valimistel. Osades riikides valib rahvas ka presidenti, Eestis teeb seda aga Riigikogu või selleks kokku kutsutav valimiskogu. Demokraatia kohta on Winston Churchill hästi öelnud, et see on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja töötatud. Paremat on proovitud küll leida aga see pole õnnestunud. Demokraatia vastand on diktatuur, kus võim on ühe või vähese hulga inimeste käes. Head võrdlusmomenti kahe vormi vahel saab välja tuua 1920ndatest ja 30ndatest, kui demokraatlikud riigid olid näiteks Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa. Diktatuurid seevastu näiteks Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa. Teise maailmasõja võitsid need kolm demokraatlikku riiki ning diktatuuri riikidest Venemaa. Saksamaa ja Itaalia olid sõjas sunnitud alistuma. Kreeka sõjast aktiivselt osa ei võtnud, aga oli ka vahepeal okupeeritud. Ka tänapäeval on need kolm demokraatlikku riiki jõudnud majanduslikult paremasse seisu ning need
kasvu määraja - Ülekanne (spill-over) - Ettevõtte eelised ja oligopolistiline turg - R&D alainvesteerimine - Riigi inimkapital ja teadmised määravad tema pikaajalise kasvu Uus majandusgeograafia - Krugman - Tuum vs perifeeria - Ideed o Juhus ja rajasõltuvus o Imperfektne turg Lendstart Transport Strateegiline kaubandusteooria - Klassikaline kauandusteooria 30ndatest - Faktorite panus - Eelised - Uus teooria lisab palju faktoreid o Ebaterve konkurents, mastaabisääst, katse-eksitus; R&D; kumulatiivsed protsessid ja .. Peamised ideed - Mitte-terve konkurents tuleneb mingisugustest eelistest - Viib oligopolistilise turuni o Dumping o Ennetemine ülisuured investeeringud et teised ei saaks tulla - Valitsuse panus o Protektsionism o Spill-over
Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku, pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas. Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli institutsionaalse korraldatuse kujunemisele ja finantsturgude kesksuse kujunemisele. USA majanduspoliitika on alates 30ndatest püüdnud hoida finantsvõimu eraldi tööstusettevõtetest, vältimaks majandusraskuste korral majanduse üldist kollapsit. See soodustas investeerimispanganduse arengut ja sealset konkurentsi. See on olnud aluseks ka riskijuhtimise arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida. Erinevalt Panganduskesksest finantsmudelist Jaapanis ja Saksamaal, kus finantsturgudel toimuv oli rahavoogude vahendamise (finantsvahenduse) seisukohalt teisejärguline.
Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 30ndatest 60ndateni. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) Thomas Stearns Eliot ( 1888-1965 ) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". 35. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring.
Spill-over Ettevõtte eelised ja oligopolistiline turg R&D alainvesteerimine Riigi inimkapital ja teadmised määravad tema pikaajalise kasvu Uus majandusgeograafia Krugman Tuum vs perifeeria Ideed: o Juhus ja path dependence o Imperfektne turg Lendstart Transport Strateegiline kaubandusteooria Klassikaline kaubandusteooria 30ndatest: Heckscher-Ohlin o Factor endowment o Eelised Uus teooria lisab palju faktoreid: o Ebaterve konkurents; economies of scale; katse-eksitus; R&D; kumulatiivsed protsessid ja tehnoloogilised spill-overid Peamised ideed Mitte-terve konkurents Viib oligopolistilise turuni o Dumping o Ennetamine Valitsuse panus o Protekstionism o Spill-over Poliitiline mõju Valitsuse roll
klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33`aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku. Pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas. Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli institutsionaalse korraldatuse kujunemisele ja finantsturgude kesksuse kujunemisele. USA majanduspoliitika on alates 30ndatest püüdnud hoida finantsvõimu eraldi tööstusettevõtetest, vältimaks majandusraskuste korral majanduse üldist kollapsit. See soodustas investeerimispanganduse arengut ja sealset konkurentsi. See on olnud aluseks ka riskijuhtimise arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida. Erinevalt Panganduskesksest finantsmudelist Jaapanis ja Saksamaal, kus finantsturgudel toimuv oli rahavoogude vahendamise (finantsvahenduse) seisukohalt teisejärguline.
