 2ATP molekuli moodustub glükolüüsil ja ülejäänud 36 moodustuvad hingamisahela reaktsioonides ja kokku võib vabaneda 38ATP molekuli. Kokkuvõte Organism võib saada ühest glükoosi molekulist kuni 38ATP molekuli. Glükoosi lagundamine algab tsütoplasmas (tekib 2 püroviinamarihapet) ja sealt edasi liigub
Lähtained on Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on hingamisahel: toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Lähtained on hapnik anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis ja NADH2. Saadused on 36ATP molekuli, CO2 ja H2O. Glükoosi laundamise elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, võrrand: C6H12O66CO2+6H2O+energia
järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja. 3. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). Etapp Lähteained Saadused ATP Koht tsütoplasma Glükolüüs Glükoos Püroviinamarihape 2ATP võrgustik Tsitraadi Püroviinamarihape CO2, NADH2 - mitokonder tsükkel Hingamisahela
Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine.
NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Glükolüüsil moodustub 2 NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10NADH2 , ühe molekuli glükoosi kohta tekib 12NADH2. NADH2 molekulid vabanevad H aatomitest. Moodustunud NAD on vesinikusidujana uuesti kasutatav glükolüüsil ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Eraldunud H seotakse hapnikuga ja tekib H2O. vabaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36ATP molekuli, glükoosimolekuli lõhustamisel saadakse 2ATP molekuli siis lõplikul lagundamisel saab moodustada kuni 38ATP molekuli. 8. Võrrelge glükolüüsil, tsitraaditsüklis ja hingamisahelas moodustuvaid ATP koguseid. Glükolüüsil 2ATP, tsitraaditsüklis 0, Hingamisahelas 36+2ATP FOTOSÜNTEES 1. Nimetage fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid. valgusenergia, CO2, H2O - O2, glükoos 2. Miks jagatakse fotosüntees valgus- ja pimedusstaadiumiks? 3
järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). 2.Ökosüsteem, selles toimuvad muutused. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Toiduahelad: Seda tüüpi toiduahelat, kus eelmise taseme organismi sööb ära järgmise taseme organism, nimetatakse kiskahelaks. Kiskahela lõpptarbija läheb edasi looduslikku ringlusse.
15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? Mitokondri maatriksis 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? Apüroviinamarihape, hapnik 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? CO2 ja 10NADH2. 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? CO2 väljub rakust, NADH2 läheb hingamisahelasse 20.Kus toimub hingamisahel? toimub mitokondrites sisemembraani harjakestes 21.Mis on hingamisahela lähteained? 12NADH2 + O2 22.Mis on hingamisahela produktid? 12H2O + 12NAD ning 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? Energia saamine 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? Kui pole hapnikku 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos 27.Mis on käärimise produktid? Piimhape, etanool, süsihappegaas 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused. Valguse olemasolu, CO2 konsentratsioon õhus, vee varustatus, temp, taime vanus, lehtede suurus 30
· Nahk higi, vesi -> soolad, kusiaine · Kopsud vesi, süsihappegaas · Soolestik tahked jääkained -> eemaldub vesi · Neerud uriin -> vee ja soolade sisalduse reguleerimine 11. Glükoosi lagundamine · Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikus · Tsitraaditsükkel mitokonder -> süsihappegaas ja NADPH2 · Hingamisahela reaktsioonid mitokonder, väljub 36ATP molekuli 12. Mitoosi ja meioosi võrdlus MITOOS MEIOOS Ristsiire - olemas Tütarrakud Identsed erinevad Faasid 4 8 Tütarrakke 2 4 Mõlemad on raku jagunemised
15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 ATP-d 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? - mitokondris 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? - Glükoos 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? - Süsihappe gaas (CO2) ja 8NADH2 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? - 8NADH2 läheb edasi aineks 12NADH2 ja CO2 vabaneb/jääb samaks?! 20.Kus toimub hingamisahel? -Mikokondris 21.Mis on hingamisahela lähteained? - hapnik; NADH2 22.Mis on hingamisahela produktid? - H2O; 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? - ATP süntees 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? - hapnikupuudusel 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos, püroviinamarihape 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja süsihappegaas või piimhape. 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused.- valgus ja klorofülli olemasolu. 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastis 31
V: hingamisel eralduv süsihappegaas on pärit tsitraaditsüklist 6. Mis ained sisaldavad tsitraaditsüklisse ja mis ained sellest väljuvad ? V: Tsitraaditsüklisse sisenevad 2 püroviinamarihapet ja väljub 20 vesiniku aatomit, mille seob enda külge univeraalne molekul NAD. 7. Kirjeldage hingamisahela summaarset võrrandit. V: 12NADH2 molekuli reageerib 6O2 molekuliga ja selle tulemusena eraldub 12NAD molekuli, 12H2O molekuli ja 36ATP molekuli. 8. Võrrelge glükolüüsil,tsitraaditsüklis ja hingamisahelas moodustavaid ATP koguseid. V: 2ATP molekuli moodustub glükolüüsil ja ülejäänud 36 moodustuvad hingamisahela reaktsioonides ja kokku võib vabaneda 38ATP molekuli. LK97 1. Nimetage Fotosünteesi lähteained ja lõpp-produkt V: Lähteained on süsihappegaas ja vesi ja saaduseks on glükoos, hapnik ja vesi. 2. Miks jagatakse fotosüntees valgus-ja pimedusstaadiumiks ?
