Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli tahke soola, mis võis olla kaksiksool, või lahuse analüüs. Lahus võis seega sisaldada ühe või kaks katiooni ja ühe aniooni, kusjuures katioonid pidid olema erinevatest rühmadest. Määrata tuli nii katioonid kui anioonid. Töö käik Uuritavaks aineks oli tahke aine VIII. Kuna tegemist oli sinakasrohelise pulbriga, võis ennustada nikliioonide olemasolu. Valmistasin ainest lahuse, selleks panin natuke ainet katseklaasi, lisasin destilleeritud vett ja segasin, kuni sool oli täielikult lahustunud. Ka tekkinud lahus oli sinakasrohelise värvusega. I rühma katioonide tõestamine Katioonide I rühma sadestamiseks lisasin uuritavale lahusele HCl, kuna sadet ei tekkinud, võis välistada I rühma katioonide Pb2+, Hg22+ ja Ag+ olemasolu lahuses. II rühma katioonide tõestamine Kuna I rühma katioone lahuses ei leidunud, siis võis II rühma katioonide uurimiseks kasutada alglahust. II rühma katioonide sadestamiseks hapes...
Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. 5 Kasutamine Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua kui ka värviliste metallide sulamite koostises Mõni protsent nikli toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses 6 Võrrandid 2Ni + 2NaOH 2NiO + 2Na + H2 NiCl2 + 6H2O NiO + NiSO4 + 7H2O 7 Huvitavat Nikkel on Eesti rahvastiku hulgas kõige enam levinud kontaktallergeen. Põhilised niklitootjad maailmas on Venemaa, Kanada, Uus Kaledoonia ja Austraalia. Nikli aastane toodang jääb umbes miljoni tonnini. Nikkel võib palaval suvel põhjustada allergilist nahapõletikku. Üldvarusid maismaal hinnatakse 70 miljonile tonnile. 8 9 10 Küsimus Nikkel on..
Kõigil on oksüdatsiooniaste -1, ülejäänutel 2;5;7... v.a F Füüsikalised omadused: · F(kollakas) · Cl(rohekas kollane) · Br(Vedelik ja aur pruunid) · I(hallikas, must; metallse läikega; aur on aga lillakas) · Vees lahustuvus ülevalt alla väheneb Keemilised omadused: · F on kõige aktiivsem; I on kõige vähem aktiivsem · Kõik reageerivad H2-ga( H2+F22HF) · Tugevam halogeen tõrjub nõrgema tema ühendist välja( 2NI+Cl22NaCl+I2) Flour Kõige katiivsem mittemet. Nim. Ka ,,kõigesööjaks" sest ta reageerib aktiivselt enamiku liht-ja liitainetega. Reageerib H2O(H2O+F22HF+O) Kasutamine:freoonide valmistamisel Kloor Kasutatakse basseinivee ja joogivee dessifitseerimiseks, selle käigus toimub ka reaktsioon (H2O+Cl2+HClHclO) Saadakse: Kolriidide elektrolüüsil või laboris Kaaliumpermangaadi reag. HCl (2KMnO4+6HCl2KCl+2MnCl2+5Cl2+8H2O) Broom
(Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Teised akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2 Cd + Ni2O3 + 2H2O CdO + 2Ni(OH)2 Uuemal ajal on välja mõeldud mitmeid akusid ja elemente tsink-elavhõbe, tsink- hõbe, kaadmium-hõbe jne. Need äratavad huvi oma väikesemõõtmelisuse tõttu. Odavaim selline nn nööpelement (vaata lisadest joonist 3) on elektronkäekellade, kalkulaatorite ja muude pisikeste seadmete toiteallikana kasutatav tsink- hõbeelement, mille lähteained on metalliline tsink ja elavhõbe(II)oksiid ning selle
(Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Muud akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju – 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2 Cd + Ni2O3 + 2H2O CdO + 2Ni(OH)2 Uuemal ajal on välja mõeldud mitmeid akusid ja elemente – tsink-elavhõbe, tsink- hõbe, kaadmium-hõbe jne. Need äratavad huvi oma väikesemõõtmelisuse tõttu. Odavaim selline nn nööpelement (vaata lisadest joonist 3) on elektronkäekellade, kalkulaatorite ja muude pisikeste seadmete toiteallikana kasutatav tsink- hõbeelement, mille lähteained on metalliline tsink ja elavhõbe(II)oksiid ning selle