kolme ühtsuse reegel, tugev antiigi mõju, ei tohtinud olla vägivallastseene. Romantism: Kreeka algupärandi esiletõus. Kõne võis olla ilma riimideta. Tragöödia ja komöödia ei pidanud enam ainsad zhanrid olema. Toimus zhanripiiride hägustumine. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 20. sajand: Originaalitruudus ja vaba interpretatsioon Vabaõhuetendused: Sitsiilia (1914), Ateena (Herodes Atticuse teater), Delfi. 30ndatest aastatest tragöödiafestivalid, 1954.a. Epidauros. Psühhologiseeritud versioonid (O’Neill, Eliot) ja politiseeritud tegevus (Sartre). Populaarsemad teemad: Trooja ja Teeba müüditsükkel Mati Unt. Vend Antigone, ema Oidipus. Labdakiidide laul Pärslased, Medeia, Bakhandid
AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" Hilinemisega Eestisse jõudnud kuldne kunstiperiood, rõkkas siin juba 30ndatest alanud kasvuga, kus küpsenud kunstnikud olid oma täiseaeg ja loomingu kõrgperioodil. Lisaks sellele hakkas ka ametlik kunstimaailm soosima noort kunsti. Kohtusid NSV Liidu aegses kunstiloos pidevalt maid jaganud diskursused liidu-eelne, avangardistlik ja rahvuslik-konservatiivne. Samuti sulasid zanrite piirid maastikumaal kaasajastus. Kohalikud graafikabiennaalid tõid Eestile Liiduvabariikide seas edumeelse maine
sünge aeg. Visnapuu kasutab vokaalharmooniat. ,,Käoorvik" - kõige kuulsam tsükkel, mis moodustabki põhiliselt teose sisu: ,,Kümme kirja Ingile". Arvustus nimetas seda kauniks miniatuurseks armastusromaaniks värssides. Ing oli Visnapuu naine. Teos on täis kõlataotlust, onomatopöad. Visnapuud iseloomustab suur riigitruudus. Sõja lõpus Visnapuu ei põgenenud Rootsi vaid läks koos taganevate saksa vägedega saksamaale. Visnapuu oli kummaline mees. 30ndatest aastatest pärineb temalt lugulaul ,,Parsilai". See on naljakas groteskne lugu justkui parodeeriks mingit eepost. Mitukümmend lehekülge pikk. Lihtriimis üles kirjutatud. Miks Visnapuu sellise lugulaulu kirjutas. Kui mõni nõudlikum lugeja seda loeb, ärritus kasvab, veider jama Visnapuu poolt. Kui jõuab aga lõpp, siis seal on ninanips kriitikutele. 19. ,,Tarapita ja ekspressionism 1918 sügisel Siuru lagunes. Üheks põhjuseks võis olla vastuolu Siuru sees,
Tegi teatavat koostööd võimudega. Ta juhtus jääma Eestisse ja teda ei võetud kinni, sest ta suutis end varjata valenime all kuni surmani. Ta sureb 1947. aastal vähki Iru vanadekodus. Johannes Semper · 1934 Armukadedus (Freuistlik taust on inimesekujutuses olemas, armastuslugu) · 1939 Kivi kivi peale (Sotsiaalset vaatenurka tuleb eelneva teosega juurde) Ta tuleb Siuru rühmituse kaudud ja luuletajana ja siis hakkab selle kõrvale kirjutama Proosat. Tal on 30ndatest aastatest kaks romaani (ülal). Enne seda on ta tuntuks saanud nii kriitiku kui ka moodsate kirjandusvoolude tutvustajana. Ta on esimene, kes tõsisemalt püüab kirjandusanalüüsis rakendada psühhoanalüüsi. Semper jääb Eestisse ja kujuneb tunnustatud Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks (läks Nõukogude võimuga kaasa). Samuti ka Loomingu peatoimetaja 30ndatel aastatel. Teatav roll Nõukogude Eesti juhtivaks kirjanikuks saamisel oli tema sõprus J. Vares Barbarusega
reetmine. Läks linnadest välja ka maapiirkondadest. Majanduskuriteod, ka väiksed pettused turu müüjatel. Igale kodanikule oli pandud kohustuseks jälgida. Hiina Rahvavabariigi majanduse seis 50ndatel Majandus peaaegu täielikult piirdus põllumajanduse sfääriga, tehnoloogia vana. Ei investeeritud seda. 80% elanikest maal. Ühest küljest linnaelanikud sõltusid täielikult talupoegadest, kes ei suutnud jälle end ära toita. Tööstus arenes erineva tempoga. Need piirkonnad mis olid 30ndatest Jaapani võimu all, toimus tööstus päris hästi, maavarade poolest ka rikas. Peale sõda jätsid maha selle, seal olid tehased, kaevandused, mida sai kasutada. Mujal Hiinas olukord palju hullem. Peale nende probleemide toimus umbes 40ndatel aastatel suur inflatsioon. Sellepärast üheks esimesks ülesandeks rahanduse sfääri korrastamine. Hiina juääni monopoli teha. NSV Liidu eeskujul tsentraliseeritud riigi majanduse programm, vastavalt riigi poolt kehtestatud
piirama. Pandi ranged reeglid peale, kui palju koduloomi tohib olla jne. Hakati ka mööda küla käima ja kontrollima, mitu lammast on, kas on normi piires jne. Loomi peideti ka kontrollide eest. 1950Ndate II poolel hakati keskvõimu initsiatiivil isiklikke abimajandeid piirama, selle asemel H tuleb väga jõuliselt välja põllumajanduse industrialiseerimise mõttega. See tähendas ka üsna põhimõttelist muutust maaelus. Alates 30ndatest, kui NL-s kollektiviseerimine läbi viidi, oli nii, et kolhoosid tegelesid tootmise, vilja kasvatamisega jne, aga nende käsutuses ei olnud masinaparki. Masinad, millega põldu hariti olid eraldi masina-traktorijaamade käes. MTJ-d olid partei toed kollektiviseerimise läbi viimiseks. MTJ juht oli paljudes piirkondades kohaliku elu juht, kes õigeid suuniseid andis jne. Tähtsus oli 30ndate puhul väga poliitiline. Sõja järel, kui Eestis
annaabi.ee 