Tekib etanool ja süsihappegaas. Seda käärimist kasutatakse toiduainetööstuses. Kui selle käärimise juures satub õhku juurde, tekib veiniäädikas. Tsitraaditsükkel Toimuvad mitokondrite maatriksi piirkonnas. Lähteaineks on püroviinamarjahape. 2C2H3OCOOH 6CO2 + 10H2 (vesinik jällegi seotakse NADiga, tekib 10NADH2) Energiat selles protsessis ei teki, see läheb pigem kaduma soojuse näol. Hingamisahela reaktsioonid 12NADH2 + 6O2 36ATP + 12H2O + 12NAD See toimub mitokondrite kristade piirkonnas ja see on aeroobne. Energia saadakse vesiniku lõhustamisel, sealjuures seotakse hapnik vesiniku molekuliga, mille tulemusena saadakse vesi. Ensüümid reaktsioonide läbiviimiseks sünteesitakse mitokondrites seal oleva DNA alusel mitokondrites olevates ribosoomides. Fotosüntees: (näide assimilatsiooniprotsessist) Fotosünteesiks vajaliku energia allikaks on päikeseenergia, täpsemalt keskmise lainepikkusega (380-
Tekib 10 NADH2. CO2 on jääkprodukt, väljub mitokondrist hingamisel. (CO2 välja ja H-ioonid NADH2-ena edasi) 3. etapp: HINGAMISAHELA REAKTSIOONID (mitokondri harjakeste membraanides) Vajatakse hapniku O2 kui ka eelmistest reaktsioonidest NADH2 molekule (2 NADH2 glükolüüsist ja 10 NADH2 tsitraaditsüklist) 12NADH2 + 6O2 → 12NAD + 12H2O 36ADP + 36P ↔ 36ATP Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga (O2) ja moodustub vesi (H2O). Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsi käigus ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36 ATP molekuli, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Rakuhingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 → 6CO2↑ + 6H2O
reaktsioonides. CO2 on jääkprodukt ja siirdub mitokondrist välja. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse varem tekkinud NADH 2 poolt eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glükolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). 11. Fotosüntees. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O, lõpp-produktiks on glükoos ning eraldub O2. Fotosünteesi toimumiseks on vajalik valguskiirguse jõudmine taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni
Glükoosi lagundamine algab tsütoplasmas (tekib 2 püroviinamarihapet) ja sealt edasi liigub tsitraaditsüklisse (tekib piisava hapniku olemasolul 10NADH2 ja kui hapniku piisavalt pole, siis 2 püroviinamarihappest saab etanool või piimhape), mis toimub mitkondris ja seejärel liiguvad sealt ühendid mitkondri harjakestesse, kus toimuvad hingamisahela reaktsioonid (kus vaja läheb 6 O2 molekuli) ja reaktsioonis kokku eraldub 38ATP molekuli (2ATP glükolüüsil ja 36ATP hingamisahela reaktsioonides). Samuti on see universaalne protsess, sest see toimub nii taime-kui ka loomarakus ühtemoodi. Rohelised taimed sünteesivad endale orgaanilise aine ise, seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. See toimub taimerakkudes ja vaja on süsihappegaasi ja vett ja protsessi mõjutamiseks valgusenergiat, mille abil vee molekulidest saadakse ATP'd. Fotosüntees toimubki kahes staadiumis: valgusstaadium, kus lagundatakse vee molekule ja vajalik on
1 ETAPP: Glükolüüs. - 6 süsinikuaatomist koosnev glükoos lõhutakse 2ks 3süsinikuliseks ühendiks. Lõhustamisel energia vabaneb, vesinikud seotakse vesinikkandjatega 2 ETAPP: Tsitraaditsükkel. - Püroviinamarihappe edasine lagundamine: Toimub palju reaktsioone. Eralduvad CO2 molekulid, tekkinud vesinikioonid seotakse vesinikkandjale. 3 ETAPP: Hingamisahela reaktsioonid. - Vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub vesi. Vabaneva energiaga arvelt saab sünteesida 36ATP molekuli. Glükoosi lagundamine piisava hapniku puhul. 3.03.2014 glükoosilagundamine hapnikuvaeses keskonnas. ESITLUSEGA Anaeroobne- Ilma hapnikuta/ piisava hapnikute Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine- glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, millekäigus üruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. Piimhappekäärimine- teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loodame lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape.