3) hõbe-tsinkakud. Laevadel kasutatakse põhiliselt kaadium-nikkel akusid. Aku koosneb teraspaagist, plaatide plokist elektrolüüdist. Positiivsete plaatide aktiivainena kasutatakse nikkelhüdroksiidi Ni(OH) 3 , negatiivsetel plaatidel aga kaadiumi Cd, segus raudoksiididega. Elektrolüüdiks kasutatakse kaaliumhüdroksiidi KOH vesilahust tihedusega 1,19..1,4 g/cm 3 . Elektrokeemiline protsess leelisakus. 2Ni ( + ) (OH) 3 + KOH + Cd ( -) 2Ni ( + ) (OH) 2 + KOH + Cd ( -) (OH) 2 (aku laetud) (aku tühi) Elektrolüüdi tihedus reaktsiooni käigus ei muutu. Elemendi keskmine tööpinge on 1,25 V. Laadimise lõpul võib pinge tõusta kuni 2,0...2,2 V-ni. Aku on lõplikult tühjenenud, kui tema pinge on 1 V. Nimimahtuvus garanteeritakse temperatuuril +25°C.
rivaal. 7 3.3. Ärisõprade võõrustamine Valima peaks preztiisika restorani. Söögi ajal ei aeta äriasju. Äri juttu ei räägita enne kohvijoomist. Bankette peetakse pigem klubis kui kodus, viisakas oleks jääda vähemalt 15 minutit hiljaks. Kella 4 ja 5 vahel pakutakse tavaliselt väikest einet- kooke, küpsiseid, karastusjooke. Seltskondlik söömaaeg toimub kella 19-22 vahel .Pidulik õhtusöök võib kesta kuni kella 2ni öösel, kuid pole ka haruldane, kui see kestab kella 7-ni hommikul. 8 4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED 4.1. Tervitamine Tervitamisel võidakse olla tundeküllased. Alguses on käepigistused, kuid kui on juba ärisuhe, siis kallistused. Viisakas on suruda kõigi kätt nii saabudes kui lahkudes. Kui kellegil on au- või ametinimi, näiteks doktor, siis tulebki seda kasutada. Teiste ärituttavate puhul kasutada perekonnanime
7) Matka- ja suusarajad, mille puhvriks on 4m 8) Ajaloolised paigad 9) Paisjärved Nimetatud maakasutuse kategooriad on jagatud vastavalt nende poolt osutatavale mõjule ÖTdele rasketeks (2,3,5,9) ning kergeteks (1, 4, 6, 7, 8). Mõju erinevatele maakasutusvormidele hinnati kahel viisil. Esiteks hinnati iga maakasutuse katergooriat iga ÖT kategooriaga, kasutades selleks viieastmelist skaalat -2st( kõrgelt negatiivne mõju, näiteks protsessi vähendav toime) kuni +2ni (kõrgelt positiivne, näiteks protsessi esilekutsuv toime). Teiseks loodi maakasutuse interaktiivsete mõjude maatriks, kasutades sama skaalat. Lisaks hinnati mõju erinevatele ÖTdele ja muudele maakasutuse kategooriatele. Andmebaasid ning GIS analüüs Kõiki neid meetodeid kaugseire, GIS, statistiline analüüs, kirjanduse uurimine ja ekspertintervjuud kasutati maakasutuse ja maastikumuudatuse andmebaasi ülesehitamiseks ÖT analüüsimisel(joonis 2)
aatomi ehitus: Nikkel paikneb VIIIB rühmas. Aaatomimass Ar(Ni)=58,693 ja massiarv A=59. Järjenumber tabelis Z=28. Nikli aatomi tuumas on 28 prootonit ja 31 neutronit. füüsikalised omadused: Nikkel on hõbedase värvusega plastiline ja ferromagnetiline metall. Tema tihedus =8,908g/cm3. Nikkel on sulamistemperatuuriga 1455oC ja keemistemperatuuriga 2913oC. Tüüpolekuna on nikkel tahke 25oC juures. keemilised omadused: 1. metall+hapnik=oksiid 2Ni+O2=2NiO 2. metall+ hape=sool+vesinik Ni+H2SO4=NiSO4+H2 Ni+2HCl=NiCl2+H2 3. metall+sool=uus metall+uus sool Ni+2KCl=NiCl2+2K 4. metall+mittemetall=sool Ni+2Cl=NiCl2 ühendid: Vase-nikli-tsingi sulamit hakati kasutama hõbeda asemel. Ligi pool nikli maailmatoodangust kulub roostevaba kroomnikkelterase toomiseks. Nikli ja kroomi sulamist tehakse elektripliitide ja -ahjude küttekehasid. Nikli ja vase sulamit kasutatakse laeva- ja masinaehituses, elektrotehnikas ja
Seega entalpia määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Ideaalse gaasi entalpia sõltub üksnes temp. Tavaliselt võetakse gaasi entalpia normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise keha entalpia antud rõhul: h=0t-ni•(cpdt). Soojushulk on määratud entalpia ja tehnilise tööga q=du + l =dh + lt . Termodünaamilise keha entroopia. ds=dq/T, kus suurust s nim. Entroopia, mis s on soojushulga ja absoluutse temp. suhe. Entroopia muutus Δs=s2-s1= 1st∫2ni ds=1st∫2ni dq/T [J/(kg*K)]. Entroopia on ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse määravad kaks meelevalds.et olekuparameetrit. Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. Kui lugeda erisoojust sõltumatuks temperatuurist, siis: c=const, s=cvln(T/To)+Rln(v/vo). 4. Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. 1) Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht ei muutu. (v=const, dv=0)
korrosioonikindlust). · Keemiliselt on kompaktne Ni väheaktiivne, õhus püsiv. Metall kattub õhus NiO kaitsekihiga ning on püsiv kuni ca 800C. · Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib Ni väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti lahj HNO3-ga; knots HNO3 toimel passiveerub. · Leeliste lahused ei toimi niklisse, kuid Ni reageerib NH 3 vesilahusega. Alles üle 550 C oksüdeerub Ni sulatatud NaOH toimel 2Ni + 2NaOH -> 2NiO + 2Na + H2 Vee ja õhuniiskuse suhtes on Ni püsiv. · Vesinikuga moodustab Ni tahkeid lahuseid. · Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa nikli reageerimisel NH 3-ga moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. · Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II) halogeniidid. Ni on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C(jahtumisel laguneb, eraldub grafiit)
Nii ei teki rutiini ja saab lahendada erinevaid probleeme. Kord nädalas peaks olema koosolek, mis tuletaks meelde, et töö on vastutusrikas ja sinna tuleb palju panustada. Peaks olema süsteem, et suvel on kõrgem palk, kuna tööd on ka rohkem. Seega võiks ka puhkus olla jaotatud aasta peale ära, et suvel poleks puhkust rohkem kui kaks nädalat. Lisaks võiks kõik saada sama palka, et ei tekiks konkurentsi ja omavahelisi konflikte. Tööaeg peaks olema 8st 2ni mitte 9st 3ni, sest autod alustavad hommikul kell 6 ja seega on rohkem probleeme ka hommiku poole. Töötajate motiveerimiseks peaks olema võimalus osaleda koolitustel. See toob ka ettevõttele tuntust, sest see on igal pool esindatud. Lisaks võiks kompenseerida spordiklubi liikmetasu või mõnda muud hobi. Tulevikus võiks kogu töö ära teha arvuti. Nii, et tellimused ja saatelehed läheks otse autojuhi nutitelefoni, kus ka laojuhataja saaks neid allkirjastada
K¨aesolevas konspektis on k~oik reaktsioonid toodud t¨uhjenemisreaktsioonidena. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 22 Nikkel-kaadmiumaku (NiCd aku) Anoodil: Cd (t) + 2OH- () - Cd(OH)2 (t) + 2e- Katoodil: 2NiO(OH) (t) + 2H2O (v) + 2e- - 2Ni(OH)2 (t) + 2OH- () Klemmipinge umbes 1,2 V Eelised: annab suhteliselt tugevat voolu, mist~ottu on eelistatud n¨aiteks akut¨oo¨riistades. Puudused: kaadmiumi m¨urgisus; "m¨alu" effekt. ¨ K¨aesoleval ajal on NiCd akude kasutusala u¨ha ahenenud. Uheks oluliseks p~ohjuseks on kaadmiumi m¨urgisus, aga ka konkureerivate s¨usteemide (vt. allpool) paremad omadused.