atsetoon/ äädikhape). 2. Aeroobne (hapniku keemiline tarvitamine, keemiline hingamine, saadakse 38ATP, omastatakse O2 ja välutatakse CO2). 2H+1/2O2H2O+3(2)ATP : NADH+H+, FADH2 Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikus - tekib 2ATP (saadakse 2 püroviinamarihapet + 4H) Tsitraaditsükkel toimub mitokondris - eraldub CO2 ja H seotakse NADH2 -ga. Hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides -vajatakse hapnikku, välja vesi ja tekib 36ATP. Organismi hingamisel omastatakse O2 ja väljutatakse CO2. Võib toimuda läbi keha pinna (ainuraksed, taimed, väikesed loomad), õhulõhede kaudu (taimed), õhutorukestega ehk trahheedega igasse keha ossa (putukad), ringesüsteemiga kopsud/lõpused + vereringe (selgroogsed). Autotroofne energiavarustus ehk fotosüntees (assimilatsioon, vajab täiendavat energiat). 1. Kemosüntees energia oksüdeerumise teel anorgaanilistest ühenditest nt Fe2+, H2 2
4) Hingamisahela reaktsioonid (elektroni transportahel) - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Vajavad hapnikku. H ioonid vabanevad NADH ja FADH2 molekulidest. Moodustunud NAD ja FAD kasutatakse uuesti eelnevates etappides -> eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi. Väljumise juures on ensüüm, mis muudab elektronide vabanemisel saadud energia abil ADP ATP’ks. Ehk vabaneva energia arvel saab 12NADH2 molekuli kohta sünteesida 36ATP molekuli. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest, mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. https://www.youtube.com/watch?v=XIJvVCA9RPs Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. *Anaeroobne glükolüüs – hapnikku ei jätku piisavalt. Käärimine. - Piimhappekäärimine – toimub piimhappebakterite elutegevuse käigus ja lihaskoe rakkudes
· CO2 kui jääkprodukt eritub organismist välja. HINGAMISAHEL · toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestes · 12 NADH2 vabanevad H-aatomitest ja moodustuvad NAD-id, H seotakse hapnikuga moodustub vesi · Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36 ATP Kokkuvõtteks: Ühest glükoosi molekulist saab: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 22 36ATP+2ATP=38ATP (Püroviinamarihape CH3COCOOH) (Glükoos - C6H12O6) 23 ORGANISMIDE PALJUNEMINE Lk 102-104 SUGULINE MITTESUGULINE viljastatud munarakust / vegetatiivne eostega Eostega paljunevad: Seened eosed eoskottides, eoskandades Protistid liikumisvõimelised rändeosed e zoospoorid
lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Punased lihased toodavad
lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib · Kestab 15 sekundit piimhape CO2 ja H2O · Kestab 30-60s · Kestab tunde Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad. Lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Punased lihased toodavad
1. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid, taimedes neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3% 2. toidus esmase tähtsusega, toitumisahela esimeseks lüliks. 3. Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse 4. kõrge energeetilise väärtusega, kergesti kättesaadavad ja neid on kerge säilitada 5. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. *1 Glc (glükoos) --) 36ATP * energiaväärtus *1 g = 4kcal Glükoos - magus , värvitu, hästi vees lahustuv (C6H12O6) Süsivesikud on sahhariidid -monosahhariidid -oligosahhariidid -polüsahhariidid Süsivesikud C, H, O süsivesinikud C, H ; metaan, etaan, CH4, C2H5 Süsivesikud - on orgaanilised ühendid, mis koosnevad C ja H ja O-st vahekorras (Cn(H2O)n) või siis lagunevad hüdrolüüsil sellisteks ühenditeks Hüdrolüüs on keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb
kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest, aminohapped valkude katabolismist. O ei kasutata O ei kasutata O kasutatakse 1ATP kreatiini molekuli 2ATP-d glükoosi molekuli 36ATP-d glükoosi molekuli kohta kohta, tekib piimhape kohta, tekib CO ja HO kestab 15sek kestab 30-60sek kestab tunde ·Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, mis on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akummuleerunud hapniku kasutab lihas pikaajaliseks tööks toodavad energiat aeroobselt N: selgroosirgestaja
Toimub kolorüfüllis. Hingamine (rakuhingamine) - energia tootmiseks vajalik protsess. Saab jagada kolmeks etapiks: glükolüüs (toimub tsütoplasmavõrgustikus. Kui hapniku on piisavalt, saadakse püroviinamarihape ja 2ATP. Kui hapniku ei ole piisavalt, saadakse 2ATP, piimhape, etanool) tsitraaditükkel (toimub mitokondris, püroviinamarihapet lagundatakse edasi, väljub CO2hingamisahela reaktsioon (lisandub hapnik, tekib 36ATP-d). Autotroof. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia- fotosünteesijad (rohelised taimed). Keemiline energia- kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas sümbioosis ainuraksete loomadega). Heterotroof. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Nad lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil:
annaabi.ee 