Metall kattub õhus NiO kaitsekihiga ning on püsiv kuni umbes 800 °C. Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib nikkel väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti lahja HNO3-ga, kontsentreeritud HNO3 toimel passiveerub. Nikkel ei reageerileeliste lahustega (ega sulandid, ka mitte vedel NH3), nikkel reageerib (õhu juuresolekul) NH3 vesilahusega. Alles üle 550 °C oksüdeerub nikkel sulatatud NaOH toimel (viimane redutseerub seejuures vaba naatriumini): 2Ni + 2NaOH → 2NiO + 2Na + H2 . Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Vesinikuga moodustab nikkel tahkeid lahuseid (hüdriide, millest püsivam on NiH, saadakse kaudselt). Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa (peendispersse) nikli reageerimisel NH3-ga (300– 450 °C juures) moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II)halogeniidid. Nikkel on üks püsivamaid metalle F2 suhtes
Elektrivool muundatakse keemiliseks energiaks ja siis see omakorda elektrivooluks. Esimena ehitas Volta. Sisuliselt on aku Daniel-Jacobi GE. D-J element on pööratav. GE jaotatakse elektrolüüdi järgi happe (plii) ja leelis (raud-nikkel) akudeks. Pliiaku: laadimine, [+]- PbSO4+2e=Pb+SO4²-; [-]-PbSO4 +H2O=PbO2+4H- + SO4²-+2e; tühjenemine: [+]Pb+SO4²-= PbSO4+2e; [-]PbO2+4H-+ SO4²-+2e= PbSO4 +2H2O; raud- nikkel aku: 2NiOOH+Fe+2H2O= 2Ni(OH)2+Fe(OH)2 (E=1,48V) ja 2NiOOH+Cd+2H2O=2Ni(OH)2+Cd(OH)2 (E=1,44V). parimate omadustega aku on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: a) saadav pinge, 2)võimsus ühe massiühiku kohta, 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 30. Värvide põhimõtteline koostis.: Värvid koosnevad põhimõtteliselt sideainest, lahustist, pigmendist ja lisaainetest. Värve jaotatakse järgmiste tunnuste järgi: kile moodustumise viis, sideaine, kasutamisviis,
Happe kontsentr. tõuseb. Laadimisel moodustub galvaani element (-)Pb | H2SO4 || PbO2 (+)Tühjenemine: -plaat: Pb+SO42--2eàPbSO4 Pb- 2e=Pb2+ (oksüd.) +plaat:PbO2+4H++SO42-+2eàPbSO4+2H2O Pb4++2e=Pb2+ (reduts.) Happe kontsentratsioon väheneb Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus. Üheks elektroodiks on raud(anood), teiseks aluseline nikkeloksiid (katood) . Anoodil: Fe+2OH- FFe(OH)2+2e Fe=Fe2++2e (oksüd.) Katoodil: NiO2+2H2O+2eFNi(OH)2+2OH- NiO2+2e=Ni 2NiOOH+Fe+2H2OF 2Ni(OH)2 +Fe(OH)2 E=1,48V ; 2NiOOH+Cd+2H2O 2Ni(OH)2+Cd(OH)2 E=1,44V Parimate omadustega on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: 1)saadav pinge; 2)võimsuse ühe massiühiku kohta; 3)võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul 30. Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained (mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgmiste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)Kasutamiseviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus jt
Sõltuvana gaasi ei esine. Selle põhjal saame välja kirjutada 14.Termodünaamilise keha entroopia. s on algolekust aur isohoorilisel jahtumisel kas kuivab või valemeid. soojushulga ja absoluutse temp. suhe, mille muutus niiskub. Isohoorilises protsessis aurule juurdeantud 5.Ideaalse gaasi olekuvõrrandid. Termodünaamilise delta s=int.1st-2ni dq/T [J/(kg*K)]. Entroopia on soojushulk q=u=u2-u1=(i2-i1)-v(p2-p1) J/kg. kui keha termiliseks oleku- ehk karaktervõrrandiks nim. ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, võrrandit, mis seob omavahel termodünaamilises väärtuse määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v'/v2''-v2'.
Laadimisel moodustub galvaanielement (-) H2SO4 Ja (+)PbO2 Summaarselt tühjendamine: Pb+ PbO2 + H2 SO4 2PbSO4+ 2H2 O [niipidi on tühjend, vastupidi on laadimine] Tegemist on redutseerijaga. Happe kontsentratsioon väheneb. Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus. Üheks elektroodiks on raud(anood), teiseks aga aluseline nikkeloksiid(katood). Anoodil: Fe+2OH Fe(OH) 2 + 2e, Fe=Fe2+ + 2e (oksüdeerija). Katoodil: NiO2 + 2H2 O+2e Ni(OH)2 + 2OH- , NiO2 + 2e=Ni; 2NiOOH + Fe + 2 H 2 O 2Ni(OH) 2 E= 1,48V; 2NiOOH + Cd + 2 H2 O 2Ni(OH) 2 + Cd(OH) 2 E= 1,44V. Metallide elektrokeemiline korrosioon seisneb enamasti galvaanielementide tekkes: Cu-Fe kinnitus, Al-Fe kinnitus, vasest veetorud ühendatud teras/tsinktorudega, terasest torudel messingist ventiilid/kraanid, elektriühendused Cu-Al, Cu katuselt vesi Al, Fe või Zn katusele. 33. Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained(mürkkemikaalid, inhibiitorid)
[niipidi on tühjend, vastupidi on laadimine] Tegemist on redutseerijaga. Happe kontsentratsioon väheneb. Raud-nikkel aku: elektrolüüdiks on leelise lahus. Üheks elektroodiks on raud(anood), teiseks aga aluseline nikkeloksiid(katood). Anoodil: Fe+2OH Fe(OH) 2 + 2e, Fe=Fe2+ + 2e (oksüdeerija). Katoodil: NiO 2 + 2H2 O+2e Ni(OH)2 + 2OH- , NiO2 + 2e=Ni; 2NiOOH + Fe + 2 H 2 O 2Ni(OH) 2 E= 1,48V; 2NiOOH + Cd + 2 H 2 O 2Ni(OH) 2 + Cd(OH) 2 E= 1,44V. Parimate omadustega on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: 1) saadav pinge 2) võimsus ühe massiühiku kohta 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 31) Värvide põhimõtteline koostis: sideaine, pigmendid, lahusti, lisaained(mürkkemikaalid, inhibiitorid). Värve klassifitseeritakse järgimste tunnuste abil: 1)kile moodustumise viis; 2)sideaine; 3)kasutamisviis; 4)pigmendid (korrosioonikaitse, värvus
Elektrivool muundatakse keemiliseks energiaks ja siis see omakorda elektrivooluks. Esimesena ehitas Volta. Sisuliselt on aku Daniel-Jacobi pööratav GE. Akumulaatorid jaotatakse elektrolüüdi järgi: happe (plii) ja leelis (raud-nikkel) akudeks. Pliiaku: laadimine, [+]- PbSO4 + 2e = Pb + SO4-2; [-]- PbSO4 + H2O = PbO2 + 4H- + SO4-2 + 2e; tühjenemine: [-] Pb + SO4-2 = PbSO4 + 2e; [+] PbO2 + 4H- + SO4-2 + 2e = PbSO4 +2H2O; raud-nikkel aku: 2NiOOH +Fe +2H2O =2Ni(OH)2 +Fe(OH)2 (E=1,48V) ja 2NiOOH+Cd+2H2O = 2Ni(OH)2 + Cd(OH)2 (E=1,44V). Parimate omadustega aku on Ag-Ni aku. Akule lisatakse järgnev info: a) saadav pinge, 2)võimsus ühe massiühiku kohta, 3) võimsus, mis saadakse 5 minuti jooksul. 30. Värvide põhimõtteline koostis ja klassifikatsioonis kasutatavad peamised tunnused. Milline on värvikilede moodustumise kemism-mehhanism? Näited. Kuidas korrodeeruvad sünteetilised polümeerid ja puit?
Lisandite mõju -potentsiaalile. -potentsiaal on kolloidosakese püsivuse mõõduks. Sellepärast on kasulik teada kuidas muutub -potentsiaal lahuse kontsentratsiooni muutumisel, elektrolüüdi lisamisel, lahuse pH muutmisel, temperatuuri muutumisel. -potentsiaali nullolek on isoelektriline täpp. Graafik: Esialgu kaksikkiht täidetakse, kuna tavaliselt see ei ole täielikult täis. Kui see saab monomolekulaarselt täis, siis potentsiaal tõuseb 1st 2ni. Kui gamma maksimum ehk monomolekulaarse kihi täituvusaste muutub üheks, siis edasisel kontsentratsiooni suurenemisel suureneb vastasioonide kontsentratsioon, mis surub kaksikkihi kokku ning seda näitab kolmas. Esmalt -potentsiaal tõusis, siis langes. Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Mitteindiferentsed elektrolüüdid - sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. 25
mis hakkas natuke signaali välja kiirgama. Terminaator – lõpetaja – pannakse juhtme lõppu. Takisti, sama takistusega mis kaablil endal. Jätab kaablile mulje, et kaabel läheb edasi, info ei peegeldu tagasi. Kui terminaatorit poleks, siis põrkaks tagasi, sest energia ei saa haihtuda. 10BASE2 – 10Mbit/s – andmeedastuskiirus, kaabli maksimaalne pikkus 200m (reaalses elus 185, ümardati 2ni). Kasutati peenemat koakskaablit. Vampiirliidese asemel võeti kasutusele T-pistik. Mugavamad ühendused. Arvuti tuli otse külge ühendada, juhet vahel ei tohtinud olla. Otstes terminaatorid. Umbes 30 arvutit ühes võrgus. Sumbuvust suurendab info sagedus ja pikkus. Mida kiiremini signaal muutub, seda rohkem ta sumbub. Mida jämedam on kaabel, seda väiksem on sumbuvus. SIINI TOPOLOOGIA 10BASE-T – Twisted pair
! a. Akumulaator on keemiline vooluallikas, milles muundatakse keemilistes reaktsioonides vabanev energia elektrienergiaks. Akumulaatorid jagatakse leelis- (raud-nikkelakumulaator) ja happeakumulaatoriteks (pliiakumulaator). b. Raud-nikkelakumulaatoris on elektrolüüdiks leelise lahus. Anoodiks on raud ning katoodiks NiO2. Akumulaatoris toimub järgmine keemiline reaktsioon: 2NiOOH + Fe + 2H 2O 2Ni(OH)2 + Fe(OH)2 ning standardpotentsiaal on E=1,48V. c. Pliiakumulaatori Elektrolüüdiks on väävelhappelahus, elektroodideks on Pb ja PbO2 ning akumulaatori töötamise käigus moodustub elektroodidel PbSO4. Akumulaatori tühjenemisel toimub järgmine keemiline reaktsioon: Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O. Aku laadimisel toimub antud reaktsioon vastupidiselt ning elektrone "võetakse" PbSO4-lt
0## #2y##Ff
8#1 ? G####eH##b0#q#Y.`#c
'#m?#K,XpTsO#+b-2#2p78#?3#P#XHA/OP#i|
P##"K~eA['LSh
#y #R&
annaabi.ee 
